Dásseárvu sohkabeliid gaskkas

Mii áigut nannet dásseárvvu ja ovddidit buoret vealahansuodjalusa buohkaid várás. Servodat gos eat vealat ovttage gáibida dásseárvvu ja ovttalágan vejolašvuođaid buohkaide. Danne ferte mis leat nana ja čielga láhka mii gieldá vealaheami sohkabeliid gaskkas ja ásaha beaktilis riektesuddjema.

Nissonvealahankonvenšuvdna

Nissonvealahankonvenšuvdna mearriduvvui ON váldočoahkkimis juovlamánu 18.b.1979 ja fápmuduvvui čakčamánu 3.b.1981. 189 stáhta leat das mielde. Norga ratifiserii konvenšuvnna miessemánu 21.b. 1981.

ON nissonvealahankonvenšuvnna lassiprotokolla mearriduvvui golggotmánu 6.b. 1999 ja Norga ratifiserii dan njukčamánu 5.b. 2002. ON nissonvealahankonvenšuvdna šattai oassi norgga lágas ovddit dásseárvolága bokte. Konvenšuvdna laktojuvvui olmmošvuoigatvuođaláhkii geassemánu 19.b.2009, ja lea Norgga lágaid bajábealde.

Dásseárvo- ja vealahanláhka

Riekti ahte ii vealahuvvot sohkabeali dáfus lea olmmošvuoigatvuohta nannejuvvon moanat konvenšuvnnain. Vealahanláhka lea deháleamos veahkkeneavvu čađahit dán lágan geatnegasvuođaid.

Dásseárvo- ja vealahanláhka bođii fápmui ođđajagimánu 1. beaivvi 2018:s. Láhka bođii njealji lága sadjái maid ulbmil lei gieldit vealaheami beroškeahttá sohkabealis, čearddalaš gullevašvuođas, doaibmavádjitvuođas ja seksuála sojus, sohkabealleidentitehtas ja sohkabealleovdanbuktimis.

Dásseárvo- ja vealahanláhka galgá suddjet vealaheami vuostá sohkabeali geažil, ja jos áhpehisvuođa, riegádahttima dahje adopšuvnna oktavuođas dárbbaša virgelobi, ja fuolahusdoaimmaid geažil.  Lága ulbmil lea ovddidit dásseárvvu sohkabeliid gaskka. Nissonat ja albmát galget oažžut ovttalágan vejolašvuođaid váldit oahpu, barggu, ja ovdánit kultuvrralaččat ja fágalaččat. Suddjen guoská sihke nissoniidda ja albmáide, vaikko dásseárvolága ulbmilat eanemusat ovddidit nissoniid beroštumiid gč. §1. Láhka geatnegahttá bargoaddiid, bargoeallima organisašuvnnaid ja almmolaš eiseválddiid aktiivvalaččat bargat dásseárvvu ovdii.

Vealahanáittardeaddjiláhka

Ođđa dásseárvo- ja vealahanáittardeaddjiláhka ja Vealahanlávdegoddi (vealahanáittardeaddjiláhka) bođii fápmui ođđajagimánu 1.b.2018. Láhka geatnegahttá Dásseárvo- ja vealahanáittardeaddji bargat dásseárvvu ovdii, ja seammás dat addá Vealahanlávdegoddái eanet válddi hálddašit vealahanláhkamearrádusaid.   

Dásseárvo- ja vealahanáittardeaddji (DVÁ) galgá ovddidit dásseárvvu ja vuosttaldit vealaheami buot servodatsurggiin beroškeahttá sohkabealis. Buohkat sáhttet váldit oktavuođa Dásseárvo- ja vealahanáittardeddjiin jos dárbbašit bagadeami ja veahki. Áittardeaddji bearráigeahččá rihkkot go eiseválddit ON-konvenšuvnnaid olmmošvuoigatvuođaid soahpamušaid. Vealahanlávdegoddi meannuda váidagiid jos láhka rihkkojuvvo.  Lávdegoddi sáhttá gáibidit máksit buhtadusa vealahanáššiin bargoeallima siskkobealde. Lávdegoddi sáhttá maid mearridit buhtadusa muhtun álkis áššediliin.

Ođđa láhka boahtá fápmui ođđajagimánu 1.b.2020. Láhkarievdadus addá Vealahanlávdegoddái válddii giehtaguššat áššiid mat gusket seksuála loavkašuhttimii. Dán rádjai leat dákkár áššit meannuduvvon duopmostuoluin. Láhkarievdadus mearkkaša maid ahte Dásseárvo- ja vealahanáittardeaddji beassá addit buoret bagadallan- ja veahkkefálaldagaid olbmuide geat leat gillán seksuála loavkašuhttimiid.

Dásseárvu geavadis – seammadássásaš vejolašvuođat nissoniidda ja albmáide

Dieđ.St. 7 (2015-2016) Dásseárvu geavadis – Seammadássásaš vejolašvuođat nissoniidda ja albmáide

Dieđáhus meannuda sohkabeliid dásseárvvu. Ráđđehus háliida dásseárvopolitihka mii addá nissoniidda ja albmáide válljenfriddjavuođa. Nissoniin ja albmáin galget leat seamma vejolašvuođat ja vuoigatvuođat, ja servodat galgá láhčit sihke bártniide ja nieiddaide, nissoniidda ja albmáide seammadássásaš vejolašvuođaid.

Dieđáhus čilge dásseárvohástalusaid váldo doaibmasurggiin, nugo bajásšaddan ja oahppu, bargoeallin, veahkaválddálašvuođa ja illasteami suodjaleapmi, ealáhuseallin, dearvvašvuohta ja Norgga dásseárvobargu internationála dásis.   

Dásseárvoministtar addá jahkásaš čilgehusa Stuoradiggái das mo iešguđet suorggit leat ovddidan dásseárvvu ja girjáivuođa.   

Dásseárvopolitihkalaš čilgehusat:

Dásseárvoovttaiduhttin

Dásseárvopolitihkalaš váldo strategiija lea ovttaiduhttit dásseárvoperspektiivva buot politihkalaš doaimmaide, guovddáš, guvllolaš ja báikkálaš dásiin. Ráđđehusa dásseárvobargui gullá suorgevástideaddji strategiija.  Dát mearkkaša ahte juohke departemeanta vástida dásseárvodoaimmaid iežas doaibmasuorggis. Kulturdepartemeanttas lea koordinerenovddasvástádus dásseárvopolitihkas.

Guovddáš gaskaoamit ráđđehusa dásseárvoovttaiduhttinbarggus leat doaibma- ja raporterengeatnegasvuođat mearriduvvon dásseárvo- ja vealahanlágain ja  čielggadusnjuolggadusas.

Doaibma- ja čilgengeatnegasvuohta

Ođđa láhkarievdadus doaibma- ja čilgengeatnegasvuođa birra boahtá fápmui ođđajagimánu 1.b.2020. Dat mearkkaša ahte doaibma- ja čilgengeatnegasvuohta galgá nannejuvvot.

Almmolaš eiseválddit leat geatnegahttojuvvon aktiivvalaččat ovddidit dásseárvvu buot servodatsurggiin. Dan lassin lea almmolaš eiseválddiin, stivrejeaddji eiseváldi-  ja bálvalusaddirollas, čilgengeatnegasvuohta.   

Bargoaddit galget aktiivvalaččat ja ulbmillaččat bargat dásseárvvu ovdii iežaset doaibmasuorggi siskkobealde. Bargoaddit almmolaš suorggis ja priváhta fitnodagain gos leat eanet go 50 bargi, galget čuovvut mearriduvvon bargovuogi (konkretiserejuvvon doaibmageatnegasvuohta). Seamma gusto maid priváhta fitnodagaide gos barget gaskal 20 ja 50 bargi jos bargoeallima bealálaččat dan gáibidit. Bargoaddit galget maid ođđajagimánu 1.b. 2020 rájes kártet bálkáhemiid sohkabeliid gaskka, ja maiddái kártet sávakeahtes oasseáiggebarggu. Bargu galgá čađahuvvot bargiiguin ovttas. Bargoaddiin geain lea konkretiserejuvvon doaibmageatnegasvuohta leat maid geatnegahttojuvvon čilget iežaset dásseárvodoaimmaid. 

Bargoaddit galget čilget mo dásseárvvu duođalaš dili lea bargosajis ja maid bargoaddi bargá doaibmageatnegasvuođa ollašuhttimis. Dásseárvo- ja vealahanláhka geatnegahttá bargoeallima organisašuvnnaid aktiivvalaččat ovddidit dásseárvvu iežaset doaibmasuorggi siskkobealde.

Dásseárvo- ja vealahanlágas leat sierra njuolggadusat doaibmageatnegasvuođa birra mat gieđahallet loavkašuhttimiid ja seksuála loavkašuhttimiid.  Bargoaddit, organisašuvnnat ja oahppoásahusat galget iežaset ovddasvástádussuorggi siskkobealde hehttet ja eastadit loavkašuhttimiid ja seksuála loavkašuhttimiid.