Historjjálaš arkiiva

Bušeahtta mii ovddida beaktilis resursageavaheami, nannosut buvttadeami ja buoret árgabeaivvi

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Ruhtadandepartemeanta

– 2015 bušeahtas mii čoavdit mávssolaš doaimmaid dálá Norggas ja ráhkkanit boahtteáigái. Bušeahtas lea čielga profiila. Ráđđehus láhčá dilálašvuođaid dasa, ahte norgga ekonomiija nanusmuvvá ain viidáseappot, nu ahte šaddet ođđa bargosajit. Mii nannet mávssoleamos čálgosurggiid ja beavttálmahttit almmolaš suorggi, ruhtadanministtar Siv Jensen dadjala.

– 2015 bušeahtas mii čoavdit mávssolaš doaimmaid dálá Norggas ja ráhkkanit boahtteáigái. Bušeahtas lea čielga profiila. Ráđđehus láhčá dilálašvuođaid dasa, ahte norgga ekonomiija nanusmuvvá ain viidáseappot, nu ahte šaddet ođđa bargosajit. Mii nannet mávssoleamos čálgosurggiid ja beavttálmahttit almmolaš suorggi, ruhtadanministtar Siv Jensen dadjala.

Norgga nannánekonomiija ovdána sullii 2 proseanttain sihke dán jagi ja boahtte jagi. Dat lea sullii seammá dásis diimmážiin, muhto vehá vuolit dásis go maŋimuš njealljelot jagi gaskaárvu. Norgga ekonomiija doaimmaid geahnohuhttá dat, ahte bearatgottiid ja oljodoaimmaid jearru ii leat nuge ovdánan. Barggolašvuohta lea gal ain bures ovdánan, ja bargguhisvuođa einnostit bissut ain vuollegažžan.

– Go oljoealáhusa jearru lea rievdan, de dat geahččala sakka min nuppástuhttinnávccaid. Norgga ekonomiija ferte ráhkkanit nu vuđolaččat go sáhttá. Mii fertet nannet ekonomiija ovdánannávccaid ja láhčit dilálašvuođaid dasa, ahte buvttadeapmi sáhttá fas nanosmuvvat, ruhtadanministtar Siv Jensen cealká.

Almmolaš ruhtageavaheami ferte heivehit ekonomiija dillái, nu ahte bissut doaibmanjuolggadusa rámmaid siskkobealde. Ráđđehus árvala lasihit oljoruđaid geavaheami 17 miljárddain kruvnnuin 2015, oktiibuot 164 miljárdda kruvdnui. Jos mihtidit oljoruđaid geavaheami dan mielde, man stuorra oassái nannánekonomiija árvoráhkadeamis dat vástida, de dat lassána ½ proseantaovttadagain. Dat lassána nappo sullii seammá ollu, go maid Ráđđehus árvalii 2014 várás diimmá čavčča lassiproposišuvnnas. Oljoruđaid geavaheapmi vástida 3,0 prosentii Stáhta olgoriikka penšuvdnafoandda kapitálas, 2014 dat lei 2,8 proseantta.

– Min bušeahttaárvalus lea bures heivehuvvon ruhtadillái. Seammás mii vuoruhit mávssolaš surggiid, vai dustet boahtteáiggi hástalusaid, ruhtadanministtar Siv Jensen cealká.

Ráđđehus áigu hálddašit vearromáksiid ruđaid gudnejahttimiin ja háliida hehttet almmolaš ruđaid skievttideami. Ráđđehus álggaha danin ođasmahttindoaimmaid, maiguin geahpedit byrokratiserema ja beavttálmahttet vuogádaga 2015 áigge, nu ahte áššiid doaimmahišgohtet beaktileappot. Go luoitit byrokratiija gáibádusaid ja oažžut eanet ávkki ruđain, de luovvanit eanet resurssat vuoruhuvvon doaimmaide.

Vearro- ja divatgeahpádusat nannejit ovdáneami
– Ráđđehus bargá ain dan ovdii, ahte vearrovuogádat šaddá ovttageardánabbon ja ahte dat nanne ovdáneami. Galgá gánnehit bargat, seastit, investeret ja bargat vugiiguin, mat eai goarit birrasa. Dakkár vearropolitihkas leat áiggi mielde buorit váikkuhusat árvoráhkadeapmái ja boađuide, ruhtadanministtar Siv Jensen dadjala.

2015 bušeahttaevttohusas árvalit ođđa vearro- ja divatgeahpedusaid váile 8,3 miljárdda ovdii (máksimii čoggon submin) ja 6,9 miljárdda kruvnno ovdii (girjejuvvon submin). Opmodatvearu vuolidit ain eanet, ja stuorra joavkkus geahpedit boahtovearuhusa. Bálkká, oaju ja penšuvnna vuolimus geasus lassána. Bálkká, oaju ja ealáhusboađu oadjomávssuid geahpedit. Allavearu eai dárbbaš nu ollugat máksit, go dan rádji bajiduvvo. Ráđđehus ollašuhttá maiddái 2. vearroluohká heaittiheami. Dainna movttiidahttet olbmuid bargui ja ovddidit integrerema ja dásseárvvu.

Ráđđehus árvala maid rievdadit ja vuolidit ollu divadiid. Lassiárvodivada dahket ovttageardánabbon ja neutrálabun. Árvalit earret eará ortnega, mii neutralisere stáhta hálddahusa lassiárvodivadiid, nu ahte priváhta aktevrrat vásihit ovttadássásašvuođa go gilvalit oktasaš doaimmaid čoavdimis. Álkidahttima oassin loktejit jorahanráji, mii stivre geat gártet máksit lassiárvodivada.

Biiladivadat vuoliduvvojit, heaittihuvvojit ja dahkkojit ovttageardánabbon. Árvalit maid geahpedit divadiid, maid galgá máksit fievrruid ođđasit registreremis, losit fievrruid lossodatjahkemávssu ja mohtorsihkkeliid ja muohtaskohteriid ovtta háve mávssu. Ássanvovnnain ii dárbbaš máksit šat jahkemávssu. Ráđđehus áigu árvvoštallat biiladivadiid ollislašvuohtan 2015 divoduvvon nationálabušeahta oktavuođas.

Áŋgiruššamat
– Ráđđehus čoavdá dálá mávssolaš doaimmaid ja ráhkkanahttá Norgga boahtteáigái. Min 2015 bušeahttaárvalusas Ráđđehus vuoruha johtalusa, politiija ja sihkarvuođa, dearvvašvuođa, máhtolašvuođa ja boarrásiid fuolaheami, ruhtadanministtar Siv Jensen cealká.

  • Riika nanosmuvvá, go áŋgiruššat sakka johtalusa ovdii. Johtalusdepartemeantta bušeahtta lea bajiduvvon sullii 5 miljárddain kruvnnuin 2014 salderejuvvon bušeahta ektui, nu ahte dat lea váile 55 miljárdda kruvnno 2015. Dasa lassin lasihit infrastrukturfoandda kapitála 40 miljárddain kruvnnuin.

  • Dearvvašvuođasuorgi nannejuvvo čielgasit. Bušeahttaárvalusain lea vejolaš lasihit buohcceviesuid doaibmadási 2,15 proseanttain, mii sisdoallá friija dálkkodanválljema. Stáhta mánáidsuodjalusa árvalit nannet 150 miljovnnain kruvnnuin 2015. Bušeahta vuođul buohcceviesut ja gielddat besset maid buoridit daid olbmuid fálaldaga, geain leat gárrenváttisvuođat ja mielladearvvašvuođaváttut.

  • Áŋgiruššet ain dan ovdii, ahte ovddidit Norgga máhtolašvuođa našuvdnan. Oahpaheddjiid lassioahpu ovdii áŋgiruššet ain viidáseappot, nu ahte 5 050 oahpaheaddji ožžot lassioahppofálaldaga boahtte jagi. Árvalit maiddái juolludit ruđaid ođđa rekruterenvirggiide dearvvašvuođa- ja sosiálafágain, oahpaheaddjeoahpus ja inšenevraoahpus. Oahpporuhtadeapmi nannejuvvo, ja dahkkojuvvo vejolažžan hukset sullii 1 500 ođđa studeantavistti 2015. Mánáidgárddiide juolludit eanet ruđa. Skuvllaid ja vuojahagaid reantobuhtadusortnega investerenrámma viiddiduvvo 3 miljárddain kruvnnuin.

  • Dábálaš eallin sihkkarastojuvvo ja gearggusvuohta nannejuvvo dan bokte, ahte juolludit eanet ruđaid justissuorgái. Bargojuvvo dan ovdii, ahte eanebut aiddo oahpu váldán politiijat besset bargui politiijasuorgái, eanet ruhta juolluduvvo áššáskuhttinjuristtaide ja duopmostuoluid ođđa virggiide. Gednenkapasitehta (sonenkapasitehta) viiddiduvvo. Árvaluvvo juolludit 1,9 miljárdda kruvnno Nødnett-heahtefierpmádaga ceggemii ja 0,5 miljárdda kruvnno ođđa gádjunhelikopteriid háhkamii.

  • Gielddat sáhttet fállat eanet ja buoret bálvalusaid. Gielddaid ollislaš boađuid reála stuorrun 2015 lea 6,2 miljárdda kruvnno, go rehkenasto 2014 árvaluvvon boahtodási ektui, nugo dat ovdanbuktui 2014 divoduvvon nationálabušeahtas. Dat lea eanet go 2015 gieldaproposišuvnnas einnostuvvui, ja eanaš boahtá friija boahtun. Jos gielddat ja fylkkagielddat geavahit resurssaid beaktileappot, de dat sáhttet nannet bálvalusfálaldaga eanet, go lassánan boađuid veardde.
  • Nannejit dálkkádatsoabahusa. Dálkkádatfoanda lassána 9,25 miljárddain kruvnnuin 2014 ektui. Stuorát foandakapitála mielddisbuktá stuorát vuoittu. Stuorát vuoittuin fitnodagat ja geavaheaddjit sáhttet searvat nu gohčoduvvon ruonas nuppástuhttimii. Eanet ruđat sáhttet de geavahuvvot beaktilis dálkkádatdoaimmaide. Stuorát vuoitu Dálkkádatfoanddas Energiijafondii, mii lea Enova vuolde, lea 202 miljovnna kruvnno 2015.

  • Nannosut sosiála sihkarvuođafierpmádat. Ráđđehus árvala máŋggaid doaimmaid, maiguin nannejit min sosiála sihkarvuođafierpmádaga, nu ahte eanebuid sáhttet ovttaiduhttit servodahkii. Ráđđehus árvala muddenortnega, mii mielddisbuktá ahte bearrašat, maid oppalaš dienas lea unnit go 405 000 kruvnno, ožžot vuolit mánáidgárdehattiid. Mii buoridit seammás ortnega, mainna ožžot nuvttá váimmusáiggi mánáidgárddiin, vai dan láhkai ráhkkanahttit mánáid skuvlii álgimii ja nannet unnitloguide gullevaš mánáid dárogielmáhtu. Mii árvalit 300 miljovnna kruvnno persovnnalaš veahkkebargiide, maid geavaheaddji ieš stivre. Árvaluvvo maid juolludit 84 miljovnna kruvnno mainna lasihit daid olbmuid vuođđostipeandda, geain lea heajumus ekonomiija.