Riikkaviidosaš eastadandoaimmat

Informasjon om koronasituasjonen endrer seg raskt og kan derfor være utdatert. 

Sjekk temasiden Koronasituasjonen for siste nytt fra regjeringen, eller Helsenorge.no for oversikt over råd og regler om koronaviruset på samisk.

Dá leat riikkaviidosaš njoammuneastadandoaimmat, mat leat ođasmahttojuvvon dan rájes go olgoriikalaš mátkkošteddjiid iskkusgáibádusat leat rievdaduvvon. Doaimmaid galgá čađahit nu guhká go daidda lea dárbu, muhto ráđđehus árvvoštallá dili dađistaga. Gielddat sáhttet leat mearridan báikkálaš doaimmaid, daid gávnnat guđege gieldda neahttasiiddus.

Mátkkit

Garvve johtima sis- ja olgoriikkas, earret mátkkiid mat leat vealtameahttumat.

Johtimat oahppobáikái sáhttet adnojuvvot vealtameahttumin.

Eat ávžžut leat finakeahttá barttas, mii lea Norggas, ovttas olbmuiguin geaiguin orut, muhto čuovo báikkálaš ávžžuhusaid ja njuolggadusaid, mat leat fámus.

Norgii boahttit

Buohkat, geat bohtet Norgii, fertejit válddihit covid-19-iskosa rájás.

Olgoriikalaš mátkkošteaddjit fertejit maid čájehit negatiiva bohtosa iskosis, mii lea váldojuvvon maŋimustá 24 diimmu ovdalgo bohtet Norgii.

Olbmot, geat bohtet girdiin, sáhttet leat válddihan iskosa maŋimuš 24 diimmu siste ovdal go girdimátkki vuosttaš oassi álggii.

Buohkat, geat bohtet Norgii, fertejit registrerehit iežaset rájá rasttildettiin.

Buohkat, geat bohtet riikii, galget leat erremis logi beaivvi. Lea vejolaš geargat erremiin áramustá čihččet beaivve, jos covid-19-iskosa boađus lea negatiiva guokte beaivvi riikii boahtima maŋŋá.

Jos olbmos ii leat bissovaš ásodat (maid láigoha dahje oamasta) iige heivvolaš errenbáiki Norggas, de galgá orrut errenhoteallas. Jos bargoaddi dahje eará fállá heivvolaš orrunsaji geavahussii, de ferte dan duođaštit Norgii boađedettiin.

(Muhtun joavkkuide leat heivehuvvon njuolggadusat, nu mo servodatkritihkalaš bargiide ja vuollái 12-jahkásaš mánáide.)

Sosiála ovttastallan

Buohkat berrejit ráddjet sosiála ovttastallama.

Mii ávžžuhit deaivat earáid olgun, iige váldit vuostá eanet go 5 guossi sin lassin, geat jo orrot ovttas.

Jos buot guossit bohtet seammá dállodoalus, de sáhttet leat eanet guossit, muhto dattetge eai galgga leat eanebut, go ahte lea vejolaš doallat gaskka.

Mánáidgárddiid ja mánáidskuvllaid mánát sáhttet váldit vuostá gussiid iežaset kohorttain.

Doalut

Eanaš doaluid berre maŋidit dahje šluhttet.

Jos doaluid liikká ferte lágidit:

Eanemustá logi olbmo priváhta doaluin eará sajis go iežas ruovttus, ovdamearkka dihte riegádanbeaivvis láigolanjain. Jos priváhta doalut leat olgun, de lea rádji 20 olbmo.

Eanemustá logi olbmo siste lágiduvvon doaluin, dattetge 200 olbmo jos buot geahččit čohkkájit latnjii giddejuvvon stuoluin.

Hávdádusain sáhttet leat eanemustá 50 olbmo, vaikko stuolut eai livččege giddejuvvon.

Eanemustá 200 olbmo olgodoaluin, dattetge 600 olbmo jos buot geahččit čohkkájit giddejuvvon stuoluin.

Doalut maŋiduvvojit, jos daidda čoahkkanit máŋgga gieldda olbmot.

Skuvllat ja mánáidgárddit

Mánáidgárddiin ja skuvllain lea fiskes dássi.

Alit oahppu

Buot universiteahtain, allaskuvllain ja fágaskuvllain berrejit lágidit digitála oahpahusa go dat lea vejolaš.

Buot plánejuvvon doaluid galget lágidit digitála vugiin, ja stuorát logaldagaid ja čoahkkanemiid berre garvit.

Dakkár guovlluid studeanttaide, gos leat unnán njoammumat, berrejit lágidit fysalaš oahpahusa unnimustá oktii vahkkui, go dan lea vejolaš lágidit unna jovkkožiin ja njoammuneastanrávvagiid mielde.

Bargosajit

Ruovttukantuvra buohkaide, geain lea dasa vejolašvuohta.

Gávppit

Buot gávpeguovddážat ja buvddat berrejit ráddjet gallása luitet sisa ja čuovvut logu nu ahte lea vejolaš doallat gaskka.

Restauráŋŋat, gáffádagat, bárat

Alkohola fállojuvvo dušše sidjiide, geaidda guossohit biepmu.

Alkohola ii guossohuvvo gaskaija maŋŋá, eaige ođđa gussiid váldde sisa 22.00 maŋŋá.

Unnimustá 1 mehter gussiid gaskka, geat eai oro seammá dállodoalus.

Čohkkánsajit buot gussiide, alkohola buktet dušše bevddiide.

Galget čohkket daid gussiid gulahallandieđuid, geat dasa mihtet.

Valáštallan- ja asttuáigedoaimmat

Vuollái 20-jahkásaš mánát ja nuorat sáhttet hárjehallat ja searvat asttuáigedoaimmaide nu mo dábálaččat, ja sii luvvejuvvojit 1 mehtera gaskka ávžžuhusas dalle go dat lea vealtameahttun doaimmain. 

Mánát ja nuorat sáhttet hárjehallat sihke olgun ja siste iežaset servviin, muhto mánáid ja nuoraid gilvvuid ja ráidogilvvuid fertejit ain maŋidit.

Rávisolbmuid eai ávžžut searvat siste lágiduvvon doaimmaide. Olgun rávisolbmot sáhttet hárjehallat, go lea vejolaš doallat gaskka.

Njunušvaláštallamis ávžžuhit maŋidit buot ráidogilvvuid.