Eastadit duhpátvigiid

Duhpátgeavaheapmi lea ovttaskasfáktor maid lea vejolaš eastadit ja mii eanemus čuohcá dearvvašvuođadillái. Uhcit duhpátgeavaheapmi mearkkaša hui ollu álbmotdearvvašvuhtii.

Duhpátgeavaheapmi lea ovttaskasfáktor maid lea vejolaš eastadit ja mii eanemus čuohcá dearvvašvuođadillái.  Uhcit duhpátgeavaheapmi mearkkaša hui ollu álbmotdearvvašvuhtii.

Norga doaimmaha ollislaš duhpátpolitihka, go dutkan čájeha ahte ávkkáleamos lea jos doaimmaid čađaha buohtalagaid. Ollu doaimmat biddjojit dasa ahte eastadit duhpát geavaheami, movttiidahttit ja addit veahki duhpátheaitimii, ja nannet sihkkarvuođa amas duhpátboaldin lávdat.

Áigeguovdilis doaibmabijut leat ee. láhkarievdadusat nugo borggutkeahtes olgobáikkit ja máinnusgieldimat, oahppu ja diehtojuohkináŋggirdeamit, ja ekonomalaš gaskaoamit nugo alla divvagat.

Doaibmabijut mat biddjojit johtui galget váikkuhit dasa ahte dássedit dearvvašvuođa sosiála  erohusaid.

Norga oassálastá aktiivvalaččat riikkaidgaskasaš  duhpátbearráigeahčču ovttasbarggus, sihke EO ja WHO bokte.

  • EO-direktiiva 2003/33/EC duhpátmáinnus ja sponsen
  • EO-direktiiva 2001/37/EC duhpátgálvvuid buvttadeapmi, ovdanbuktin ja vuovdin