Sámi statistihka fágalaš analysajoavkku njuolggadusat

Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta

Sámi statistihka fágalaš analysajoavkku njuolggadusat

Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta lea mearridan dáid njuolggadusaid čakčamánu 12. b. 2011 miessemánu 11. b. 2005 beaiváduvvon konsultašuvdna bargovugiid mielde mat leat stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki gaskka, nannejuvvon gonagaslaš resolušuvnna bokte suoidnemánu 1. b. 2005.

§ 1 Ulbmil

Sámi statistihka fágalaš analysajoavkku ulbmil lea nannet diehtovuođu jahkásaš bušeahttaovttasbarggui ja daid árvvoštallamiidda ja mearrádusaide mat dahkkojuvvojit stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki gaskasaš konsultašuvnnain.

§ 2 Mandáhta

Sámi statistihka fágalaš analysajoavku lea fágalaččat iešheanalaš ja sorjjasmeahttun. Analysajoavku váldá ieš oktavuođa ja álggaha ovttasbarggu relevánta fágalaš birrasiiguin ja ásahusaiguin.

Fágalaš analysajoavku galgá jahkásaččat ovdal golggotmánu 1. b. doaimmahit raportta Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartementii ja Sámediggái. Raporta galgá, nu guhkás go vejolaš, čájehit ollislašvuohtan ja analyseret Norgga sámi servodaga dili ja movt dat lea ovdánan. Raporta geavahuvvo vuođđun jahkásaš bušeahttabargguin ja stáhta eiseválddiid ja Sámedikki gaskasaš konsultašuvnnain.

Analysajoavku sáhttá ságaškuššat ja gaskkustit bohtosiiddis fágalaš artihkkaliin ja kronihkain, ja joavku sáhttá bovdet ja searvat fágalaš konferánssaide, semináraide ja sullasaš doaimmaide.

Analysajoavkkus lea ovddasvástádus ovdánahttit ja dađistaga buoridit vugiid, maiguin čalmmustit oppalaš dili ja analysaid jagi raporttain. Raporttaid berre nu bures go vejolaš sáhttit buohtastahttit áigodagaid gaskka.

Raportta ráhkadeami vuođđun galget leat statistihkat mat gávdnojit ja/dahje árvvoštallan-, guorahallan- ja dutkanbargguid eará relevánta dieđut ja čuvgehus.

Analysajoavkkus lea ovddasvástádus ohcat statistihkaid mat gávdnojit ja dárbbašlaš dieđuid ja čuvgehusa raportta ráhkadeami várás.

Analysajoavku mearrida ieš makkár fáttáid dat gieđahallá guđege jagi raporttas. Sáhttá leat áigeguovdil gieđahallat earret eará dáid fáttáid:

  • Giella
  • Bajásšaddan, oahpahus ja dutkan
  • Dásseárvu
  • Dearvvašvuohta ja sosiála, masa gullá álbmotovdáneapmi, demografiija, dienas
  • Ealáhusat, masa gullá barggolašvuohta, ealáhusstruktuvra, árbevirolaš ealáhusat
  • Biras- ja luondduhálddašeapmi, ávnnaslaš kulturvuođu rievdadusat, oassálastin ja váikkuhanfápmu
  • Kulturbargu ja dábálaškultuvra, masa gullá dáiddaovdanbuktin, media
  • Siviila sámi servodat, masa gullá organisašuvdna- ja ásahusovddideapmi

Analysajoavku sáhttá cuiggodit ahte váilot vuođđogáldut ja vuođđomáhttu ja ahte seađášii ovdánahttit statistihkaid fáttáin, mat joavkku mielas leat relevánttat.

Analysajoavkku sáhttet sihtat dievasmahttit árvvoštallamiid ja vejolaččat dárkileappot gieđahallat muhtun osiid dieđuin, go Ráđđehus ja Sámediggi dan dárbbašit erenoamážit.

§ 3 Čoahkkádus ja doaibmaáigi

Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta ja Sámediggi nammadit ovttas analysajoavkku jođiheaddji, várrejođiheaddji ja 3 lahtu.

Jođiheaddji, várrejođiheaddji ja lahtuid nammadit njealji jahkái ain hávil. Departemeantta ovddasvástádus lea fuolahit lahtuid nammadeami geavatlaš beliid.

§ 4 Čállingoddi

Ođasmahttin-, hálddahus ja girkodepartemeanta ásaha ovttas Sámedikkiin analysajoavkku čállingotti.

§ 5 Ruhtadeapmi

Ođasmahttin-, hálddahus- ja girkodepartemeanta ruhtada analysajoavkku doaimmaid.
Doaimmat galget čađahuvvot jahkái juolluduvvon bušeahttarámma siskkobealde.

§ 6 Fápmuibidjan

Dát njuolggadusat leat dakkaviđe fámus.