Reviderejuvvon nationálabušeahtta 2024

2024 reviderejuvvon bušeahta váldologut

Vai buohkat besset árvvoštallat makroekonomalaš loguid mat sáhttet leat sensitiiva gálvomárkana ektui, de almmuha Ruhtadandepartemeanta muhtun váldologuid ovdal go reviderejuvvon nationálabušeahtta almmuhuvvo dii. 10:45. Dárkilet meroštallan almmuhuvvo bušeahtas.

Norgga ekonomiija lea ovdánan veahá eambbo go dat mii lei vuođđun min diimmá bušeahtas, vaikko reantu gal gáržžida ja inflašuvdna lea leamaš allat. Earenoamážit lea bargomárkana ovdáneapmi leamaš buorre. Olu eanet olbmot leat bargguin ja registrerejuvvon bargguhisvuohta lea bisson vuollin. 3. kvartála rájes 2023 4. kvartála rádjái lea gártan 135 000 eanet olbmo geat leat bargguin, ja eatnasat leat priváhta suorggis. Registrerejuvvon bargguhisvuohta lea bisson vuollin 1,9 proseantan bargoveagas borgemánu rájes, áigodatmuddejuvvon.

Haddegoargŋun lea unnume. Unnit haddegoargŋumiin lea dál jáhkku ahte bálkkát sáhttet goargŋut eanet go hattit. Dállodoaluid oastinnákca buorrána dan geažil ja dagaha várra ahte geavahus, ja dađistaga maiddái viessoinvesteremat, lassánit. Oktiibuot lea biddjon vuođđun 0,9 pst. lassáneapmi nannánekonomiijas dán jagi.

Ráđđehus áigu 2024 reviderejuvvon nationálabušeahtain váikkuhit dorvvolaš stivremii ráfehis áiggis, ja seammás goasttidit goluid mat leat dárbbašlaččat ja mat buvttihit dorvvolašvuođa riikii ja álbmogii. Ráđđehus vuođđuda bušeahttapolitihka doaibmanjuolggadussii. Dan vuođul galgá ruhtadanpolitihkka váikkuhit nanu ekonomalaš ovdáneapmái, sihke oanehis áiggis ja guhkit áigái, ja geavahuvvot dásset ekonomiija mohkkasemiid.

Ođđa sihkkarvuođapolitihkalaš dilli dahká ahte Norga ferte vuoruhit dorvvolašvuođa ruovttus ja olggobealde riikka eanet go ovdal. Vásttolaš rámmaid siskkobealde evttoha ráđđehus dál danne lasihit juolludemiid suodjalussii, sihkkarvuhtii, politiijaide ja gearggusvuhtii sakka. Dát lea dárbbašlaš ráfehis áiggis. Evttohuvvon rievdadusat bušeahtas maid Stuorradiggi mearridii čakčat, leat eanas čadnon Ukraina-soađi váikkuhusaide.

Foandaruđaid geavaheapmi reviderejuvvon bušeahtas meroštallojuvvo leat 2,7 proseantta Stáhta olgoriika penšunfoandda árvvus bušeahttajagi álggus, nugo álgovuolggalaš bušeahtaš. Struktuvrralaš oljomuddejuvvon bušeahttavuolláibáza dahká 418,7 miljárdda ruvnno. Oassin nannánekonomiijas meroštallojuvvo foandaruđaid geavaheapmi lassánit 0,7 proseantaovttadagain diimmážis dán jahkái.

Tabealla: Muhtun ekonomalaš váldosturrodagat 2024 reviderejuvvon nationálabušeahtas 1

 

2023

2024

Bruttonationálabuvtta Nannán-Norga (vuloma)

0,7

0,9

 

Barggaheapmi, olbmot

1,3

0,5

Bargguhisvuođalogut, registrerejuvvon (dássi))

1,8

2,0

KPI

5,5

3,9

KPI-JAE

6,2

4,3

Olggosváldin SPO:s, proseantan2

3,0

2,7

Struktuvrralaš, oljomuddejuvvon bušeahttavuolláibáza , mrd. 2024-ruvnno

384,9

418,7

Struktuvrralaš, oljomuddejuvvon bušeahttavuolláibáza, oassin Nannán-Norgga BNB:s (mihtiduvvon vuollásaš treanddain)

9,7

10,4

Struktuvrralaš, oljomuddejuvvon bušeahttavuolláibáhcaga rievdadus, oassin Nannán-Norgga BNB:s (mihtiduvvon vuollášaš treanddain)3

0,5

0,7

1 2024 meroštallan. Proseantasaš rievdadus go eará ii almmuhuvvo.

2 Struktuvrralaš, oljomuddejuvvon vuolláibáza proseantan Stáhta  olgoriika penšunfoandda (SPO) kapitálas jagi álggus. 

3 Ovddit jagi rievdadus proseantaovttadahkan .

 

Gáldut: Statistihkalaš guovddášdoaimmahat, NAV ja Ruhtadandepartemeanta.