Áššedovdijoavku guorahallagoahtá koalla- ja petroleumfitnodagaide investerema

Ruhtadandepartemeanta lea ásahan áššedovdijoavkku, mii galgá árvvoštallat Stáhta olgoriikka penšuvdnafoandda (SOP) gaskaomiid geavaheami ja koalla- ja petroleumfitnodagaide investerema.

Ruhtadandepartemeanta lea ásahan áššedovdijoavkku, mii galgá árvvoštallat Stáhta olgoriikka penšuvdnafoandda (SOP) gaskaomiid geavaheami ja koalla- ja petroleumfitnodagaide investerema.

Stuorradiggi lea bivdán ráđđehusa ásahit áššedovdijoavkku, mii galgá árvvoštallat galggašiigo leat investerekeahttá koalla- ja petroleumfitnodagaide ja ahte dat livččii beaktilut strategiija váikkuhit dálkkádatgažaldagaide SOP bokte, go oamasteaddjin geahččalit váikkuhit. Stuorradikki mearrádusa vuođul bivdet áššedovdijoavkkus vejolaš kriteraid, maid vuođul válljet leat searvvakeahttá dákkár fitnodagaide.

Foandda hálddašeami strategiijas Ruhtadandepartemeanta lea válljen máŋga gaskaoami ovddasvástideaddji investeremiidda, earret eará leat investerekeahttá fitnodahkii, dárkut ja váikkuhit eaiggádin. Dássážii leat árvvoštallan ášši nu, ahte ii leat vuođđu koalla- ja petroleumfitnodagaid nu gohčoduvvon negatiiva sirremii foanddas. Leat baicce válljen strategiijan eaiggádin váikkuhit áššiide ja dan láhkai ovddidit dálkkádatgažaldagaid foandda hálddašeami bokte.

Departemeanta lea dál ásahan áššedovdijoavkku, mii galgá guorahallat gažaldagaid ođđasit. Joavkku jođiha siviilaekonoma Martin Skancke. Joavkkus leat su lassin professor Elroy Dimson, professor Michael Hoel, professor Laura Starks, dr. juris. Gro Nystuen ja dutkanjođiheaddji Magdalena Kettis.

Ruhtadandepartemeanta geige maŋŋeleappos odne stuorradiggedieđáhusa Stáhta penšuvdnafoandda hálddašeames 2013. Dieđáhusas ovdanbuktojuvvojit bohtosat, mat čoagganedje go barge Strategiijaráđi ávžžuhusaiguin ovddasvástideaddji investeremiid hárrái. Stuorradiggi beassá dieđáhusa meannudeami oktavuođas digaštallat ovddasvástideaddji investeremiid bajit strategiija. Áššedovdijoavku galgá bargat viidáseappot dán barggu loahppacealkagiid vuođul. 

Joavkku ávžžuhus ovddiduvvo ovdal skábmamánu loahpa 2014. Departemeanta ráhkkana bargat áššiin vuđolaččat ja rahpasit go raporta lea geigejuvvon.

Loga eanet:

 

Duogáš:
Stáhta olgoriikka penšuvdnafoandda (SOP) ulbmil lea doarjut stáhta seastima dan nammii, ahte ruhtadit álbmotoaju penšuvdnagoluid ja sihkkarastit guhkes áigodaga dárbbuid, go geavahit stáhta petroleumboađuid. Investeremiid ulbmil lea olahit foandda kapitálii nu buori riikkaidgaskasaš oastinfámu go vejolaš válddekeahttá menddo stuorrá riskkaid. Dan láhkai mii geahččalit sihkkarastit, ahte min oktasaš seasttut leat ávkin sihke dálá ja boahttevaš buolvvaide.

2004 ásahedje SOP hálddašeapmái etihkalaš njuolggadusaid. Daid divustedje 2009 ja ásahedje dálá njuolggadusaid, mat gusket dárkumii ja fitnodagaid hilgumii. Njuolggadusaid vuođul foandda ruđaid ii galgga earret eará investeret fitnodagaide, mat barget dihtolágan buvttademiin ja ahte sáhttá maid hilgut foandda investerenviidodagas fitnodagaid, go lea dohkkemeahttun riska, ahte fitnodat lea mielde dahje ovddasvástida nannosit eahpeetihkalaš doaimmain.