Ekspeartalávdegotti miellahtut

Dát galget addit Dearvvašvuođa- ja fuolahusministarii Bjarne Håkon Hansenii ráđi barggus ođđa ovttasdoaibmanođastusain dearvvašvuođabálvalussii.

Bjarne Håkon Hanssen
Stáhtaráđđi Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttas geassemánu 20. beaivvi rájes 2008:s. Lea ovdal leamaš stáhtaráđđi Bargo- ja searvádahttindepartemeanttas ja Eanandoallodepartemeanttas. Hanssen lea válljejuvvon Stuorradiggái Davvi Nord-Trøndelag áirrasin, gos son ovdala lea leamaš fylkkasátnejođiheaddji. Hanssen lea riegadan 1962:s ja orru Oslos/Namsosas.

Kolbjørn Almlid
Gaska-Norgga dearvvašvuođa RHF stivrajođiheaddji. Lea guhkes vásihus sihke báikkálaš-, fylkka- ja riikkapolitihkas ja lea earret eará leamaš fylkkasátnejođiheaddji Davvi-Trøndelagas ja stáhtačálli Oljo- ja energiijadepartemeanttas Syse ráđđehusa vuolde. Oahpaheaddjioahpu váldán ja bargan skuvllas olu jagiid. Lea dál seniorráđđeaddi Innovašuvdna Norggas. Almlid lea riegadan 1945:s ja orru Malmas ranas.

Nadia Ansar
Psykologa organisašuvnnas Alternativ til vold. Mánnáoažžunvirgelobis dál. Lea ovdal bargan mánáid- ja nuoraidpsykiáhtralaš poliklinihkas Grorudas. Lea viššalit bargan studeantaorganisašuvnnas Pakistansk Studentersamfunn Osllo Universitehtas áigodagas 1996-2004, mii bargá movttiidahttit pakistána nuoraid váldit alit oahpu. Doallá dál kurssaid psykologaide kultuvrralaš gelbbolašvuođa birra psyhkalaš dearvvašvuođa gáhttemis.
Ansar lea riegadan 1979:s ja orru Oslos.

Marit Botnen
Lea leamaš fuollahoavda Ulsteinvik gielddas 1992 rájes. Sus lea maiddái guhkes hárjáneapmi buohccidivššárin ja buohccidivššárhoavdan seamma gielddas. Váldán buohccidivššároahpu ja lea maiddái master servodatplánemis ja jođiheamis. Dán áiggi lea lea son maiddái Møre- og Romsdala sosialjođheaddjisearvvi jođiheaddji. Lea maiddái leamaš fárus álggaheame ja árjjalaččat bargan prošeavttaiguin maind ulbmil leamaš buorebut searvádahttit ja nannet bálvalusaid kvalitehta. Botnen lea riegadan 1953:s ja orru Ulsteinvikas.

Dagfinn Enerly
Lea leamaš fárus elihta spábbačiekčamis Skeida, Mossa, Rosenborga ja Fredrikstada ja dasa lassin Grorud ja Greia ovddas. 2008:s nammaduvvui son jagi ovdagovvan váláštallangállás. Son lea leamaš buorre veahkki searvamiin almmolaš digáštallamii dearvvašvuođabálvalusaid birra.
Enerly lea riegadan 1972:s ja orru Larkollenis Rygges.

Anette Fosse
Dábálašmedisiinna spesiálista ja fástadoavttir Øvermo Doavtterguovddážis Mo i Ranas. Das lassin lea son buhcciidruoktodoavttir Ytteren oanehisáiggiossodagas ja hárjehallanovttasteaddji Helgelándda buohcciviesus. Lea Davvi-Norgga universitehtabuohcciviesu stivralahttu ja lea ovdal leamaš Helgelándda buohcciviesu stivralahttu.
Fosse lea riegadan 1962:s ja orru Mo i Ranas.

Anne Kari Lande Hasle
Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeantta bajemus hálddahuslaš jođiheaddji. Lea ovdal leamaš departemeantaráđđi sihke Sosiála- ja dearvvašvuođadepartemeanttas ja Mánáid- ja bearašdepartemeanttas. Jagiid 1996 – 1999 lei son dutkaninstituhta NBBB (NOVA) (Norsk institutt for forskningen om oppvekst, velferd og aldring, Norgga bajásšaddama, buorredili ja boarásmuvvama dutkama instituhtta) direktevra. Lande Hasle lea riegadan 1946:s ja orru Oslos.

Stein Kaasa
Palliatiiva medisiinna (lindrende behandling) professor NTNU:s, bávččasváidudahtti dálkkodeami juhkosa juogusváldodoavttir, Borasdávdaossodat, Troandima St. Olavs Hospitalas ja lea dása lassin strategiijadirektevra Dearvvašvuođadirektoráhtas. Lea vásihus klinihkalaš doaimmas borasdávdasuorggis 1980 álggu rájes. Lea doaimmahan klinihkalaš dutkama bávččasváidudahtti dálkkodeamis, bávččasdálkkodeamis ja eará váivves symptomaid, borašdávdadálkkodeami maŋŋelváikkuhusaid, ja organisatoralaš dutkamis dearvvašvuođa/ovttasbarggus gaskal vuođđodearvvašvuođabálvalusa ja buohcciviessobálvalusa. Kaasa lea riegadan 1953:s ja orru Troanddimis.

Bjørn-Inge Larsen
Dearvvašvuođadirektoráhtta direktevra dán rájes go dalá Sosiála- ja dearvvašvuođadirektoráhtta álggahuvvui 2002:s. Lea guhkes vásihus dearvvašvuođabyrakáhtan ja earret eará spesiáladoavttirin ovdalaš Dearvvašvuođadirektoráhttas ja golmmá fylkka fylkkadoavttirin. Jođiha maiddái Dearvvašvuođabálvalusaid kvalitehta ja vuoruheami našunála ráđi. Cand.med oahppu Oslo Universitehtas 1986:s. Dása lassin fidnoekonoma BI:s ja Master of business administration/Master of public health California universitehtas. Larsen lea riegadan 1961:s ja orru Åsgårdstrandas.

Marit Myklebust
Frelsesarmea Gáhttahospitála beaivválaš jođiheaddji Oslos mii addá fysalaš buohcci vuolleceahkke fálaldaga sidjiide geat leat darvánan gárihuhttinávdnasiidda. Váldán buohccidivššároahpu ja lea ovdalaš bargovásihus psyhkalaš dearvvašvuođasuodjalusas, dálkkalaš ossodaga jođiheaddji buhcciidviesus ja geriatriija gielddas. Lea guhkes vásihus gielddapolitihkkárin, ja lea maiddái leamaš sátnejođiheaddji Egersunda gieldas.
Myklebust lea riegadan 1962:s ja orru Hellvikas Eigersunddas.

Victor Norman
Servidatekonomiija professor Norgga Gávpeallaskuvlla (NGA) Bergenis. Lei stáhtaráđđi Bargo- ja hálddahusdepartemeanttas Bondevika nuppi ráđđehusas. Lea leamaš virggis Norgga Gávpeallaskuvllas 1971 rájes, ja professor 1975 rájes. Lei rektor NGA:s áigodagas 1999 – 2001. Norman lea riegadan 1946:s ja orru Bergenis.

Karin Søraunet
Vikna gieldda sátnejođiheaddji ja šibitdoalli mas lea mielke-ja biergobuvttadeapmi. Lea earret eará Davvi-Trøndelága RáB jođiheaddji ja RáB guovddášstivrra varrelahttu. Váldán agronomaoahpu.
Søraunet lea riegadan 1967:s ja orru Evenstadas Viknas.


Unn Teslo
Ringerike buohcciviesu hálddašeaddji direktevra, buohcciviessu gos son lea bargan 1979 rájes. Dán áigodagas lea son bargan buohccidivššárin, hoavdabuohccidivššárin, oahpahuskonsuleanta, ovdánahttinjođiheaddji ja veahkkedirektevra. Oahppan buohccidivššár mas lea iešguđetlágán lassioahppu jođiheamis ja masteroahppu almmolaš sektora ođasmahttimis.  Teslo lea riegadan 1955:s ja orru  Hønefossas.

Nils Fredrik Wisløff
Ráđđealmmái Drammena gielddas 2000:a rájes. Jođihii dearvavšvuođa- ja fuolahussuorggi ovttasdoaibmanlávdegotti mii ovdanbuvttii NAČ 2005:3 – binnás binnái olles – oktiičadnon dearvvašvuođabálvalussii. Kvalitehta ja vuoruheami našunála ráđ lahttu. Wisløff lea riegadan 1952:s ja  Nesbruas Askeris.