Historjjálaš arkiiva

Ruhtadanministtar kommentere oljoruđaid geavaheami

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Ruhtadandepartemeanta

- Doaibmanjuolggadus lea leamaš midjiide ávkin ja lea mielddisbuktán stuorra luohttámuša norgga ruhtadillái. Danin galgat leat várrugasat doaibmanjuolggadusa rievdademiin, ruhtadanministtar Sigbjørn Johnsen celkkii kommenteredettiinis guovddášbáŋkohoavdda sáhkavuoru odne.

- Doaibmanjuolggadus lea leamaš midjiide ávkin ja lea mielddisbuktán stuorra luohttámuša norgga ruhtadillái. Danin galgat leat várrugasat doaibmanjuolggadusa rievdademiin, ruhtadanministtar Sigbjørn Johnsen celkkii kommenteredettiinis guovddášbáŋkohoavdda sáhkavuoru odne.

- Lea ereliiggán mávssolaš doallat ruhtapolitihka ortnegis. Mii oaidnit máŋgga riikkas bohtosiid, go dan eai leat deattuhan doarvái. Das sáhttet bohciidit hui stuorra golut. Doaibmanjuolggadus ja penšuvdnafoanda leat veahkehan min doallat norgga ruhtadili buori ortnegis. Njuolggadus doaibmá, danin go dasa lea luohttámuš, ja dasa lea luohttámuš danin go mii čuovvut dan. Ruhtadanministtar lea ovtta oaivilis guovddášbáŋkohoavda Øystein Olseniin dan hárrái, ahte máŋga mávssolaš ášši čujuhit dan guvlui, ahte bušeahttapolitihkas gánneha leat várrugas boahtte jagiid:
- 2009 ja 2010 mii geavaheimmet bušeahttapolitihka aktiivvalaččat dasa, ahte ruhtadanroassu ii galgan čuohcat nu sakka norgga ekonomiijai. Vástideaddji vugiin mii fertet de geavahit oljoboađuid várrugasat dál, go dilli orru čuvggodeamen. Dan láhkai mis lea doaibmamunni fas, go bohtet heajut áiggit.

- Go váldit vuhtii stáhtaruđaid guhkes áiggi stáđisvuođa, de galggašii oljoruđaid geavahit lagamus jagiid unnit, go 4 proseantta linnjá čájeha, go dili geahččá bođuid. Mii vuohttit jo álbmoga boarásmuvvama lassánan gollun stáhtabušeahtas, jagiid mielde dat gáibidišgoahtá ollu eanet, Sigbjørn Johnsen cealkila.

- Várrugasvuohta bušeahttapolitihkas geahpeda maiddái deattu, mii čuohcá ealáhusaide, main lea garra gilvu, danin go ii leat nu stuorra riska ahte kruvdno gievru.

Son čujuha dasa, ahte alla oljohattit bidjet Stáhta penšuvdnafoandda stuorrut nannosit. Doaibmanjuolggadusas daddjojuvvo, ahte jos foandakapitála rievdá sakka, de galgá oljoboađuid geavaheami čuovvumušaid lávdadit máŋgga jahkái. Nuba gánneha láhttet várrugasat jos de leat nu lihkolaččat, ahte foanda stuorru sakka lagamus jagiid alla oljohattiid geažil.