1,3 miljárdda eambbo dálkkádahkii ja birrasii

Ráđđehusa 2018 bušeahttaevttohusas lea čielga dálkkádat- ja birashámádat. Evttohuvvojit dálkkádatdoaimmat mat geahpedit dálkkádatgássaluoitimiid sisriikkalaččat ja riikkaidgaskasaččat. Dasa lassin leat doaimmat mat nannejit ealáhusdoaimmaid ruoná gilvovuoimmi. Ođđa investerenfitnodat lea okta reaidu dasa.

Ráđđehus nanne dálkkádat- ja birasprofiilla bušeahtas eambbo go 1,3 miljárdda ruvnnuin. Dálkkádat- ja birasdepartemeantta bušeahtas dát dahká 219 miljovnna ruvnno. Stuorámus nannensuorggit leat eará departemeanttaid bušeahtain.

-Mii galgat joksat 2030 birasmihtuid ja mii galgat šaddat servodahkan mas leat unnán luoitimat 2050:s. Mii fertet ovddidit ođđa ja ruoná gilvofámu norgga ealáhusdoibmii ja industriijii vai lihkostuvvat dáinna áigumušain. Mii áigut ráhkadit ođđa bargosajiid go áŋgiruššat máhtu, dutkama ja ođđahutkama ovdii, dadjá dálkkádat- ja birasministtar Vidar Helgesen

Ráđđehus áigu ruhtadit Enova doaimma ja dan dahkat eambbo einnostahttin ja mearrediđolažžan. 2018 rájes ordnejuvvo nu ahte Dálkkádat- ja energiijafoandda vuoittu sadjái bohtet dábálaš juolludeamit mat eai leat čadnon reantodássái. Ollislaš juolludeapmi Enovai dalle šaddá sullii 2,7 miljárdda ruvnno 2018:s.

Investerenfitnodat

Ráđđehus ásaha ođđa investerenfitnodaga mii galgá váikkuhit dálkkádatluoitimiid geahpedeapmái ođđa teknologiija investeremiin. Evttohuvvo ahte fitnodat oažžu 400 miljovnna ruvdnosaš investerenrámma 2018 rájes. Juolludeamit lasihuvvojit vel eanet fitnodaga doaimma ja investerenvejolašvuođaid dáfus.

Ráđđehus lea dahkan álgaga offensiivvalaš áŋgiruššamii profileret ja čalmmustahttit norgga, ruoná čovdosiid mat lasihit eksportta ja vai geasuhit riikkaidgaskasaš investoriid Norgii. Innovašuvdna Norga lea ožžon bargun ráhkadit ovttasbarggu priváhta ealáhusaiguin, ja dása evttohuvvo 10 miljovnna ruvdno.

Ráđđehus áigu bisuhit ja nannet oktasašfievrredeami ja gávpotbirasšiehtadusaid stuora áŋgiruššama. Evttohuvvo juolludit sullii 2,5 miljárdda ruvnno oktasašfievrredeami-, sihkkel- ja vázzindoaimmaide ovcci stuorámus gávpotguovlluin. Dát lea 23 proseantta lassáneapmi 2017 rájes. Dat siskkilda doaimmaid stáhta geaidnoguoraid, ortnega mas stáhta ruhtada 50 proseantta stuorát kollektiivaprošeavttaid ja bálkkašanruđaid.

Ruovdemáđiiáŋgiruššan

Nanu ruovdemáđiiáŋgiruššan joatká sullii 23,1 miljárdda ruvnnuin. Ráđđehus evttoha várret 8,9 miljárdda ruvnno joatkit dálá ruovdemáđiiprošeavttaiguin, earret eará vejolaččat álgit guvttiin ođđa Inter City-prošeavttain: Venjar-Eidsvoll-Langset Dovre-bánas ja Sandbukta-Moss-Såstad Østfold-bánas. Lea evttohuvvon sullii 3,5 miljárdda ruvdno oastit olbmuidfievrredeami togain, ja oastit 14 ođđa toga mat johtet Gjøvik- ja Vossebánas.

Dálkkádat- ja birasdepartemeantta juolludeami evttohit nannet vuollegisluoitimii ja ruoná gilvofámu dutkamii 20 miljovnna ruvnnuin 2018:s. Áŋgiruššan lea joatkkan dan 71,5 miljovnna ruvdnui mii juolluduvvui 2017:s. Dasa lassin evttoha ráđđehus nannet Nansena árbbi- dutkanprošeavtta Máhttodepartemeantta bušeahtas 20 miljovnna ruvnnuin, ja juolludit 10 miljovnna ruvnno boahtteáiggi bioekonomiija ja vuollegisluoitinservodaga teknologiijaovdáneapmái Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta bušeahtas.

Arvevuovdi

Dálkkádat- ja arvevuovdeálgaga evttohit nannet 3 miljárdda ruvnnuin 2018:s. Álgga doarju ovddidanriikkaid áŋgiruššamiid unnidit árvevuvddiid dálkkádatgássaluoitimiid. Oktiibuot ráđđehus ordne dili nu ahte Norga máksá birrasiid 30 miljovnna tonna geahpiduvvon CO2 luoitimiid ovddas 2018:s.


Ráđđehus áigu váikkuhit dasa ahte nanne riikkaidgaskasaš dálkkádatovttasbarggu ja addá doarjaga nu ahte dálkkádatšiehtadallamiid ja Paris-šiehtadusa lea vejolaš čađahit. Danin evttohuvvo juolludit 25 miljovnna ruvnno dálkkádatšiehtadallamiidda ja ON dálkkádatpanelii.
Ráđđehus evttoha Meteorologalaš instituhta ja Šládjabáŋkku ovddasvástádusa sirdit Máhttodepartemeanttas Dálkkádat- ja birasdepartementii.


-Dainna lágiin mii nannet birashálddahusa máhttobirrasiid, mii lea dehálaš ollislaš dálkkádat- ja biraspolitihka ovddideapmái, dadjá dálkkádat- ja birasministtar Vidar Helgesen.

Ráđđehus vuoruha doaimmaid mat sihkkarastet buori ja dorvvolaš gumpehálddašeami Norggas. Evttohuvvo 7,4 miljovdna ruvdno gumppiid radiomerkemii ja lasihit Stáhta luonddubearráigeahču kapasitehta. Viidáset evttohuvvo juolludit 20 miljovnna ruvnno suohkaniidda gos gumppiin leat beassebirradagat. Hehtten dihte vuoiŋŋašnjoammudávdda ruksesgottiin, de evttohuvvo 18,6 miljovdna ruvdno bohccuid báhčimii Nordfjellas.

Eanet doaimmaid birra muitaluvvo Dálkkádat- ja birasdepartemeantta sierra preassadieđáhusain.