Historjjálaš arkiiva

Positiiva oaidnu bargosisfárremii

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Bargo- ja searvadahttindepartemeanta

– Bargosisafárren beavttálmahttá bargomárkaniid ja eaneda árvobuvttadeami. Mii fertet geasuhit dárbbašlaš gelbbolašvuođa, dadjá bargo- ja searvadahttinministtar Bjarne Håkon Hanssen.

– Bargosisafárren beavttálmahttá bargomárkaniid ja eaneda árvobuvttadeami.  Mii fertet geasuhit dárbbašlaš gelbbolašvuođa, dadjá bargo- ja searvadahttinministtar Bjarne Håkon Hanssen.

Stuorradiggedieđáhusas biddjojuvvojit ovdan ollu doaibmabijut mat galget buoridit bargosisafárrenpolitihka geavahanláđisvuođa, visogova ja einnostuvvivuođa.

Stortingsmelding nr. 18 (2007-2008)
Stortingsmelding nr. 18 (2007-2008)
  

Maŋimus jagiid lea bargosisafárren Norgii lassánan sakka. Bargosisafárren lea veahkehan váidudit ekonomiija bahkadassoju ja nu guhkidit ekonomiija nana konjunktuvrabadjáneami.

Lassánan bargosisafárren addá eiseválddiide ja servodahkii ođđa vejolašvuođaid ja hástalusaid. Golbma ovdánansárgosa leat erenoamáš čalbmosat: 

  • Oppamáilbmádeapmi dagaha bargoeallima eanet riikkaidgaskasažžan. Bargiide ja bargoaddiide viidána bargomárkan. Seammás gáibiduvvo riikkaidgaskasaš gelbbolašvuohta ja šláddjivuohta Norgga bargoeallimis, ja gilvu fidnet dihtolágan bargofámuid lassána riikkaid gaskkas.

  • Bargosisafárren veahkeha gokčat bargofápmojearu ja dakko bokte maiddái jávkadit bargomárkana buhčásiid ja váidudit golloovdáneami.

  • Lassánan bargosisafárren Norgii váikkuha sihke bargoeallimii ja servodahkii muđui ge. Bargosisafárren buktá hástalusaid Norgga bargoeallinvuogádahkii. Lea dehálaš sihkkarastit daidda bargiide geat bohtet deike, buriid bargo- ja bálkáeavttuid, eastadit sosiála suohppuma ja čáhppesbarggu ja nannet sihke bargosisafárrejeaddjit iežaset ja sin bearrašiid, go dat leat mielde, ovttaiduhttima Norgga servodahkii.

- Bargofápmu lea min deháleamos resursa. Olles barggolašvuohta ja vuollegis barggohisvuohta lea Ráđđehusa váldoulbmil. Gokčan dihtii bargofápmodárbbu, eastadadan dihtii geafivuođa ja viidásetovddidan dihtii čálgoservodaga ferte nannet barggolašvuođa ja searvadahttit daid olbmuid geat leat gártan olggobeallái dahje leat gahččamin eret bargomárkanis. Bargosisafárren ii galgga duvdit eret dán bargofámu, muhto leat lassin, dadjá bargo- ja searvadahttinministtar Bjarne Håkon Hanssen. - Bargo- ja čálgopolitihka ja oppalaš ekonomalaš politihka bokte oččoda ráđđehus dáid ulbmiliid ollašuvvat. Penšuvdnaođastus ja bargo- ja čálgoođastusat leat hui dehálaččat dán strategiijas, son lasiha. 

Bargosisafárrenpolitihkka galgá sihkkarastit dárbbašlaš gelbbolašvuođa ja bargofámu dainna lágiin ahte dat seammás sihkkarastá ahte bargosisafárrema vuoitu boahtá maiddái bargoaddái, ovttaskas olbmuide ja servodahkii buorrin.

Evttohusat mat ovddiduvvojit dieđáhusas, nannejit buohkanassii dan ipmárdusa ahte Norga lea dakkár riika mii atná bargosisafárrema positiivan. EØS/EFTA-guovllus lea sisafárren buori muddui friija. Ráđđehus atná vuođđun ahte bargosisafárren goalmmát riikkas ain galgá muddejuvvot.

Stuorradiggedieđáhus ovddida evttohusaid máŋgga suorggis:

 

Geahča maiddái: