Bázahusat

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti:

Bázahusat eai leat vuosttažettiin luonit. Dat leat valljodat. Go geavahit ávdnasiid ođđasit ja ođđa láhkai, de sáhttit ráhkadit dain ođđa buktagiid ja bálvalusaid. Seammás bázahusat galggašedje nu unnán go vejolaš vahágahttit olbmo ja luonddubirrasa.

Mat leat bázahusat?

Bázahussan meroštallojuvvojit hilgojuvvon dávvirat dahje ávdnasat. Dávvirat, maid eaiggát áigu bálkestit, leat maid bázahusat.

Bázahusat leat rievdan dan láhkai, ahte dat ođđalágan geavaheami ja ávdnasiid ođđasit ávkkástallama bokte leat šaddan valljodahkan. Seammás lea bajimuš dási ulbmilin ahte bázahusat galget nu unnán go vejolaš vahágahttit olbmo ja luonddubirrasa. Danin galget leat gáibádusat, maid mielde gieđahallat bázahusaid. Lea mávssolaš bargat ovddalgihtii eastademiin, danin birrasii lea ollu buoret, go šaddet nu unnán bázahusat go vejolaš.

Bázahuspolitihka ulbmilat

Bajimuš ulbmilin lea, ahte bázahusat galget nu unnán go vejolaš vahágahttit olbmo ja luonddubirrasa.

Norgga ulbmilin lea:

  • Ovdáneapmi das, man ollu bázahusaid mii ráhkadit, galgá leat čielgasit vuolit dásis go oppalaš ekonomiija ovdáneapmi.
  • Bázahusaid resurssaid galgá geavahit ávkin nu guhkás go vejolaš ođđasit ávkkástallama bokte.
  • Váralaš bázahusaid hivvodagaid galgá vuolidit.
  • Váralaš bázahusaid galgá meannudit dohkálaš vugiin.

Sierralágan bázahusšlájain leat sierra ulbmilat ávdnasiid ođđasit ávkkástallama ja eará ođđasit ávkkástallama ektui.

Lea mávssolaš sirret bázahusaid rievttes vugiin. Rievttes sirremiin mii sihkkarastit, ahte nu ollu ávdnasat go vejolaš geavahuvvojit ođđasit ja ahte váralaš bázahusaid gieđahallet dohkálaš vugiin.

Bázahuspolitihka váldoprinsihpat

Bázahushierarkiijas lea ortnet, man mielde vuoruhit bázahusgieđahallama. Eastadeapmi vuoruhuvvo bajimužžii, nu ahte mii hehttet bázahusaid šaddamis. Dan maŋŋá boahtá eará láhkai geavaheapmi, ođđasit ávkkástallan ja loahppagieđahallan. Ođđasit ávkkástallan sáhttá mearkkašit sihke ávdnasiid ođđasit ávkkástallama ja energiijain ávkkástallama.

Gietkamis hávdái -prinsihppa mielddisbuktá, ahte árvvoštallat birasváikkuhusaid olles eallinjođaldaga áigge. Eallinjođaldat álgá das, go roggat eatnamis vuođđoávdnasiid ja nohká dasa, go buvtta gieđahallojuvvo bázahussan. Bázahus lea gieđahallojuvvon go dat lea jogo ođđasit ávkkástallojuvvon ođđa buvttan, go leat ávkkástallan dan energiijain dahje go dat lea loahppagieđahallojuvvon.

Gaskaoamit

 

Bázahuspolitihkas geavahit máŋga gaskaoami oktasaš ulbmilii. Gaskaomiiguin galgá goluid dáfus beaktilit movttiidahttit buori resursaávkkástallamii ja vuollegis luoitimiidda.

  • NjuolggadusatNuoskkidanláhka ja bázahusláhkaásahus leat mávssolaččat bázahuspolitihka muddemis. Nuoskkidanlágain ja bázahusláhkaásahusain ollašuhttet maid EES-njuolggadusaid. Láhka fátmmasta maid rádioaktiiva bázahusaid.
  • Buvttadeaddji ovddasvástádus – Viiddiduvvon buvttadeaddjiovddasvástádus addá buvttadeddjiide ovddasvástádusa buktagis maiddái dalle, go dat leat šaddan bázahussan. Buvttadeaddjiovddasvástádus guoská dán áigge ovdamearkka dihte dovnnjiide (emballasje), hilgojuvvon elektrihkalaš ja elektrovnnalaš buktagiidda ja hilgojuvvon fievrruide.
  • Soahpamušat – eiseválddit dahket ealáhusaiguin soahpamušaid, mat doibmet bázahuspolitihka gaskaoapmin. Dakkár soahpamušat leat dahkkon ovdamearkka dihte firpmiid čohkkema várás. Ovttas eará departemeanttaiguin Dálkkádat- ja birasdepartemeanta ovttasbargá ealáhusaiguin, ja ulbmilin lea dahkat šiehtadusa, mii eastada biepmu bálkesteami.
  • Divadat ja buhtadanortnegat – Bázahusaid geahččalit stivret rievttes ja dohkálaš loahppagieđahallamii ja birrasii vahátlaš luoitimiid geahččalit geahpedit. Dan geažil leat ásahan ollu divadiid ja buhtadanortnegiid. Ovdamearkka dihte ráhtofievrodivat (vrakpant) ja stáhta ráhtopántamáksu váikkuhit dasa, ahte hilgojuvvon fievrruid doaimmahit dohkkehuvvon vuostáiváldinsajiide. Ráhtopántadivat gokčá ráhtodivada.
  • Diehtojuohkin – Vai buohkat barggašedje bázahuspolitihka ovdii, de ferte juohkit vuđolaš dieđuid dan birra.

 

Ovddasvástádusjuohku

Dálkkádat- ja birasdepartemeanttas lea bajimuš ovddasvástádus bázahuspolitihkas.
Birasdirektoráhtta hálddaša bázahussuorggi njuolggadusaid ja addá ávžžuhusaid mo njuolggadusat geavadis galget doaibmat.


Fylkkamánni addá lobiid máŋgga njuolggadusa hárrái, mat nuoskkidanlágas leat, ja goziha.


Gielddaid ovddasvástádus lea fuolahit bearatgottiid bázahusaid čohkkemis ja gieđahallamis. Gielddaid ássit mákset bázahusmávssu dan ovddas. Iešgoasttidanprinsihpa geažil divat ii sáhte leat stuorát, go maid gildii máksá gieđahallat bázahusaid.

Riikkaidgaskasaččat

Bázahusat leat ovdánan riikkaidgaskasaš gávpegálvun. Bázahusaid galgá nappo muddet riikkaidgaskasaččat sihke resursan ja váttisvuohtan. Norga searvá viiddis riikkaidgaskasaš ovttasbargui bázahussuorggis.


EES-njuolggadusat leat váikkuhan ollu dasa, ahte Norga lea čavgen njuolggadusaidis muhtun mávssolaš bázahussurggiin. Norga searvá maid eará riikkaidgaskasaš bargui, earret eará ON olis. Ovdamearkka dihte Basel-konvenšuvdna mudde váralaš bázahusaid fievrrideami rájáid rastá. Dan oasálaččat geatnegahttet iežaset meannudit ja loahppagieđahallat váralaš bázahusaid birrasa dáfus dohkálaš vugiin.