- Lihkku máilmmi álgoálbmotbeivviin / - Lahkoe Veartenen aalkoealmetjebiejjine / - Vuorbbe Værálda álggoálmmukbiejvijn

Gielda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner ja sámediggepresideanta Aili Keskitalo markereba odne ON álgoálbmotbeaivvi, borgemánu 9. beaivi. Dan beaivvi lea vuogas čájehit solidaritehta álgoálbmogiidda miehtá máilmmi.

Gielda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner ja sámediggepresideanta Aili Keskitalo markereba odne ON álgoálbmotbeaivvi, borgemánu 9. beaivi. Dan beaivvi lea vuogas čájehit solidaritehta álgoálbmogiidda miehtá máilmmi.

- Riikkaidgaskasaš álgoálbmotbeaivi čalmmustahttá máilmmi álgoálbmogiid máŋggabealatvuođa ja rikkis kultuvrraid. Seammás fertet maid muitit ahte olu álgoálbmogiin lea váttis dilli. Ráđđehus háliida searvat dan dehálaš riikkaidgaskasaš bargui nannet álgoálbmogiid dili, dadjá gielda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner. 

Máilmmi álgoálbmogat dahket badjelaš 5 proseantta máilmmi ollislaš olmmošlogus, birrasiid 400 miljovnna olbmo. Stuora oassi systemáhtalaččat dulbmojuvvojit ja oaguhuvvojit.

Sanner ja Keskitalo jáhkkiba čavčča máilmmikonferánsa álgoálbmogiid birra šaddat dehálažžan álgoálbmotvuoigatvuođaid sihkkarastinbargui máilmmis.

Čakčamánu 22. ja 23. b. dán jagi lágida ON váldočoahkkin máilmmikonferánssa álgoálbmogiid vuoigatvuođaid birra (WCIP 2014). Vuosttaš geardde historjjás galget álgoálbmogat ja máilmmi stáhtaid ovddasteaddjit deaivvadit digaštallat stáhtaid geatnegasvuođaid álgoálbmogiidda. Geaidnu gávnnahit konferánssa sisdoalu ja hámi lea leamaš mohkkái. 2013:s vuolggahii Sámediggi globála konferánssa buot máilmmi álgoálbmogiid ovddasteddjiide (Áltá 2013). 600 álgoálbmotdelegáhta sohpe oktasaš loahppadokumeantta mii dál lea oassin dokumeanttain mat leat vuođđun dán jagi máilmmikonferánsii.     

Mihttu čavčča ON-konferánssain lea sihkkarastit ahte stáhtat buoremus lágiin čuovvolit iežaset geatnegasvuođaid álgoálbmogiid ektui, nu go lea čilgejuvvon ON julggaštusas álgoálbmotvuoigatvuođaid birra maid ON mearridii 2007:s.

- Mun lean duhtavaš dainna go álgoálbmogat besset váikkuhit čavčča máilmmikonferánssas, ja mun vuorddán ahte čavčča globála čoahkkin stáhtaid ja álgoálbmogiid gaskkas sáhttá sihkkarastit álgoálbmogiidda buot vuđolaččamus vuoigatvuođaid. Máilmmi álgoálbmogiin leat hui stuora vuordámušat konferánssa bohtosii, dadjá sámediggepresideanta Aili Keskitalo.

1994:s ásahii ON máilmmi álgoálbmotbeaivvi borgemánu 9.beaivái, danne go ON bargojoavku máilmmi álgoálbmogiid várás vuosttaš geardde čoahkkanii borgemánu 9.b. 1982. Norggas lea sápmelaččain álgoálbmotstáhtus, ja borgemánu 9. b. lea sámi leavgabeaivi. 

 

Lahkoe Veartenen aalkoealmetjebiejjine

Tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner jïh saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo EN:n aalkoealmetjebiejjiem heevehtieh daan biejjien, mïetsken 9.b. Daate biejjie lea akte nuepie solidariteetem vuesiehtidh aalkoealmetjigujmie abpe veartenisnie.

- Dïhte gaskenasjovnaale aalkoealmetjebiejjie dovne dam stoerre gellievoetem jïh dam ræjhkoes kultuvrem mïerhkesje mah leah sjïere aalkoealmetjidie abpe veartenisnie.  Seamma tïjjen tjoerebe tjoevkesem bïejedh dejtie gellide aalkoealmetjidie mah gaajh geerve tsiehkiej nuelesne jielieh. Reerenasse sæjhta eadtjohkelaakan meatan årrodh dennie vihkeles gaskenasjovnaale barkosne juktie aalkoealmetji tsiehkiem nænnoestehtedh, tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner jeahta.

Veartenen aalkoealmetjh leah vielie goh 5 prosenth veartenen årroejijstie, medtie 400 millijovnh almetjh. Akte joekoen stoerre bielie daejstie öörnedamme dïedtelgimmiem jïh dåalvoehtimmiem dååjre.

Sanner jïh Keskitalo vienhtieh tjaktjen veartenekonferanse aalkoealmetji bïjre vihkeles sjædta dennie barkosne aalkoealmetji reaktah veartenisnie gorredidh.

Skïereden  22. jïh 23.b.  EN:n generaalekrirrie aktem veartenekonferansem öörnede aalkoealmetji reaktaj bïjre (WCIP 2014). Daate lea voestes aejkien histovrijisnie tjirkijh aalkoealmetjijstie jïh veartenen staath gaavnesjieh juktie staaten dïedth aalkoealmetjidie digkiedidh. Dïhte geajnoe konferansen sisvegasse jïh hammose lea geerve orreme. Jaepien 2013 Saemiedigkie skraejriem veelti akten abpeveartenen konferansese tjirkijidie gaajhkide veartenen aalkoealmetjidie (Alta 2013). 600 aalkoealmetjesæjjasadtjh desnie seamadin akten tjåenghkies galhkuvetjaatsegen bïjre mij daelie lea akte dejstie jieniebistie tjaatsegijstie dennie våaroemisnie daan jaepien veartenekonferansese.

Dïhte aajkoe daan tjaktjen EN-konferansine lea gorredidh ihke dah staath bööremeslaakan sijjen dïedth vaeltieh aalkoealmetjidie, naemhtie guktie dah leah tjaaleme EN:n bæjhkoehtimmesne aalkoealmetji reaktaj bïjre, maam EN nænnoesti jaepien 2007.

- Manne madtjeles ihke aalkoealmetjh åadtjoeh våajnoes årrodh daan tjaktjen veartenekonferansesne, jïh veanhtedem daan tjaktjen tjåanghkoe staati jïh aalkoealmetji gaskem maahta aalkoealmetji vihkielommes reaktide gorredidh. Veartenen aalkoealmetji veanhtadimmieh illedahkese konferanseste leah gaajh stoerre, saemiedigkiepresidente Aili Keskitalo jeahta.

Veartenen aalkoealmetjebiejjie mïetsken 9.b. tseegkesovvi EN:ste jaepien 1994, jïh aalkoe lij dïhte voestes tjåanghkoe EN:n barkoedåehkesne veartenen aalkoealmetjidie mïetsken 9.b. 1982. Nöörjesne saemieh staatusem utnieh goh aalkoealmetjh, jïh mïetsken 9.b. lea saemien saevegebiejjie.

 

Vuorbbe Værálda álggoálmmukbiejvijn

Suohkan- ja ådåstuhttemminisstar Jan Tore Sanner ja sámedikkepresidænnta Aili Keskitalo uddni ávvudallaba AN:a álggoálmmukbiejvev, bårggemáno 9. biejve. Dán biejve hiehpá vuosedit berus álggoálmmugijs væráldav miehtáj.

- Rijkajgasskasasj álggoálmmukbiejve ávvudallap sihke dav vijdes valljudagáv ja boandás kultuvrav ma værálda álggoálmmuga aktan li. Sæmmi båttå hæhttup dættodit moatten álggoálmmugin le viehka gássjelis dille. Ráddidus ájggu dåjmalattjat sæbrrat dan ájnas rijkajgasskasasj bargguj mij guosská álggoálmmugij dilev nannit, javllá suohkan- ja ådåstuhttemminisstar Jan Tore Sanner.

Værálda álggoálmmuga li tjoahkkáj ienep gå 5 prosenta værálda ålles álmmugis, sulle 400 millijåvnå ulmutja. Viehka stuorra oasse sijájs systemáhtalattjat niejdeduvvi ja doalvoduvvi.

Sanner ja Keskitalo mielas sjaddá dán tjavtja væráltkonferánssa álggoálmmugij hárráj viehka ájnas gå galggá álggoálmmugij riektájt nannit væráldav miehtáj.

Ragátmáno 22. ja 23. biejve dán jage ásat AN:a ållestjåhkanibme væráltkonferánsav álggoálmmugij riektáj hárráj (WCIP 2014). Dát le vuostasj bále histåvrån gå álggoálmmugij åvdåstiddje ja værálda stáhta æjvvali giehtotjit majt stáhta galggi álggoálmmugij åvdås dahkat. Gæjnno konferánsa sisadnuj ja hábmáj le læhkám moalkkot. Jagen 2013 ásadij Sámedigge globála konferánsav gånnå lidjin åvdåstiddje ålles værálda álggoálmmugijs (Alta 2013). 600 álggoálmmukoassálasste dåppe sjiehtadin aktisasj loahppadokumænntaj mij dálla le akta moattet dokumentajs mij le dán jagásj væráltkonferánsa vuodon.

Dán tjavtja AN-konferánsa ulmme le bærrájgæhttjat jut stáhta buoremus láhkáj tjuovvoli ietjasa åvdåsvásstádusáv álggoálmmugij hárráj, dagu li gåvviduvvam AN:a álggoálmmugriektáj tjielggidusán mij AN:as mierreduváj jagen 2007.

- Dudálasj lev gå álggoálmmuga bessi tjavtja álggoálmmukkonferánsav bájnnit, ja vuordáv dán tjavtja globála æjvvalibme stáhtaj ja álggoálmmugij gaskan máhttá álggoálmmugij ållu vuodulasj riektájt nannit. Værálda álggoálmmugij vuorddemusá konferánsa båhtusij le viehka allaga, javllá sámediggepresidænnta Aili Keskitalo.

Værálda álggoálmmukbiejvve bårggemáno 9. biejve AN:as álgaduváj jagen 1994 ja dat biejvve válljiduváj danen gå AN:a værálda álggoálmmugij barggojuogos tjadádij ietjas vuostasj tjåhkanimev bårggemáno 9. biejve 1982. Vuonan aneduvvi sáme álggoálmmugin, ja bårggemáno 9. biejvve le sáme slávggábiejvve.