2015 reviderejuvvon bušeahta vearro- ja divatrievdadusat

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Ruhtadandepartemeanta

Ráđđehus áigu viiddidit bargonávccahemiid gaskaboddasaš ortnega. Ráđđehus árvala maid rievdadit máŋga divada, maiguin movttiidahttet geavahit boaldámušaid, mat eai čuoza dálkkádahkii menddo sakka. Ráđđehus lea maid johttáhan ođastusa, man olis ovddidit vearro- ja divathálddašeami buorebun ja beaktilabbon.

Rievdadusevttohusat árvaluvvojit geahpedit vearro- ja divatboađuid sullii 715 miljovnnain kruvnnuin (čoagganan submin) dahje 800 miljovnnain kruvnnuin (girjejuvvon submin) 2015.

Viiddidit bargonávccahemiid gaskaboddasaš njuolggadusa
Ráđđehus viiddida daid bargonávccahemiid gaskaboddasaš ortnega, geaid boađut vearu maŋŋá leat njiedjan reantogoluid geažil. Ulbmil lea láhčit dili bargoeallimii searvamii, ja danin bargonávccahisvuođadoarjja vearuhuvvo dál bálkáboahtun. Bruttodoarjja lea lasihuvvon dan mađe, ahte dat buhtada vearu lassáneami. Ođastus sáhttá dattetge mielddisbuktit vuolit boađu vearuheami maŋŋá muhtin bargonávccahemiide, nuppiid boahtu vearu maŋŋá fas lassána. Gaskaboddasaš ortnegis ožžo álgoálggus buhtadusa dat bargonávccaheamit, geaid vealgereanttuid gessosa árvu lea geahppánan, nu ahte boađut vearu maŋŋá leat njiedjan eanet go 6 000 kruvnno jahkái. Ráđđehus áigu dál vuolidit rájá 4 000 kruvdnui. 

Bieggafápmui jođánut vuolidahttimat
Ráđđehus namuhii 2015 nationálabušeahtas, ahte áigot árvalit bieggafápmui govttolut vuolidahttinnjuolggadusaid. Energiijasuorgi lea cuiggodan, ahte bieggafápmorusttegiid sáhttá vuolidahttit johtileappot Ruoŧas, ja ahte dat oidá Ruoŧa investeremiid. Ráđđehus árvala ásahit viđa jagi lineára vuolidahttimiid.  

Plásttetseahkaide ii ásahuvvo birasdivat
Stuorradiggi lei mearridan ásahit plásttet- ja báberseahkaid divada. Gulaskuddamis čalmmustahtte ollu čuolmmaid, mat badjánit divada oktavuođas, ja almmuhuvvui ahte ráđđehus máhccá áššái reviderejuvvon bušeahta oktavuođas. Seahkkadivadii eai leat nagodan hábmet birasfágalaš vuođušteami ja Ráđđehus árvala danin fámuhuhttit mearrádusa. 

Gássadivadat rivdet
Stuorradiggi lea mearridan ásahit luonddugássa ja LPG geaidnogeavahandivada. Stuorra geavatlaš hástalusat badjánit jos divat galggaš ásahuvvot suoidnemánu 1. b. Ráđđehus máhccá danin áššái 2016 bušeahtas ja árvala dalle luonddugássa ja LPG várás geaidnogeavahandivada, mas nu guhkás go vejolaš guđđet divada olggobeallái eará geavahusa, earret geaidnogeavahusa. Dassái go geaidnogeavahandivat lea ásahuvvon, ásahit gaskaboddasaš doarjjaortnega, mainna movttiidahttet geavahit biogássa kollektiivajohtalusas, mii gullá fylkkagielddaid ovddasvástádussuorgái. Ráđđehus áigu dan lassin lasihit luonddugássa ja LPG CO2-divada, nu ahte dat lea bensiinna CO2-divada dásis.

CO2-divada ja boaldámuša geaidnogeavahandivada rievdadusat
Stuorradiggi lea bivdán Ráđđehusa ovddidit árvalusa, mii guoská bioboaldámuša divadiid geahpedeapmái. Seammás Stuorradiggi mearridii lasihit bioboaldámuša vuovdingeatnegasvuođa 3,5 proseanttas 5,5 prosentii. Stuorradiggi lea bivdán váldit erenoamážit vuhtii rievdadusaid EES-rievttálaš čuovvumušaid. Ávžžuhanmearrádusain ja vuovdingeatnegasvuođa bajidemiin nannejit čielgasit bioboaldámušaid gaskaoapmegeavahusa. Lea eahpesihkar dohkkehago ESA doaimmaid ollislašvuohtan. Ráđđehus árvala danin geahpedit biodiesela geaidnogeavahandivada 0,23 kruvnnuin lihtterii suoidnemánu 1. b. 2015 rájes. Minerálaautodiesela CO2-divada leat árvalan lasihit bensiinna dássái ja geahpedit geaidnogeavahandivada vástideaddji meriin, nu ahte ollislaš divatnoađđi bissu dálá dásis. Ráđđehus suokkardallá makkár sierralágan molssaeavttuiguin sáhttá rievdadit boaldámušaid geaidnogeavahandivada dakkárin ahte dat movttiidahttá geavahit bioboaldámuša, ja nu ahte dat lea EES-soahpamuša siskkobealde. Ráđđehus máhccá áššái 2016 bušeahtas.

Luonddugássa ja LGP hydrogenas ii dárbbaš máksit CO2-divada
Luonddugássa boldojuvvo muhtun oktavuođain seahkalagaid eará gássaiguin, earret eará hydrogenain. Jos váldun lea luonddugássa, de rehkenastojuvvo CO2-divat olles gássavolumas. Hydrogenas ii luovvan CO2. Ráđđehus árvala ahte luonddugássa ja LPG hydrogenas ii galgga dárbbašit máksit CO2-divada suoidnemánu 1. b. 2015 rájes.

Elfámu divat
Ráđđehus árvala bajidit elfámu divada 0,5 evrriin/kWh suoidnemánu 1. b. 2015 rájes. Industriija ja sullasaš doaimmaid geahpeduvvon máksomearri ii rievdaduvvo. 2016 stáhtabušeahtas Ráđđehus áigu árvalit, ahte stuorra dihtorguovddážat mákset geahpeduvvon divada.

Buoret vearro- ja divathálddašeapmi
Ráđđehus áigu rievdadit vearro- ja divathálddašeami nu ahte šaddet čielgasut fágasuorggit ja vai gelbbolašvuohta čoahkkana nana ovttadagaide. Vearu ja divadiid ovddasvástádusa čohkkejit Vearroetáhttii, ja vearrobearrama sirdet gielddain stáhtii. Dat álkidahttá ja beavttálmahttá vearu bearrama. Dat maiddái buorida riektesihkarvuođa ja áŋgiruššama čáhppes ekonomiija vuostá. Loga eanet preassadieđáhusas 20/2015. 

Ođđa kássavuogádaga njuolggadusat
Ráđđehus árvala ásahit ođđa gáibádusaid kássavuogádagaide. Ođđa njuolggadusaiguin áigot váttásmahttit vearro- ja divatbeaitimiid, maid dahket kássavuogádagaid manipuleremiin. Árvalusain buoridit maid lágajegolaš doaimmaid gilvalaneavttuid. Loga eanet preassadieđáhusas 21/2015.

Reviderejuvvon nationálabušeahtas leat maid eará, unnit rievdadusat 2015 vearuid ja divadiid ollislašvuhtii.

Loga eanet: Prop. 120 LS (2014–2015) Endringar i skatte-, avgifts- og tollovgivinga.