Bargomárkandoaibmabijut

Bargo- ja čálgoetáhta (NBČ) fállá bargui ráhkkanahtti bálvalusaid, omd. bagadallama ja bargoohcanveahki. Jos dábálaš bálvalusat eai leat doarvái, NBČ sáhttá fállat iešguđetlágan bargui ráhkkanahtti doaimmaid ja bálvalusaid.

Geasa fállet bargui ráhkkanahtti doaimmaid?

 NBČ árvvoštallá buohkaid veahkkedárbbu, geat váldet oktavuođa NBČ-kantuvrrain ja geat sávvet dahje dárbbašit fálaldaga. Buohkain lea vuoigatvuohta dárbo- dahje bargonákcaárvvoštallamii. Dan vuođul NBČ sáhttá fállat ulbmillaš doaimmaid dárbbuid vuođul, vai geavaheaddji beasašii bargui.

Muhtun joavkkuid vuoruhit

Dihto joavkkuid galget vuoruhit, go válljejit geaidda fállet bargui ráhkkanahtti doaimmaid (gohčoduvvojit maid bargomárkandoaibman). Vuoruheapmi fátmmasta olbmuid, geain leat vuoliduvvon bargonávccat, geat leat guhká leamaš bargguheapmin, nuoraid, olbmuid geat leat guhká ožžon sosiálaveahki, sisafárrejeddjiid geat bohtet EES-guovllu olggobealde, dan oktavuođas aiddo boahtán sisafárrejeddjiid, geat gullet láidehusprográmma vuollái, ja olbmuid, geaid guhkes beaiveruhtaáigodat lea nohkan.

Maid mearkkaša ”vuoliduvvon bargonávccat”?

Muhtun doaimmat leat várrejuvvon bargguhemiide, muhtun doaimmat fas olbmuide, geain leat vuoliduvvon bargonávccat. Vuoliduvvon bargonávccat mearkkaša, ahte olbmos eai leat nu buorit eavttut deavdit daid gáibádusaid ja vuordámušaid, mat leat barggus. Meroštallojuvvo, ahte vuoliduvvon bargonávccain lea dihto viidodat dahje dakkár iešvuođat, ahte dat hehttejit olbmo oažžumis dahje doallamis dienasbarggu.

Go NBČ árvvoštallá galgágo geavaheaddjái fállat veahkkedoaimmaid, de etáhtta meroštallá vuoliduvvon bargonávccaid vehá viidásabbot go meroštaladettiin vuoigatvuođa doarjagii álbmotoadjolága vuođul (omd. bargočielggadanruđaide ja bargonávccahisvuođaodjui). Bargui ráhkkanahtti doaimmaid árvvoštallamis NBČ geahčada relevánta beliid, ovdamearkka dihte dearvvašvuođa, oahpu, gelbbolašvuođa, bargovásáhusaid ja eallindili. Go lea gažaldagas vuoigatvuohta ealihandoarjagii álbmotoadjolága vuođul, de leat njuolggadusat vehá čavgadabbot, danin go bargonávccat galget leat vuoliduvvon hedjonan dearvvašvuođa geažil (buohcuvuođa, vahága dahje liittu geažil).  

Oanehaččat sin birra, geat servet bargui ráhkkanahtti doaimmaide

Čavčča 2014 logut čájehit, ahte oktiibuot 63 700 olbmos, geat serve bargui ráhkkanahtti doaimmaide, ledje 8 355 bargoohcci ja 55 346 olbmo, geain ledje vuoliduvvon bargonávccat. Nuba leatge váldun olbmot, geain leat vuoliduvvon bargonávccat.

Sin gaskkas, geat leat searvan doaimmaide, ja geain leat vuoliduvvon bargonávccat, de lea stuorámus diagnosajoavku deahkke- ja dákteriggedávddat ja miellaváttut. Miellaváttuid oassi stuorru johtileappot go eará diagnosajoavkkuid oassi. Ollugiin, geain leat vuoliduvvon bargonávccat, leat unnán bargovásáhusat. Dat guoská erenoamážit nuoraide. Ollugiin lea unnán oahppu ja muhtumiin leat lohkan- ja čállinváttut. Dasa lassin orru máŋgasiin leamen gárrenmirkováttisvuođat ja heajos iešluohttámuš.

 

Geainna NBČ ovttasbargá?

NBČ lágida doaimmaid ovttasbarggus earáiguin, dá muhtun ovdamearkkat:

  • Oahppovuogádat (erenoamážit joatkkaskuvllat) lea mávssolaš ovttasbargi gealbudahttindoaimmaid oktavuođas. 
  •  Bargoaddit leat mávssolaš ovttasbargoguoimmit, earret eará bargohárjehallansajiid ja bálkálasáhusaid oktavuođas.
  • NBČ dahká maid soahpamušaid ollu doaimmaid lágideddjiiguin, main ostet doaibmasajiid. Váldun leat veajuiduhttin- ja šaddanfitnodagat. Dat leat fitnodagat, maid gielddat oamastit, ja main lea áššedovdamuš čađahit doaimmaid NBČ beales. Muhtun doaimmaid hárrái lea nannejuvvon láhkaásahusas, ahte daid sáhttet lágidit dušše dakkár gielddafitnodagat. Daid lassin fállet maiddái eaktodáhtolaš searvvit, sosiála entreprenevrrat ja eará priváhta fitnodagat bargui ráhkkanahtti doaimmaid ja bálvalusaid.

Buot doaimmaide leat čállojuvvon gáibádusčilgehusat, main earret eará celkojuvvo maid doaimmat galget sisdoallat ja makkár gáibádusat leat doaimmaid lágideddjiide. Go NBČ oastá bálvalusaid, de dat árvvoštallá fálaldagaid dáid gáibádusaid ektui. 

Man ollu mii geavahit bargui ráhkkanahtti doaimmaide?

2014 Stuorradiggi juolludii oktiibuot 7,4 mrd kruvnno bargui ráhkkanahtti doaimmaide. Bargo- ja sosiáladepartemeanta almmuha juohke jagi juolludanreivves Bargo- ja čálgodirektoráhttii man ollu ruhta lea várrejuvvon ja galle doaibmasaji gaskamearálaččat galget lágiduvvot bušeahttajagis. Reivves meroštallojuvvo maiddái vuoruheapmi bargguhemiid ja daid olbmuid gaskka, geain leat vuoliduvvon bargonávccat. Bargo- ja čálgodirektoráhtta juohká dasto sajiid ja ruđaid NBČ fylkkadássái. Fylkkat de juogadit sajiid ja ruđaid iežaset báikkálaš doaimmahagaide. Bargo- ja čálgodirektoráhtta raportere departementii áŋgiruššama ja ulbmiliid juksama birra.