Sámegielaid doaibmaplána

Lea ulbmil oažžut eanebuid geavahit sámi gielaid. Mánáidgárddit, skuvllat, almmolaš bálválusat ja mediafálaldat leat guovddážis dan doaibmaplánas sámegielaid várás. Dakkár áŋgiruššan mii sihkkarastá julevsámegiela ja máttasámegiela ealli giellan maiddái boahttevaš buolvvaide, lea dehálaš.

                             

Lea ulbmil oažžut eanebuid geavahit sámi gielaid. Mánáidgárddit, skuvllat, almmolaš bálválusat ja mediafálaldat leat guovddážis dan doaibmaplánas sámegielaid várás. Dakkár áŋgiruššan mii sihkkarastá julevsámegiela ja máttasámegiela ealli giellan maiddái boahttevaš buolvvaide, lea dehálaš.  

                           
Sámegielaid doaibmaplána, mii lea ráhkaduvvon gulahaladettiin Sámedikkiin, galgá láhčit dilálašvuođaid govda ja guhkesáiggi áŋgiruššamii sámegielaid várás Norggas.

Doaibmaplána ulbmilat ja doaibmabijut galget váikkuhit golbma váldosuorggi:

Oahppat: Nannet sámegiela oahpaheami mánáidgárddiin ja skuvllain, nannet doaibmabijuid mat movttiidahttet váldit ohpu sámegielas, ja buoridit váhnemiid ja eará rávesolbmuid vejolašvuođaid oahppat sámegiela.

Geavahit: Eanedit almmolaš fálaldaga sámegillii, earret eará dainna lágiin ahte nannet almmolaš doaimmaid sámegielat ja kultuvrralaš gelbbolašvuođa, eanedit diehtojuohkima sámegillii sámi geavaheaddjiide ja ovddidit giellateknologiija ja sámi riektačállinreaidduid.

Oaidnit: Čalmmustahttit sámegiela almmolaččat media, kultuvrra ja sámi báikenamaid geavaheami bokte.

Viečča:

Geahča maiddái:

 

2010 stáhtus ja joatki bargu 2011:s

Sámegielaid doaibmaplána ovddiduvvui 2009 giđa, ja galgá doaibmat vihtta jagi. Doaibmaplána vuosttaš stáhtusrapporta ovddiduvvui 2011 guovvamánu 10.beaivvi. Stáhtusrapporta lea hábmejuvvon ovttasráđiid Sámedikkiin ja govvida doaibmabijuid mat leat evttohuvvon 2009 ja movt dat leat čađahuvvon. Máŋga doaibmabiju leat nannejuvvon, ja ođđa lea vuolggahuvvon.

 

 

 

 


 

 

 

Sámegielaid doaibmaplána - dilli áigodagas 2011 - 2013

Ráđđehus ja Sámediggi bidjet ovdan nuppi raportta Sámegielaid doaibmaplána doaibmabijuid čađaheami birra. Doaibmaplána ulbmil lea buoridit vuođu bargui mii galggašii nanusmahttit sámegielaid ovddidanrahčamušaid – namalassii davvisámegiela, julevsámegiela ja oarjelsámegiela sierranas servodatsurggiin.
 
Doaibmaplána doaibmanáigodat nohká jagi 2014. Go plána doaibmanáigodat nohká, de ráđđehus ovttasráđiid Sámedikkiin áigu ráhkadit loahpparaportta Sámegielaid doaibmaplána čađaheami birra.

Sámegielaid doaibmaplána - dilli áigodagas 2011 - 2013 (PDF)

 

Sáme gielaj doajmmapládna

Ráddidus sihtá ienebuv galgalulun sámástit. Mánájgárde ja skåvlå, almulasj dievnastusá ja mediafálaldagá li guovdásj suorge sámegiela doajmmaplánan mij uddni almoduvvá. Sierraláhkáj le ájnas julevsámegielav ja oarjjelsámegielav sihkarasstet ielle giellan boahtte buolvajda.

Sámegiela doajmmapládna, mij le dagáduvvam Sámedikke guládallamijn, galggá dilev láhtjet gåbdå ja guhkesájggásasj bargguj sámegiela åvdås Vuonan.

Doajmmaplána ulme ja dåjma li gålmå oajvvesuorggáj juogedum:

Oahppat: Nannit sámegiela åhpadusáv mánájgárdijn ja skåvlåjn, sámegiela åhpadusá rekutterimav nannit, ja nannit æjgádij ja ietjá ållessjattugij vejulasjvuodav sámegielav oahppat.

Adnet: Lasedit almulasj fálaldagájt sámegiellaj, duola dagu nannit sámegielak ja kultuvralasj máhtudagáv almulasj ásadusájn, lasedit diedov sámegiellaj sáme addnijda ja åvddånahttet giellateknologiav ja sáme duollatjállemvædtsagijt.

Gæhttjat: Vuojnnusij buktet sámegielav almulattjat media, kultuvra ja sáme bájkkenamáj ano baktu.

 

  • Sáme gielaj doajmmapládna (PDF)
  • Guoskavasj næhttabájke
  •  

     

    Gïeteldssoejkesje saemien gïelide

    Reerenasse  sæjhta jienebh edtjieh dejtie saemien gïelide provhkedh. Maanagierth jïh skuvlh, byøgkeles dïenesjh jïh meedijafaaleldahkh leah vihties sijjieh dan dahkoesoejkesjasse saemien gïelide. Joekoen vihkeles aktine råajvarimmine edtja luvlesaemien jïh åarjelsaemien gorredidh goh jielije gielh aaj dejtie båetije boelvide.

    Dïhte dahkoesoejkesje saemien gielide, mij lea evtiedamme ektine Saemiedigkine, edtja sjiehteladtedh akten gamte jïh guhkiebasse barkose dejtie saemien gielide Nøørjesne.
     
    Dahkoesoejkesjen vuepsie jïh råajvarimmie golme åejviesuerkide tjuvtjiedieh:
     
    Lïeredh: Øøhpehtimmiem saemien gïeline nænnoestidh maanagiertine jïh skuvline, råajvarimmieh mah edtjieh jienebh dåårrehtidh øøhpehtæmman saemien gïeline, jïh råajvarimmieh mah edtjieh eejhtegi jïh jeatjah geervi nuepide bueriedidh saemien lieredh.
     
    Nuhtjedh: Dejtie byøgkeles faaleldahkide saemien gïelesne lissiehtidh, gaskem jeatjebem dam saemiengïelen jïh kultuvrelle maahtoem nænnoestidh byøgkeles darjomi sisnjeli, lissiehtidh doh bievnesh saemiengïelesne dejtie saemien utnijidie, jïh gïeleteknologijem jïh dirregh saemien staeriestjaelemasse evtiedidh.
     
    Vuejnedh: Saemien gïelh våajnoes darjodh dennie byøgkeles tjiehtjielisnie, meediji jïh  kultuvren tjïrrh jïh dejtie saemien sijjienommide nuhtjedh.

  • Gïeteldssoejkesje saemien gïelide (PDF)
  • Sjyøhtehke nedtesæjroeh
  •