Historjjálaš arkiiva

Boahtteáigái heivehuvvon ráđđehuskvartála

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta

- Historjá ovttastuvvo boahtteáiggiin. Mii galgat rievdadit, muhto maiddái seailluhit. Ođđa ráđđehuskvartála galgá šaddat ođđaáigásaš, ealli ja oadjebas gávpotguovlu ja buorre bargosadji, ja seammás vuhtiiváldit historjjálaš beliid, cealká stáhtaministtar Erna Solberg.

- Historjá ovttastuvvo boahtteáiggiin. Mii galgat rievdadit, muhto maiddái seailluhit. Ođđa ráđđehuskvartála galgá šaddat ođđaáigásaš, ealli ja oadjebas gávpotguovlu ja buorre bargosadji, ja seammás vuhtiiváldit historjjálaš beliid, cealká stáhtaministtar Erna Solberg. 

Ráđđehus lea dál ođđa kvartálii mearridan konseapta ja váldomodealla. Dat lea nu gohčoduvvon Nuorta-konseapta.
 
Terrorfalleheamis suoidnemánu 21.b.2011 billistuvvui eanaš oassi ráđđehuskvartálas. Bargit dattetge jotke bargguideaset gaskaboddosaš kantuvrrain. 
-Dál lea dehálaš dahkat dárbbašlaš mearrádusaid ja hukset ođđa ráđđehuskvartála. Buorit bargosajit gáibidit ahte mii guldalat bargiid dárbbuid. Bargit galget beassat searvat viidáset proseassas gávdnan dihte buoremus čovdosiid, dadjá gielda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner.

Seailluhit ja ođasmahttit
-Mii leat háliidan seailluhit historjámet ođđa kvartálas. Mii áigut seailluhit Allageardevistti hámi, šillju ovddabealde ja gáhttet dáidagiid Allageardevisttis. Seammás sihkkarastit ahte ráđđehuskvartála čohkkejuvvo ovtta guvlui go dál lea mearriduvvon stuoridit Allageardevistti ja hukset alit vistti Allageardevistti duogábeallai, dadjá stáhtaministtar. 

Buorit máhttobargosajit
-Ráđđehuskvartála lea vuosttamužžan bargiid várás. Danne mii háliidat ráhkadit ráđđehuskvartálii boahtteáigái heivehuvvon, njuovžilis ja bivnnut máhttobargosajiid gos bargiide addo vejolašvuohta ođđa vugiid mielde ovttasdoaibmat ja bargat beaktileappot, dadjá Sanner.   Bargiid ovddasteaddjit, suodjalanbálvalus ja buot guoskevaš departemeanttat galget beassat searvat plánaprosessii, earret eará latnja- ja doaibmaprográmma oktavuođas. Kvartálii lea 5700 bargosaji plánejuvvon 2034 rádjai. 

Rabas ja ealli gávpot, oadjebas ráđđehuskvartála
Ráđđehuskvartála lea guovdu oaivegávpoga. Ráđđehusa ulbmil lea hukset ráđđehuskvartála gávpotbirrasii gos lea oadjebasvuohta. Johtolat Akersgatas ráhppojuvvon válljejuvvon konseapta mielde.
Sihkkarvuohta lea buot deháleamos viidáset proseassas. Sihkkarvuođadoaibmabijut galget leat oassin olgoguovlluid hábmemis, areálageavaheamis ja ávnnasgeavaheamis. 

Biras- ja dálkkádatvuhtiiváldin
Biras lea min áiggi stuorimus hástalus. Birasseasti huksehusaid ja olgoguovlluid guoskevaš njuolggadusat galget dárkilit čuvvojuvvot ráđđehuskvartála viidáset plánabarggus.  Kvartálas galgá leat arkitektuvrralaš kvalitehta mii čájeha ovddastusa ja norgga árvvuid.  

Viidáset proseassa
Dál álggahuvvo ovdaprošeakta. Dan oktavuođas ráhkaduvvo kvartálii plánaprográmma ja regulerenplána mii sisttisdoallá latnja- ja doaibmaprográmma ja dárbbašlaš opmodatoastimiid. Dat barggut joatkašuvvet 2016 lohppii. Dasto galget visttiide ráhkaduvvot bienalašplánat, golloárvvoštallamat ja eará stivrenreaiddut.  Ovdaprošeakta galgá čađahit kvalitehtasihkkarastima nu gohčoduvvon KS2 bokte ovdal go ášši ovddiduvvo Stuoradiggái. Áigumuš lea ahte ášši galgá meannuduvvot Stuoradikkis jagi 2019. Ođđa ráđđehuskvartála galgá leat gárvvis 2023-2025.