- Otne, guovvamánu 6.beaivve lea Sámi álbmotbeaivi, ja mun háliidan buot sápmelaččaide sávvat lihku beivviin, cealká stáhtaministtar Jens Stoltenberg.

Miehtá min riikka ja Ruoŧa, Suoma ja Ruošša sápmelaččaid gaskkas ávvuduvvo Sámi álbmotbeaivi iešguđetge láhkai. Muhto beaivvi eai ávvut šat dušše sápmelaččat, earret eará geavahit olu skuvllat ja mánáidgárddit dán beaivvi oahpásmuvvat sámi kultuvrrain. Soapmásiin lea sámi kultuvra maiddái fáddán olles dán vahku. 

-Dát lea dehálaš beaivi sápmelaččaide, beaivi mii čalmmustahttá sámi oktavuođa ja sámi gullevašvuođa. Lea somá oaidnit ahte dát beaivi ávvuduvvo iešguđetlágan doaluiguin olu guovlluin miehtá riikka, maiddái guovlluin gos sámivuohta beaivválaččat ii leat nu oidnosis. Dát lea mielde dahkamin dán beaivvi hui erenoamážin midjiide buohkaide, dadjá sámeministtar Rigmor Aasrud.  

Sámi álbmotbeaivi lea čalmmustuvvon daid njealji riikkain gos sápmelaččat orrot jagi 1993 rájes. Beaivi dohkkehuvvui virggálaš leavgabeaivin Norggas jagi 2004, ja olu almmolaš ásahusat levgejit sihke sámi ja norgga leavggain. Dán jagi levge ráđđehus sámi leavggain Stáhtaministara kantuvrra olggobealde Akershus latnis.  Beaivi ávvuduvvo maiddái doaluiguin siskkáldasat departemeantasearvevuođas.   

 

Lihkku beivviin - læhkoeh biejjine - vuorbbe biejvijn!

- Daan biejjien, goevten 6.b.  lea saemiej åålmegebiejjie, jïh mannne sïjhtem gaajhkh saemieh biejjine læhkoehtidh, staateministere Jens Stoltenberg jeahta.

Abpe laante Saemiej åålmegebiejjiem joekehtslaakan heevehte, jïh aaj saemieh dovne Sveerjesne, Såevmesne jïh Russlaante. Men daelie eah leah vielie ajve saemieh mah biejjiem heevehtieh, gaskem jeatjah dle gellie skuvlh jïh maanagierth daam biejjiem nåhtadieh juktie saemien kultuvrine åahpenidh. Naaken dejstie aaj saemien kultuvrem aamhtesinie utnieh abpe våhkoem. 

- Daate akte vihkeles biejjie saemide, akte biejjie mij dam saemien ektievoetem våajnoes dorje aaj saemieh gaskemsh. Manne geerjene vuejnedh daate biejjie gellie såarhts öörnedimmieh åtna gellene lehkesne laantesne, aaj desnie gusnie dïhte saemien ij leah dan våajnoes biejjieladtje. Daate daam biejjiem vielie sjïere gaajhkesidie dorje, saemieministere Rigmor Aasrud jeahta.

Saemiej åålmegebiejjiem heevehtamme dejnie njieljie laantine gusnie saemieh årroeh mænngan 1993. Jaepien 2004 biejjie byögkeles saevegebiejjine sjïdti Nöörjesne, jïh gelline byögkeles gåetine dle saemien saevegem bijjiedieh dejnie nöörjen saeveginie ektine. Daan jaepien dle reerenasse dam saemien saevegem bijjede Staateministeren kontovren uvte Akershus festningesne. Departementen ektievoete aaj biejjiem heevehte aktine sisnjelds öörnedimmine.

 

Lihkku beivviin - læhkoeh biejjine - vuorbbe biejvijn!

- Uddni, guovvamáno 6. biejve, le Sámij álmmukbiejvve, ja sávav gájkajda sámijda vuorbbe biejvijn, javllá stáhtaminisstar Jens Stoltenberg.

Sámij álmmukbiejvve ávvudaláduvvá moatte láhkáj ja sámij gaskan Svierigin, Suoman ja Ruossjan. Valla ælla dåssju sáme gudi biejvev ávvudi, vuojnnep moadda mánájgárde ja skåvlå dáv biejvev adni sáme kultuvrraj dåbdijdit. Muhtemijn le sáme kultvrra tiebmán ålles vahko.

- Dát le ájnas biejvve sámijda, biejvve gå sáme aktijvuodav ja sáme gullevasjvuodav ávvudallá. Ávon lev gå vuojnáv moatte láhkáj biejvev ávvudalli lándav miehtáj, aj dakkir bájkijn gånnå sámevuohta ij bæjválattjat vuojnnu. Navti sjaddá biejvve sierralágásj midjij gájkajda, javllá sámeminisstar Rigmor Aasrud.

Sámij álmmukbiejvev li ávvudallam dajn nieljijn lándajn gånnå sáme årru 1993 rájes. Biejvve almulasj slávggábiejvven sjattaj Vuonan jagen 2004 ja moadda almulasj tsiekkadusájn sáme slávgájn slávggiji aktan vuona slávgájn. Dán jage ráddidus sáme slávgájn slávggi Stáhtaminisstara kontåvrån Akershus laddnen. Departementa aktan aj biejvev ávvudalli sisŋeldis ásadime baktu.