Áŋgiruššan reálafágaid ovdii

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti:

Lea vuđolaččat dokumenterejuvvon, ahte norgga ohppiin eai leat doarvái buorit bohtosat reálafágain, vai oččošeimmet bargomáilbmái dan gelbbolašvuođa, mii dárbbašuvvo boahtteáiggis. Danin ráđđehus ásaha ođđa riikkaviidosaš reálafágaáŋgiruššama, mii álggahuvvo 2015.

Bilde av realfagseksperiment med flytende nitrogen.
Kunnskapsministeren tok turen innom realfagsarrangementet til Girl Geek Dinners på Universitetet i Oslo 7. mars. Fra venstre Sunniva Rose, Selda Ekiz, Torbjørn Røe Isaksen og Tale Sundlisæter – med flytende nitrogen.

Riikkaidgaskasaš TIMSS-guorahallan čájehii, ahte norgga 4. ja 8. luohká ohppiid matematihka ja luonddufága bohtosat leat čielgasit buorránan 2003 rájes gitta 2011 rádjái. 5. jahkeceahkis norgga oahppit ožžo buoret bohtosiid matematihkas ja luonddufágas go eará davviriikkaid oahppit. 

Norgga 15-jahkásaččat eai dattetge oaččo nu buriid bohtosiid PISA 2012-guorahallamis. Bohtosat leat vehá heajubut go ovddit guorahallamis 2009, muhto go buohtastahttit 2003 guorahallamiin, de leat norgga bohtosat stáđđásat. Maiddái luonddufága bohtosat leat binná heajubut go 2009. Guorahallan čájeha, ahte measta juohke njealját oahppi lea vuolimus dásis matematihkas, bajimus dásis ii leat olus giige. 

– PISA-guorahallan čájeha ahte mis Norggas lea reálafágaváttisvuohta. Norgga reálafágaváttisvuohta čuohcá vuos joatkkaoahpahusa čađaheapmái, ja dasto reálafágalaš oahpuide rekruteremii ja bargomáilmmi gelbbolašvuođadárbui. Dat fuolastuhttá mu sakka. Mis galget leat stuorát áigumušat go leat OECD-riikkaid gaskameari dásis, máhttoministtar Torbjørn Røe Isaksen dadjala. 

Don sáhtát muitalit iežat oainnuid riikkaviidosaš reálafágaáŋgiruššama birra e-poasttain, maid sáddet Máhttodepartementii, postmottak@kd.dep.no.

Nissonat ja reálafágat

Nissoniid oassi, geat studerejit reálafágaid ja gárvánit reálafágaid kandidáhttan, ii leat lassánan maŋimuš jagiid, vaikko nissoniid oassi buot alit oahpu studeanttain lea badjel 60 %. Norga gullá máilmmi riikkaide, main lea buoremus dásseárvu, muhto dán áššis mis lea stuorra hástalus.

Reálafágaide ja teknologiijai leat ásahuvvon ollu eanet oahpposajit maŋimuš jagiid. 30 % eanet kandidáhtat gerge dáid fágaid eksámeniin 2013 go 10 jagi dan ovdal. Norgga kandidáhtaid lohku lea dattetge ain OECD gaskameari vuolábealde. OECD gaskamearri lea 21 % buohkain, geat váldet loahppaeksámena, Norggas lea dušše 16 %, Ruoŧas fas 24 %. 

Vaikko mis oppalaččat leat eanet studeanttat geat studerejit reálafágaid ja váldet dain eksámeniid, de ii leat nissoniid oassi dađi bahábut lassánan maŋimuš jagiid, vaikko oktiibuot leat eanet nissonat go albmát, geat váldet alit oahpu. 

Seammá guoská dutkiide. Nissoniid oassi, geat váldet reálafága ja teknologiija doavttirgráda lea 40 % reálafágain ja 20 % teknologiijas. Nuba mis leat davviriikkaid heajumus logut.

Professoriid dásis nissoniid oassi njiedjá sakka, nu mo dat oppalaččat dahká. Dušše 16 % reálafágaid professoriin leat nissonat, nissonprofessoriid oassi oppalaččat lei 36 % 2013 (NIFU).

Reálafágadoaimmat

Ulbmilin lea lasihit beroštumi reálafágaide ja teknologiijai ja nannet rekruterema fágaide. Norgga oahppit galget čeahpput reálafágain. Reálafágaid ovdii galget áŋgiruššat olles oahppomannolagas, mánáidgárddi rájes gitta dutkamii ja bargoeallimis.

Gielddat

Ráđđehus lea 2015 bušeahtas bidjan 20 miljovnna kruvnno sierra “reálafágagielddaid” ásaheapmái. 20-30 gieldda válljejuvvojit ja ožžot reálafágagieldda stáhtusa áigodagas 2015-2019. 

Reálafágagielddaid ovddidit Dánmárkku ”Science-gielddaid” málle mielde. Reálafágagielddat gullet ráđđehusa ođđa, nationála reálafágastrategiijai, mii ovddiduvvo 2015.

Mánáidgárdi

Matematihka mánáidgárdekonferánssat

Matematihkkaguovddáš lágidii 2014 vihtta guovtti beaivvi konferánssa mánáidgárddi matematihka birra. 

Dutkiidálgokonferánssat

Luonddufágaguovddáš lágida juohke jagi guovtti beaivvi Dutkiidálgokonferánssa (Forskerfrøkonferanse) mánáidgárdebargiide Oslos. Leat maid lágiduvvon máŋga vástideaddji báikkálaš konferánssa. 

Vuođđooahpahus

Strategiija "Reálafága boahtteáigái – Reálafágaid nannenstrategiija 2010-2014"  lea ráđđehusa strategiija, mainna nannejit reálafágaid oahpahusas.  

Strategiija váldoulbmil lea nannet beroštumi reálafágaide ja teknologiijai ja nannet rekruterema ja čađaheami buot dásiin. Oasseulbmilin lea earret eará nannet norgga ohppiid reálafágaid gelbbolašvuođa, nannet oahpaheddjiid gelbbolašvuođa ja lasihit rekruterema reálafágaid ja teknologiijafágaid alit ohppui.

Oahpaheddjiid joatkkaoahppu

Ráđđehus lea álggahan dássážii viidámus oahpaheddjiid joatkkaoahpu áŋgiruššama, mas deattastit matematihka ja luonddufágaid. Oahppojagis 2014/2015 ožžot 1300 oahpaheaddji 30 oahppočuoggá fálaldaga strategiijas Gelbbolašvuođain kvaliteahtta.

Nuoraidceahki ovddideapmi

Nuoraidceahki ovddidanstrategiijas lea sierra gelbbolašvuođaáŋgiruššan rehkenastima vuođđogálgga ovdii, man ulbmilin lea ahte oahpaheaddjit galget láhčit oahpahusa geavatlabbon ja máŋggabealagin, nu ahte skuvllat ovddidit oahppanmovtta ja bajidit rehkenastima dási.

Reálafágaid nationála guovddážat

Matematihka oahpahusa nationála guovddáža ja Luonddufágaid oahpahusa nationála guovddáža váldobargu lea jođihit ja bálddalastit ođđa ja buoret bargovugiid ja oahpahusa oahppanstrategiijaid. Guovtti guovddážis leat ollu doaimmat ja prošeavttat, maiguin buoridit reálafágaid oahpahusa.

Reálafágarekruterema nationála guovddáža ulbmil lea lasihit rekruterema reálafágii, sihke oahpuide ja bargui.

Guovlluid dieđaguovddážat

Guovlluid dieđaguovddážat leat populáradieđalaš vásáhus- ja oahppanguovddážat, main olbmot ohppet luonddudiehtagiid ja matematihka geahččaladdamiid bokte. Leat ovcci guovllu dieđaguovddáža, mat ožžot doaibma- ja ovddidandoarjaga, ja dain fitnet lagabui 1 miljovdna olbmo jahkái. Dat vástida viđádasa Norgga ássiin. 

Reálafágaid nationála forum

Reálafágaid nationála forum fátmmasta oahpu, dutkama, ealáhusaid ja organisašuvnnaid buot mávssolaš aktevrraid. Foruma ásahii Máhttodepartemeanta, ja stáhtaráđđi jođiha dan. Nationála forum lea leamaš mielde ovddideamen dálá reálafágastrategiija ja das leat oktasaš digaštallamat strategiija ja ovttaskas doaimmaid čađaheames.

Virtuála matematihkkaskuvla

Leat geahččališgoahtán matematihkkafága neahttaskuvlla. Das oahppit deivet eará ohppiid, geain lea seammá dássi, sihke oahppit geain leat buorit bohtosat ja oahppit geain leat heajos bohtosat. Neahttaskuvllain buoridit vejolašvuođaid fállat máŋggabealat oahpahusa. Oahppit, geat háliidit váldit joatkkaskuvladási fágaid, ožžot dasa buoret vejolašvuođaid, go de eai dárbbaš johtit eaige oaččo eará goluid.

ENT3R matematihkkahárjehallan

ENT3R lea prográmma, man olis universitehtaid ja allaskuvllaid čeahpes studeanttat oahpahit 10. luohká ja joatkkaoahpahusa 1. luohká ohppiid ja leat sidjiide rollamodeallan. 2000 – 3000 oahppi geavahit fálaldaga dán áigge. 

Lektor 2

Lektor 2 -ortnegis oahpahit fidnoaktiivvalaš olbmot, geain lea reálafágagelbbolašvuohta, oasseáiggis vuođđoskuvlla nuoraidceahkis ja joatkkaoahpahusas, ja dan láhkai buktet geavatlaš lahkoneami ja movttiidahttima ohppui.

Lunddolaš skuvlaseahkka

Lunddolaš skuvlaseahkka (LS) lea Birasdepartemeantta ja Máhttodepartemeantta ovttasbargu. LS galgá ovttas báikkálaš servviiguin ovddidit ohppiide ja oahpaheddjiide sáhkkiivuođa ja máhtu luonddu birra, diehtomielalašvuođa nana, guoddevaš ovdáneami hárrái ja birasberoštumi. 

Rollemodell.no

Rollemodell.no lea rollamodealladoaimmahat, mas leat beroštuvvan realisttat ja teknologat, geat johtet riikka nuoraidskuvllain ja joatkkaskuvllain. Sii inspirerejit ja movttiidahttet ohppiid válljet reálafágaid. Dán áigge leat 700 rollamodealla olles riikkas.

Dutkanjuolggit ja lohkanruohttasat (Forskerføtter og leserøtter)

Dutkanjuolggit ja lohkanruohttasat lea Luonddufágaguovddáža dutkan- ja ovddidanprošeakta, mas ovttastahttet luonddufága ja lohkama ja čállima vuođđogálggaid. Prošeavttain ovddidit luonddufága lohkama ja čállima oahppanarenan, luonddufága lassin. Oahpaheaddjit ja dutkit ovddidit ja geahččalit sierralágan doaimmaid. Ulbmilin lea, ahte oahpahus šattašii ulbmillaš, inspirerešii ja livččii beaktil. 

Proscientia

Proscientia lea Dutkanráđi prošeakta, mainna lasihit nuoraidskuvlla ja joatkkaoahpahusa ohppiid beroštumi dutkamii ja diehtagii. Proscientia lágida dahje hálddaša nuorra dutkiid gilvvuid, reálafágaid olympiagilvvuid ja máŋga eará doaimma. Dutkanráđi ovddasvástádussii gullet maiddái dutkanbeaivvit ja Nysgjerrigper. 

Bajit d ási fágat

Fágalaččat nana ohppiid movttiidahttá eanemusat, go sii besset ovdánit fágain johtileappot go luohká eará oahppit. Nuoraidskuvlla oahppit sáhttet geavahit dasa válljenfágaid diimmuid, ja sáhttet váldit 10. luohká eksámeniid jo 8. dahje 9. luohkás. Máhttodepartemeanta áigu lasihit daid fágaid logu, mat gullet ortnegii. 

Alit oahppu

Reálafágaide lasi oahpposajit

Jagi 2009 departemeanta juolludii 575 ođđa oahpposaji reála- ja teknologiijafágaide, 260 saji 2011, 400 saji 2012 RNB:s ja 255 saji 2013.   

Erenoamáš buori matematihkkadidaktihka oahpu guovddáš

Agdera universiteahtta lea áigodahkii 2014-2018 ožžon stáhtusa erenoamáš buori matematihkkadidaktihka oahpu guovddážin, Centre for Research, Innovation and Coordination of Mathematics Teaching, MatRIC. Guovddáža ulbmil lea jođihit matematihka oahppama ja oahpaheami innovašuvnna ja dutkama eará oahppoprográmmaid olis, nu mo inšenevra-, luonddudiehtaga, ekonomiija ja oahpaheaddjioahpu olis, nu gohčoduvvon geavaheaddjiprográmmain. Erenoamáš buori matematihkkaoahpu nationála guovddáža ulbmil lea ráhkadit fierpmádaga kollegaide, geat leat mielde oahpaheamen matematihka olles Norggas. 

Inšenevraoahpu ođđa rámmaplána

Máhttodepartemeanta ásahii inšenevraohppui ođđa rámmaplána ja láhkaásahusa 2011. 

Eanebut čađahit oahpu eaige heaitte gaskan teknologiija ja reálafágaid oahpu

Máhttodepartemeanta juolludii 2012 Universiteahtta- ja allaskuvlaráđđái 3,3 miljovnna kruvnno nationála golmma jagi prošektii, mii loahpahuvvo geassit 2015. Prošeavtta ulbmil lea oažžut eanebuid čađahit oahpu ja leat heaittekeahttá gaskan teknologiija- ja reálafágaoahpuid. 

Inšenevra- ja teknologiijafágaid dieđalaš rusttegat

Máhttodepartemeanta juolludii 2013 ja 2014 bušeahtain 27 miljovnna ja 50 miljovnna kruvnno inšenevra- ja teknologiijafágaid dieđalaš rusttegiidda. 

Oahppoloana sihkkun

Máhttodepartemeanta lea ásahan oahppoloana sihkkunortnega reálafágaoahpaheddjiide, geain lea alit gráda oahppu earret eará matematihkas, vai dan láhkai rekruterejit eanet reálafágaoahpaheddjiid, geain lea alla gelbbolašvuohta.