Boahtteáiggi gelbbolašvuođadárbbut

Oahppu šaddá dađistaga ain mávssolabbon, vai beassá norgga bargomárkanii. Lea mávssolut go goassige válljet oahpu bures ja vuđolaš dieđuid vuođul.

Sii, geat leat barggus, leat dávjjit go ovdal čađahan alit oahpu dahje fidnofágalaš joatkkaoahpahusa, dan čájeha Statistihka guovddášdoaimmahat (SGD). Loga olles guorahallama dás (rahpasa ođđa ruvttos). Seammás sin oassi, geat leat barggus ja geat leat eanemusat ollašuhttán vuođđoskuvlla, lea gahččan 58 proseanttas 1972 gitta 22 prosentii 2010. Vulobeale govus čájeha, ahte dilli ovdána sullasaččat 2030 rádjái: Alit oahppu ja fidnofágalaš joatkkaoahpahus šaddá dábálabbon bargomáilmmis, ja šaddá váddásut gávdnat barggu jos lea váldán dušše vuođđoskuvlaoahpu dahje studeremii ráhkkanahtti joatkkaoahpahusa.

Barggolašvuohta oahppodási mielde, go geahččá buot bargiid:

 

Gáldu: SGD (2013) 

Høgre utdanning, lang = Alit oahppu, guhkes

Høgre utdanning, kort = Alit oahppu, oanehis

Vidaregående opplæring, yrkesfag = Joatkkaoahpahus, fidnofágalaš

Vidaregående opplæring, studieførebuande = Joatkkaoahpahus, studeremii ráhkkanahtti

Grunnskole eller ukjent utdanning = Vuođđoskuvla dahje amas oahppoduogáš

Buorit oahppoválljemat

Namuhuvvon ovdáneapmi mielddisbuktá, ahte lea mávssolut go goassige válljet oahpu bures, vuđolaš dieđuid vuođul. Ráđđehus háliida ahte oahppu ja bargomáilbmi heivejit buorebut oktii, ja lea danin álggahan prošeavtta, man olis ovddidit riikkaviidosaš vuogádaga, mainna guorahallet, gulahallet ja gaskkustit dieđuid boahtteáiggi gelbbolašvuođadárbbu birra. Ulbmilin lea oažžut eanet ja buoret dieđuid boahtteáiggi gelbbolašvuođadárbbuin, nu ahte eanebuin livččii buoret diehtu man vuođul válljejit oahpu. Nu sáhtášii skuvlasajiid ja oahpposajiid logu heivehit buorebut bargomáilmmi dárbbuide.

Váilot ollu bargit, geain lea fidnofágalaš oahppu

SGD maŋimuš einnostusat čájehit [1] ahte jagiin 2030 rádjai váilot ollu bargit, geain lea fidnofágalaš joatkkaoahpahus. Dat guoská ovdamearkka dihte elektrofága, mášenfága, mekánalaš fága, huksen- ja rusttetfága, ja dearvvašvuođa- ja fuolahanfága oahpuide. Alit oahpu dáfus einnostusat čájehit, ahte váilot buohccedivššárat ja oahpaheaddjit. Nuppi dáfus orrot šaddamin menddo ollugat, geaid alit oahppu sisdoallá ekonomiija- ja hálddahusfágaid, humanisttalaš ja estehtalaš fágaid ja servodatdieđalaš ja  juridihkalaš fágaid. Inšenevraoahpuin ja eará matemáhtalaš ja luonddudieđalaš fágain lea fálaldat ja jearru sullii dássádagas, go geahččá ollislašvuođa. 


[1] Gjefsen, Gunnes og Stølen (2014): ”Framskrivinger av befolkning og arbeidsstyrke etter utdanning med alternative forutsetninger for innvandring”. (http://www.ssb.no/arbeid-og-lonn/artikler-og-publikasjoner/_attachment/200990?_ts=14909943420)