Alit oahpu kvaliteahtta

Universitehtat ja allaskuvllat galget fállat oahpu, mas lea alla riikkaidgaskasaš kvaliteahtta, man vuođđun lea njunušdási dutkan, fágalaš ja dáiddalaš ovddidanbargu ja vásáhusmáhttu. Kvaliteahtta leat máŋggadáfot albmoneapmi iige departemeanttas leat ovttageardánis ja čielga meroštallan kvaliteahta doahpagii.

Go áigu meroštallat mii kvaliteahtta lea, ferte vuosttažettiin diehtit makkár iešvuođaid áigu árvvoštallat ja dasto man ektui daid iešvuođaid áigu árvvoštallat. Alit oahpu ulbmilin lea, ahte studeanttat galget oahppat nu ollu go vejolaš, ja oahpus galgá leat sidjiide nu ollu ávki go vejolaš. Dalle lea váldun studeanttaid oahppama kvaliteahtta.

Mii kvaliteahtta lea?

Kvaliteahta sáhttá árvvoštallat das, makkár dieđuid, gálggaid ja gelbbolašvuođa mii gaskkustit. Ja dan lassin makkár vugiin sisdoalu gaskkustit ja ohppet. Váldun leat nappo oahppanulbmilat, sisdoallu, prográmmaid hábmen, láhčin, oahpahus, bargovuogit, bagadallan ja árvvoštallanvuogit. Muhto maiddái studeanttaid áŋgirvuohta ja oahppanstrategiijat váikkuhit dasa, makkár oahppanbohtosat šaddet. 

Dat mearkkaša ahte sihke áŋgiruššanfáktorat, proseassafáktorat ja boađusfáktorat leat guovddážis go árvvoštallat kvaliteahta. 

Mo mihtidit kvaliteahta?

Leat sierralágan lahkonanvuogit, maid sáhttá geavahit go áigu árvvoštallat kvaliteahta ja go meroštallá man ektui árvvoštallan dahkko. Muhtumiidda kvaliteahtta laktása áidnalunddot ja ereliiggán áššiide, ovdamearkka dihte Nobel-bálkkašumiid juohkima oktavuođas. Dalle lea sáhka doahpaga eksklusiiva áddejumis, sihke danin go kvaliteahta ráddjejit moaddásiidda, ja danin go kvaliteahta árvvoštallan gáibida alla áššedovdamuša.

Skála nuppi geažes mii gávdnat dáhpáhusaid, main kvaliteahtta lea oktavuođas gáibádusaid deavdimiin. Sáhttá leat sáhka unnimus gáibádusain dahje gáibiduvvo ahte buktagis dahje proseassas eai galgga leat boasttuvuođat. Dakkár lahkonanvuogit gávdnat kvaliteahttavuogádagaid riikkaidgaskasaš standárddas (ISO-standárddas) maid ollu riikkat ratifiserejedje 1987.

Olggumuš gežiid gaskkas leat ollu eará vuogit meroštallat kvaliteahta doahpaga. Doaba sáhttá earret eará laktásit dasa, ahte geavahit resurssaid buoremus lágiin, dahje ahte nagodit buoridit bohtosiid dihto dási ektui, dahje ahte nagodit heivehit buktagiid dahje bálvalusaid ođđa eavttuide.

Alit oahpu oktavuođas leat dattetge ollu beroštumit ja hui máŋggadáfot vuordámušat. Danin lea váddásut deattastit kvaliteahta doahpaga ovtta dulkojumi, ja lea baicce lunddolaš geavahit viiddis lahkonanvuogi.

Metoda geavaheapmi

Kvaliteahta mihtideamis ferte geavahit ásahuvvon metodaid. Kvantitatiiva statistihka čohkken lea dán muttus mávssoleamos vuohki árvvoštallat kvaliteahta. Ruhtadanvuogádaga insentiivvat, mat čatnasit oahppočuoggáid buvttadeapmái, ja dutkanartihkkaliid rehkenastinvuogádat leat objektiiva sturrodagat, maid sáhttá kvantifiseret.

NOKUT goziha ja árvvoštallá sihke ovttaskas oahpuid ja ásahusaid, ja dan bokte bohtet kvantitatiiva indikáhtoriid lassin kvalitatiiva beliid árvvoštallamat. Oktiibuot dat ovdanbuktá kvaliteahta dakkárin go dán áigge nagodit mihtidit.