Kulturmuitu ja kulturbiras

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti:

Kulturmuittut leat luottat, mat leat báhcán olbmuin ovdal min, sin eallimis ja doaimmain. Kulturárbedoaba lea dávjá geavahuvvon sihke immateriála ja materiála kulturmuittuin. Dás mii válddahit fysihkalaš kulturárbbi. Kulturbiras lea guovlu, mas máŋga kulturmuittu gullet stuorát oktavuhtii, nugo mat gávpotguovlu, geassesadji, guollebivdosadji dahje indistriijaguovlu, mas leat fabrihkat, infrastruktuvra ja ásodagat. Maiddái luondduelemeanttat, main lea kulturhistorjjálaš árvu, sáhttet leat kulturbirrasa oassin.

Luonddu ja kultuvrra gaskavuohta

Dan guovllus, maid mii gohčodit Norgan, leat orron olbmot eanet go guoktenuppelogi duhát jagi. Sii leat orron dáppe ja geavahan iežaset birastahtti luonddu, háhkan das borramuša ja ávdnasiid. Das leat báhcán luottat eanadahkii, ja nu leat de šaddan iešguđetlágan eanadagat. Šattolašvuohta, geađgeáiddit, máđijat, šalddit, bálgát, visttit ja giettit leat buot elemeanttat, mat veahkehit min buorebut áddet, mo buolvvat min ovdal elle, ja mo sii geavahedje ja hábmejedje luonddu ealli kultureanadahkan. 

Dálkkádat- ja birasdepartemeanttas lea ovddasvástádus hálddašit sihke kulturmuittuid ja luondduvalljodagaid. Dat addá midjiide erenoamáš vejolašvuođa hálddašit kulturmuittuid ollislaš biras- ja resursahálddašeami oassin.

1970- ja 1980-logus rivde kulturmuitopolitihka oaidninvuogit ja doaimmain deattastedje eanet ollislašvuođa oaidnima, masa kulturmuittut gullet. Ovdal váldun ledje ovttaskas objeavttat, dál váldofuomášumi oažžu kulturmuittuid oktavuohta dainna ollislašvuođain, masa dat gullet.

Vássán áiggi ádden 

Min kulturmuittut ja kulturbirrasat sáhttet muitalit midjiide mo olbmot ovdal min leat eallán ja doaibman, ja mo sii leat heivehan eallima lundui. Dan láhkai dat šaddet buhtatmeahttun gáldun, main mii sáhttit goaivut dieđuid vássán áiggi birra. Dat maid leat ođđa vásáhusaid gáldun. Máŋgii kulturmuittut leat min áidna gáldut, gos oažžut dieđuid vássán áiggi birra. 

Kulturmuittut eai leat ovttaláganat, daid gaskkas lea baicce stuorra variašuvdna. Kulturmuittut, maid mii gáhttet, galget veahkehit min áddet ollislašvuođa, sihke áiggi ja oktavuođa dáfus.
Kulturmuittut, mat leat áiggis ovdal 1537, ja sámi kulturmuittut, mat leat eanet go čuohte jagi boarrásat, leat automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon. Dat mearkkaša, ahte daid ii leat lohpi vahágahttit, biđget iige hehppehit. Eará kulturmuittuid sáhttet ráfáidahttit sierra mearrádusain.

Boahtteáiggi plánen

Kulturmuittut eai ovddas dušše vássán áiggi, muhto dihto láhkai maiddái boahtteáiggi. Jos mii geavahit daid rievttes vugiin, de dat sáhttet leat midjiide valljodahkan, earret eará go ovddidit iežamet gávpogiid boahtteáiggis. Dan láhkai sáhttit boahtteáiggis návddašit historjjálaš ja dálá riebansilbbain.

Dat makkár kulturmuittuid mii háliidit seailluhit boahtteáigái, ja mo mii daid gáhttet, lea kulturmuitopolitihka mávssolaš oassi. Eai buot kulturmuittut leat seammá mávssolaččat. Seammá láhkai, go ollu eará surggiin, de fertet vuoruhit maiddái kulturmuitosuorggis. Ii leat vejolaš, eatge oba sávage seastit visot.

 

Kulturmuitu ja kulturbiras máŋggakultuvrralaš Norggas

Áiggiid čađa leat olbmot fárren dan guvlui ja eret dan guovllus, maid dál gohčodit Norgan. Dat vuhtto maiddái kulturárbbis. Dat vuhtto maid servodagas, sihke gielas, árbevieruin ja dábiin, muhto maiddái fysihkalaš luottain – kulturmuittuin.


Dálá Norggas mii oaidnit stuorát girjáivuođa, sihke kultuvrra, oskku ja árvvuid dáfus, go ovdal. Mii fertet sirret maŋimuš 40-50 jagi sisafárrejeddjiid ja daid sisafárrejeddjiid, geat leat boahtán máŋga čuođi jagi dassái, ja mat dál leat min vihtta nationála unnitlogu – juvdalaččat, kvenat, romat, romanit ja vuovdesuopmelaččat. Sin fas ii galgga sehkket sápmelaččaiguin, geain lea álgoálbmotstáhtus.

Servodat ferte gáhttet buot dáid joavkkuid kulturmuittuid, leaš dál sáhka sápmelaččain, nationála unnitloguin dahje ođđasut sisafárrejeaddjijoavkkuin. Máŋgii daid joavkkuid kulturmuittuin lea sáhka kulturmuittuid dokumenteremis ja gaskkusteamis, dan lassin ahte suodjalit fysihkalaš luottaid. Dakkár kulturmuittut sáhttet maid leat oktavuođas báikkiiguin, mat čatnasit dáhpáhusaide, árbevieruide dahje oskui. 

Sápmelaččat, nationála unnitlogut ja ođđa sisafárrejeaddjijoavkkut leat iešguđetláganat, ja buohkain leat sierralágan dárbbut ja sávaldagat iežaset kulturárbbi gáhttema oktavuođas. Danin lea mávssolaš, ahte kulturmuitohálddašeami olis ovttasbargat iešguđet joavkkuiguin, nu ahte mii ovttas sihkkarastit sin kulturárbbi. 

 

Kulturbirrasiid ráfáidahttimat 

Doaba kulturbiras váldojuvvui mielde kulturmuitoláhkii, go dat ođasmahttui 1992. Láhkarievdadus dagai vejolažžan ráfáidahttit kulturbirrasa dan ollislaš kulturhistorjjálaš árvvu vuođul, vaikko ovttaskas elemeanttat iešalddes eai leat ráfáidahttima árvosaččat. 

Kulturbirrasa ráfáidahttin kulturmuitolága vuođul lea viiddis bargu, ja loahpalaš mearrádusa dahká Gonagas stáhtaráđis. Dássážii leat ráfáidahttán gávcci kulturbirrasa stáhtaráđi mearrádusain.

Dat leat:

  • Birkelunden kulturbiras, Oslo
  • Bygdøy kulturbiras, Oslo
  • Havrå kulturbiras, Hordaland
  • Kongsberg Sølvverk kulturbiras, Buskerud
  • Njávdáma kulturbiras, Finnmárku
  • Sogndalstrand kulturbiras, Rogalánda
  • Sør-Gjæslingan kulturbiras, Davvi-Trøndelága
  • Utstein kulturbiras, Rogalánda
  • Tinfos kulturbiras, Telemárku

Riikaantikvára lea maid bargagoahtán Levangera kulturbirrasa ráfáidahttimiin Davvi-Trøndelágas.