Historjjálaš arkiiva

2 miljovnna Sámi giellagáldu giellaovttasbargui

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta

Norgga, Ruoŧa ja Suoma sámedikkit barget ovttas buori barggu sámegielaid nannemiin. Ráđđehus árvala juolludit 2 miljovnna kruvnno davviriikkalaš giellaguovddážii, Sámi Giellagáldui.

Norgga, Ruoŧa ja Suoma sámedikkit barget ovttas buori barggu sámegielaid nannemiin. Ráđđehus árvala juolludit 2 miljovnna kruvnno davviriikkalaš giellaguovddážii, Sámi Giellagáldui.

- Giella ja kultuvra leat mávssolaš identitehta ovdanbuktimat. Giella lea maid mávssolaš kulturguoddi. Sámegiella lea almmolaš giella Norggas, muhto dat lea liikká rašes dilis. Riikkaidgaskasaš oktavuođain atnet buot sámegielaid áitojuvvon giellan. Ráđđehus árvala nannet giellabarggu 2 miljovnnain kruvnnuin 2015, gielda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner dadjala.

Sámi Giellagáldu bargá mávssolaš barggu earret eará oktasaš terminologiija ovdii, ovddida giela ja fállá giellabálvalusaid sámegiel álbmogii.

- Riikkarájáid rasttildeaddji bargu, man olis nannejit ja ovddidit sámegielaid, lea ráđđehusdulbosa miela mielde. Mii vuordit, ahte Ruoŧŧa ja Suopma maid oidnet ávkki dán barggus, stáhtaráđđi Sanner cealká.

Stáhtabušeahta árvalusas leat árvalan oktiibuot 429 miljovnna kruvnno Sámediggái. Giellaguovddáža juolludeapmi lea lasihuvvon Sámedikki bušehttii.
Juolludeapmi lea de 3,16 proseantta eanet go 2014.

Ollislaš juolludeapmi sámi ulbmiliidda lea sullii 890 miljovnna kruvnno.


Gielda- ja ođasmahttindepartemeantta preassatelefovdna: 22 24 25 00

 

2 millijovnh gïelelaavenjostose Saemien gïelegaaltije

Saemiedigkieh Nöörjesne, Sveerjesne jïh Såevmesne ektesne aktem hijven barkoem darjoeh juktie saemien gïelide nænnoestehtedh. Reerenasse raereste 2 millijovnh kråvnah dåarjodh dan noerhtelaanti gïelejarngese Saemien gïelegaaltije.

- Gïele jïh kultuvre leah vihkeles identiteetemïerhkh. Gïele aaj akte vihkeles kultuvreguedtije. Saemien akte byögkeles gïele Nöörjesne, men seamma tïjjen aktene prååsehke tsiehkesne. Gaskenasjovnaale ektiedimmesne gaajhkh saemien gïelh leah tjïelkestamme goh håvhtadihks. Reerenasse raereste daam barkoem nænnoestehtedh 2 millijovnh kråvnajgujmie jaepien 2015, tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner jeahta.
Saemien Gïelegaaltije aktem vihkeles barkoem dorje gaskem jeatjah aktine tjåenghkies teermeevtiedimmien gaavhtan, gïeleevtiedimmie jïh gïeledïenesjh dejtie saamastallije årroejidie.

- Laavenjostoe laanteraasti rastah juktie nænnoestehtedh jïh evtiedidh doh saemien gïelh lea reerenassen våaromen mietie. Mijjieh veanhtadibie Sveerje jïh Såevmie aaj nåhtoem vuejnieh daehtie barkoste, staateraerie Sanner jeahta.

Raeriestimmesne staatebudsjedtesne lea lyjkeme tjåanghkan 429 millijovnh kråvnah Saemiedægkan. Dåarjoe gïelejarngese lea meatan vaaltasovveme raeriestimmesne Saemiedigkien budsjedtese. Daate akte 3.16 pst. lissiehtimmie 2014 raejeste.


Dïhte ållesth dåarjoe saemien åssjelidie sæjhta sjïdtedh medtie 890 millijovnh kråvnah.

 

2 millijåvnå giellaaktisasjbargguj Sáme giellagálldo

Vuona, Svieriga ja Suoma Sámedikke aktan buorre bargov dahki sámegielajt nannitjit. Ráddidus oajvvat juollodit 2 millijåvnå nuorttarijkaj giellaguovdátjij Sáme giellagállduj.

- Giella ja kultuvrra li ájnnasa identitehttaj. Giella le aj ájnas kulturguodde. Sámegiella le almulasj giella Vuonan, valla le sæmmi båttå rahtjalis dilen. Rijkajgasskasasj aktijvuodan li gájka sámegiela ájteduvvam. Ráddidus ájggu dáv bargov guovte millijåvnå kråvnåj nannit jagen 2015, javllá suohkan- ja ådåstuhttemminisstar Jan Tore Sanner.

Sáme Giellagálldo ájnas bargov dahká duola dagu aktisasj sáme terminologijaåvddånahttema, giellaåvddånahttema ja gielladievnastusáj gáktuj sámegielak álmmugij.

- Rijkkarájáj rastá aktan barggat sámegielaj nannima ja åvddånahttema gáktuj le ráddidusaktisasjbargo vuodo milta. Vuorddep Svierik ja Suobma aj dát bargos dárbov vuojnni, javllá stáhttaráde Sanner.

Stáhtabudsjehta oajvvadusán li biejaduvvam tjoahkkáj 429 millijåvnå kråvnå Sámediggáj. Giellagáldo juollodibme le biejaduvvam Sámedikke budsjehta oajvvadussaj. Dan budsjehtan le 3,16 prosenta lasedibme 2014 rájes.

Ålles juollodibme sáme dåjmajda sjaddá sulle 890 millijåvnå kråvnå.