Historjjálaš arkiiva

Johtilis váiddameannudeapmi Almmolaš háhkamiid váiddanammagottis

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta

Ráđđehus árvala divadiid lasihit Almmolaš háhkamiid váiddanammagotti (AHVN) váiddaáššiin. Ráđđehus árvala 8 000 kruvnnu sturrosaš divada ráđđeaddi áššiide ja 1 000 kruvnnu áššiide mat gusket lobihis njuolgga háhkamiidda. Lasihuvvon divadiiguin ráđđehus háliida geahpedit hilgojuvvon áššiid ja oaneheabbo áššemeannudanáiggi.

Ráđđehus árvala divadiid lasihit Almmolaš háhkamiid váiddanammagotti (AHVN) váiddaáššiin. Ráđđehus árvala 8 000 kruvnnu sturrosaš divada ráđđeaddi áššiide ja 1 000 kruvnnu áššiide mat gusket lobihis njuolgga háhkamiidda. Lasihuvvon divadiiguin ráđđehus háliida geahpedit hilgojuvvon áššiid ja oaneheabbo áššemeannudanáiggi.  

 -AHVN galgá leat fálaldat maid lea álki fitnet ja galgá molssaeaktun dábálaš duopmostuoluide. Dalle lea dehálaš ahte gávdno johtilis ja hálbbes riidočoavdinmálle.  Olu áigi geavahuvvo áššiide mat hilgojuvvojit. Stuorit divvagiiguin háliidat olahit buoret vuođustuvvon váidagiid, unnit hilgojuvvon váidagiid ja njuovžilat áššemeannudeami, cealká ođasmahttinministtar Rigmor Aasrud.

Váiddaáššit AHVN:ii leat beliin lassánan viđa jagis. Jagi 2011 hilgojuvvui golmma áššis okta. Dákkár áššiin váilo ovdamearkka dihtii duođaštusat, ledje boarásmuvvan dahje eai lean doarvái bures vuođustuvvon. Gaskamearálaš golut ledje sullii 40 000 kruvnnu juohke váiddaáššis.

Almmolaš suorgi Norggas oastá jahkásaččat gálvvuid, bálvalusaid ja huksen- ja ráhkadusbargguid sullii 330 miljárdda kruvnnu ovddas. Jagi 2011 meannudii AHVN 331 láhkarihkkun váiddaášši almmolaš háhkamiid oktavuođas. Váiddanammagottis leat oktiibuot 10 lahtu maid ráđđehus lea nammadan. Čállingoddi lea hálddahuslaččat Gilvobearráigeahčču vuollásaš.

 

 

Verkebe klååkoegïetedimmie Klååkoemoenehtsisnie byögkeles skåårvemidie

Reerenasse raereste maaksojde lissiehtidh klååkoegietedæmman Klååkoemoenehtsisnie byögkeles skåårvemidie (Kofa). Reerenassen raeriestimmie orre maaksojde lea 8000 kråvnah dejtie raeriestimmeles aamhtesidie, jïh 1000 kråvnah dejtie aamhtesidie mah leah luhpehts ryöktesth skåårvemi bïjre. Læssanamme maaksoejgumie dle reerenasse vaenebe nyöjhkeme aamhtesh sæjhta, jïh verkebe aamhtesegietedimmietïjje.

- Kofa edtja akte aelhkebe faalenasse årrodh nåhtadidh jïh akte alternatijve dåapmestovlide. Dellie vihkeles  aktine varke jïh lihties klååkoegïetedimmine. Jïjnjh vierhtieh åtnasuvvieh aamhtesidie mah nyöjhkesuvvieh. Læssanamme maaksoejgujmie dle sïjhtebe buerebe buerkiestamme klååkoeh åadtjodh, vaenebe nyöjhkeme klååkoeh jïh verkebe aamhtesegïetedimmie, orrestehtemeministere Rigmor Aasrud jeahta.

Låhkoe orre aamhtesijstie Kofa’se lea guektiengïerth sjïdteme dej minngemes vïjhte jaepiej. Jaepien 2011 dle akte golme aamhtesijstie nyöjhkesovvi. Daate lea aamhtesh mah vuesiehtimmien gaavhtan vihtienassem fååtesieh, dah fer båeries sjïdteme jallh eah leah buerkiestamme. Gaskemedtien maaksoeh fïerhten klååkoen åvteste leah medtie 40 000 kråvnah.

Byögkeles sektovre Nöörjesne vaaroeh, dïenesjh jïh bïgkeme-jïh tseegkeldahkebarkoeh  åasta ovrehte 330 millijardh kråvnaj åvteste. Jaepien 2011 dle Kofa 331 klååkoeaamhtesh gïetedi dannasinie ij lij njoelkedasside steereme byögkeles skåårvemidie. Moenehtsisnie luhkie lïhtsegh mejtie reerenasse nammoehtamme. Tjaelemesijjie lea reereldh Konkurransevaaksjomen nuelesne. 

 

 

Gujttimássje galggi ruvábut giehtadaláduvvat Almulasj oasstemij gujttimnammadusán

Ráddidus oajvvat lasedit mávsov jus sihtá gujttit Almulasj oasstemij gujttimnammadussaj (Kofa). Ráddidusá oajvvadus ådå gebyrajda le 8 000 kråvnå rádádallamijs ja 1 000 kråvnå ássjijs maj sisadno le loabedis njuolgga oasstema. Lasedum gebyraj sihtá ráddidus binnep hilgodum ássjijt ja jåhtelap giehtadallamájgev.

- Kofa galggá liehket vuollegissjielmmáfálaldahka ja duobbmoståvlåjda vejulasjvuohtan. De le ájnas jåhtelis ja álbes gujttimgiehtadallamijn. Ållu ressursa manni ássjijda ma hilgoduvvi. Gå mávsojt aledip de sávvap oadtjop buorep tjielggidum gujttimusájt, binnep hilgodum gujttimusájt ja jåhtelap ássjegiehtadallamav, javllá ådåstuhttemminisstar Rigmor Aasrud.

Kofa ådå ássje li guovte gierde lassánam vidán jagen. 2011:n hilgoduváj juohkka goalmát ássje. Dá li ássje ma duola dagu duodastusáv vájlluji, gujttimájggemierre le vássám jali ælla åvvånis tjielggiduvvam. Gasskamerulasj gålo juohkka gujttimássjes li sulle 40 000 kråvnå.

Juohkka jage oasstá almulasj suorgge Vuonan gálvojt, dievnastusájt ja tsieggim- ja anleggbargojt sulle 330 millijárda kråvnåj åvdås. Kofa giehtadaláj jagen 2011 331 gujttimássje ma ællim almulasj åttjudimij njuolgadusájt tjuovvum. Nammadusán li låges ráddidusás nammaduvvam. Dåjmadahka le háldaduslattjat Gilbosoahttsáj biejaduvvam.