4. muddui go buot ollesolbmot leat suddjejuvvon

Informasjon om koronasituasjonen endrer seg raskt og kan derfor være utdatert. 

Sjekk temasiden Koronasituasjonen for siste nytt fra regjeringen, eller Helsenorge.no for oversikt over råd og regler om koronaviruset på samisk.

Ráđđehus lea mearridan álggahit servodaga ođđasitrahpama njealját muttu golbma vahku dan maŋŋá go leat fállan buot badjel 18-jahkásaččaide vuosttaš boahkuid. Dalle leat buot rávis norgalaččat ožžon vejolašvuođa suddjejuvvot boahkuiguin.

– Dán vahku lea eanaš badjel 18-jahkásaččaide fállojuvvon boahkut. Dat mearkkaša, ahte sii leat golmma vahku geažes bures suddjejuvvon duođalaš dávdda ja jápmima vuostá. Mii háliidit addit buot badjel 18-jahkásaččaide vejolašvuođa suddjejuvvot ovdalgo rahpat servodaga ain eanet, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahanministtar Bent Høie.

Navdojuvvo ahte dávda njoammugoahtá fas eanet, go skuvllat ja oahput álget dán vahku.

– Lagamus golbma vahku fertet ain hehttet njoammumiid nu ahte dávda ii menddo sakka leava ja amas njoammumiid guorran šaddat menddo váttisin gielddaide. Vaikko leat ožžon boahkuid, mii fertet ain doallat gaskka nuppiidasamet almmolaš sajiin, bissut ruovttus go leat buozas, iskkahit iežamet jos oažžut dávdamearkkaid, ja doallat gieđaid buhtisin, dadjá Høie.

– Buohkat berrejit bidjat mobilii Smittestopp-applikašuvnna ja veahkehit gieldda guorrat njoammumiid lagamus boahtteáiggis, ávžžuha Høie.

Boahkut 16- ja 17-jahkásaččaide
Boahkuheapmi jođálmuvvá ain lagamus vahkuid, go Norga beassá oastit miljovnna boahku Polskkas. Nu besset dievasmahttit rávesolbmuid boahkuheami 2-3 vahku árat go álggus navde.

– Dat lea buorre, go dávda fas njoammugoahtá eanet dál čakčat. Mii áigut maid árat mearridit loahpalaččat boahkuhitgo 16- ja 17-jahkásaččaid, muitala Høie.

Ráđđehus mearrida áššis borgemánus, iige čakčamánus, nu mo álggus áigo. Leat bivdán gielddaid ráhkkanit dasa, ahte nuorat leat boahtte boahkuhanjoavku.

– Mii mearridit áššis maŋimuš ja ođđaseamos dieđuid vuođul, mat leat dán ahkejoavkku boahkuheami birra. Jos fállat sidjiide boahkuid, de besset dat gielddat, mat leat guhkkelepmosii ollen boahkuhemiin, boahkuhišgoahtit 16- ja 17-jahkásaččaid moatti vahku geažes, fuopmášuhttá Høie.

Álbmotdearvvašvuođainstituhtta lea maid árvvoštallamin galgetgo fállat boahkuid gitta 12-jahkásaččaide.

– Mii leat bures ovdánan boahkuhemiin, ja astat dál vuđolaččat guorahallat ášši ođđaseamos dieđuid vuođul. Jos ávžžuhit fállat boahkuid dan jovkui, lea mávssolaš mearridit dan vugiin, mii addá sidjiide ja sin váhnemiidda luohttevašvuođa ja oadjebasvuođa, dadjá Høie.

Studeanttat besset spiehkastit gaskka doallamis oahpahusas
Ráđđehus lea geasi áigge rahpan máŋga ášši, mat rievtti mielde gullet rahpanplána njealját muddui. Dál dahkkojuvvo ođđa mudden:

Studeanttat besset spiehkastit gaskka doallamis oahpahusas. Dat gulašii rievtti mielde njealját muddui, muhto váldojuvvo dál atnui Dearvvašvuođadirektoráhta ja Álbmotdearvvašvuođainstituhta rávvagiid vuođul.

– Dat mearkkaša, ahte studeanttat besset viimmat deaivvadit njunnálagaid luohkkálanjain ja čohkkát báldda báldda logaldatlanjain, beannot jagi gaskka doallama maŋŋá. Mii leat ruhtadan fáttarvahkuid 40 miljovnnain kruvnnuin ja máksit jođánes iskosiid.

Lean sihkar das, ahte dan geažil šaddá ollislaččat suohttasut ja oadjebasat fas lohkagoahtit, go diimmá čavčča, dadjá Henrik Asheim, dutkama ja alit oahpu ministtar. 

Ain gergosat
Eanaš ollesolbmuide fállet nuppiid boahkuid njealji vahku siste.

– Boahkut veahkehit min ráddjet pandemiija leavvamis, muhto mii fertet ain eallit dainna, nu mo eallit eará njoammudávddaiguin. Ii leat vejolaš jávkadit riskka ollásit. Dat mearkkaša, ahte muhtumat buohccájit hejot ja ahte muhtumat jápmet covid-19 geažil go leat geargan boahkuhemiin ja rahpan servodaga fas, dadjá Høie.

Ráđđehus ii doalat ráddjehusaid sisriikkas, vai riskka sáhtášii ollásit sihkastit, muhto árvvoštallá ráddjehusaid bidjama dárbbu mielde, jos mat šaddet virusmutašuvnnat, maid geažil buohccájit ain heajubut, dahje mutašuvnnat maidda boahkut illá bastet. Njoammunlogut iešalddes eai mearkkaš nu ollu, nu guhká go muhtumat buohccájit hejot ja gártet buohccevissui.   

– Dan geažil mii máhccat dábálaš árgabeaivái 4. muttu maŋŋá, muhto doalahit stuorát gearggusvuođa. Mii gozihit dili riikkaviidosaččat – ja riikkaidgaskasaččat. Sihke stáhta eiseválddit, buohcceviesut ja gielddat fertejit leat gergosat mearridit ráddjehusaid johtilit, jos šaddá dárbu, dadjá Høie.

Ráđđehus lea dahkan boahkuid ráhkadeddjiiguin šiehtadusaid lagamus jagiid várás, mat eaktudit boahkuid divusteami ođđa virusvariánttaid ektui. Dan láhkai servet riikkaidgaskasaš boahkkobargui. Dat lea mávssolaš oassi gearggusvuođas.

Riikii boahtima ráddjehusat rivdet
Gaskaija rájes, sotnabeaivvi borgemánu 15. beaivvi čuovganeapmái, besset olbmot geat leat váldojuvvon ph.d-ohppui Norgga oahppoásahussii, boahtit fas riikii. Sidjiide gustojit seammá iskkus- ja errengáibádusat, go earáide geat bohtet goalmmát riikkain.

Ráđđehus lea maid ođasmahttán rahpanplána 4. muttu. 4. muttu rájes besset riikii boahtit áhkut ja ádját, irggit ja moarssit ja sullasaččat goalmmát riikkain.

– Sidjiide gusket ain garra iskkus- ja errengáibádusat, go sii bohtet Norgii, muhto dál sii besset viimmat deaivvadit ráhkkásiiddisetguin Norggas. Dieđán ahte máŋgasat leat vuordán dan guhká, dadjá Høie.