Buvttadannávccaid kommišuvnna bargoviidodat

Guhkes áigodagas Norgga buorredili ovdáneami mearrida dat, man muddui nannánekonomiija nagoda ovdánit. Ovdánannávccaide váikkuha erenoamážit bargan ja buvttadannávccaid ovdáneapmi. Guovddážis lea man muddui mii nagodit ovddidit ja geavahit gelbbolašvuođa ja bohtosiid, maid oažžut dutkamis, ovdánahttinbargguin ja ođđaráhkadeames.

Guhkes áigodagas Norgga buorredili ovdáneami mearrida dat, man muddui nannánekonomiija nagoda ovdánit. Ovdánannávccaide váikkuha erenoamážit bargan ja buvttadannávccaid ovdáneapmi. Guovddážis lea man muddui mii nagodit ovddidit ja geavahit gelbbolašvuođa ja bohtosiid, maid oažžut dutkamis, ovdánahttinbargguin ja ođđaráhkadeames. Norgga ekonomiija buvttadannávccat leat bisson badjin miehtá 1990-logu ja mannan jahkelogi beallemuttu rádjái. Maŋimuš jagiid eai leat buvttadannávccat dattetge olus ovdánan. Vaikko dilli lea oahpis máŋgga earáge riikkas, de dat fuolastuhttá go jurddašit boahtteáiggi boahto- ja buorrediliovdáneami. Dál ásahuvvo buvttadannávccaid kommišuvdna, mii kárte ja guorahallá manin buvttadannávccat eai leat ovdánan nu ollu go sávašeimmet.

Buvttadannávccaid kárten ii mielddisbuvtte dušše politihkkaimplikašuvnnaid. Buriin ekonomiijapolitihkain galgá maid nannet nuppástuhttin- ja innovašuvdnanávccaid. Kommišuvnna váldobargu lea ovddidit konkrehta evttohusaid mo nannet norgga ekonomiija buvttadannávccaid ja ovdánannávccaid, sihke surggiin main lea gilvu, suddjejuvvon surggiin ja almmolaš suorggis. Áigumuš lea johttáhit doaimmaid johtilit, nuba ávžžuhuvvo kommišuvdna dađistaga ovddidit ávžžuhusaid ja árvalusaid, nu johtilit go barggu ovdáneami vuođul sáhttá. Kommišuvdna galgá ávžžuhusainis váldit vuhtii servodatekonomiija ja ulbmilin galgá leat nannet ekonomiija nuppástuhttin- ja innovašuvdnanávccaid. Kommišuvdna galgá geavahit barggustis ođđaseamos riikkaidgaskasaš bargguid buvttadannávccaid suorggis, ja galgá ee. fátmmastit olles ekonomiija beaktilis muddema mearkkašumi.

Barggus leat guokte muttu

Vuosttaš muttus ráhkaduvvo álgoraporta, mas kommišuvdna galgá ee.:

  • árvvoštallat Norgga buvttadannávccaid ovdáneami maŋimuš logijagiid ja buohtastahttit eará riikkaid ovdánemiin, identifiseret manin buvttadannávccat eai leat ovdánan nu ollu mannan logijagi beallemuttu rájes, čielggadit leago dilli rievdan eanet muhtin ealáhusain (dahje daid osiin) go eará ealáhusain ja vejolaččat identifiseret manin nu lea leamaš,
  • identifiseret guđe surggiin Norggas leat erenoamáš hástalusat, jos buohtastahttit eará riikkaid beaktilvuođain ja ealáhusaid ja almmolaš bálvalusbuvttadeami rámmaeavttuiguin, ja vejolaččat čujuhit guđe surggiin Norga lea earáid ovddabealde,
  • árvvoštallat guđe surggiid ovdii erenoamážit galgá bargat viidásut barggus,
  • čohkket konkrehta ávžžuhusaid, maid kommišuvdna lea ovddidan barggu vuosttaš muttus, ja vejolaččat dievasmahttit lasi konkrehta ávžžuhusaiguin dievasmahttimin.

Álgoraporta galgá geigejuvvot jagi siste kommišuvnna nammadeami rájes ja raporta berre čujuhit čielgasit guđe guvlui kommišuvdna áigu bargat viidáseappot ja rávvet mo norgga ekonomiija buvttadannávccaid sáhttá nannet boahtteáiggis, sihke ealáhusaid dáfus ja almmolaš suorggis. Buvttadannávccaid geahnohis ovdáneami sujaid berre ovdanbuktit dakkár vugiin, ahte daid vuođul lea vuogas hábmegoahtit boahtteáiggi politihka. Kommišuvdna berre almmuhit jos dihto sektoriid dahje surggiid galgá guorahallat dárkileappot, ja vejolaččat árvalit viidásut čuovvoleami, jos kommišuvdna ieš ii sáhte čuovvolit ášši viidáseappot.

Vuosttaš muttu maŋŋá Ruhtadandepartemeanta sáhttá dárkilastit kommišuvnna bargoviidodaga. Dál álggus plánejuvvo dan láhkai, ahte kommišuvdna nuppi muttus čohkke návccaidis dihto čuolmmaid guorahallamii ja ávžžuha makkár konkrehta doaimmaiguin sáhtášii buoridit buvttadannávccaid daid surggiin, mat guorahallojuvvojit. Maiddái dán bargomuttus ávžžuhuvvo kommišuvdna buktit árvalusaidis dađistaga go bargu ovdána. Kommišuvdna sáhttá válljet čuovvolit iešguđet surggiid sierra oasseraporttain. Kommišuvdna oažžu jagi bargoáiggi barggu nuppi muddui. Loahpalaš áigemearri mearriduvvo, go kommišuvdna lea ovddidan álgoraportta.

Kommišuvdna galgá barggustis geavahit ávkin vásáhusaid eará riikkaid buvttadannávccaid kommišuvnnain, erenoamážit Dánmárkku, muhto maiddái Australia ja Aotearoa bargguin. Kommišuvdna berre maid geahčadit guorahallamiid, main buohtastahttet riikkaid ovdánannávccaid, ovdamearkka dihte OECD Going for Growth, Máilmmibáŋkku Doing Business-indikáhtora ja eará guorahallamiid, main leat ráhkadan indikáhtorvuogádaga, mainna buohtastahttet riikkaid gilvogaskavuođaid. Kommišuvdna berre maid geahčadit luonddu- ja biraskapitála beaktilvuođa. Kommišuvdna berre iskat buoremus lági mielde govvidit almmolaš suorggi buvttadannávccaid ovdáneami dálá ja vejolaččat ođđa indikáhtoriid ja guorahallamiid vuođul. Kommišuvdna berre maid muitalit mo teknologalaš ovdáneapmi, bargofámu buoret kvaliteahtta ja earálágan organiserenvuogit sihke servviid siste ja daid gaskka sáhttá ovddidit buvttadannávccaid almmolaš ja priváhta suorggis.

Kommišuvdna berre bargat dakkár vugiiguin, ahte čuolmmaid ja barggu gaskaboddasaš bohtosiid sáhttá ságaškuššat rahpasit. Dan sáhttá lágidit semináraid ja čoahkkimiid oktavuođas, maidda bovdet daid ealáhusaid, maidda áššit gusket, almmolaš doaimmaid ja bargoeallima organisašuvnnaid, nu maiddái dutkiid ja earáid.

Bargoviidodat - PDF