Áššedovdilávdegotti suohkanođastusa raporta ovddiduvvon:

Fuomášuhttá Norgga suohkaniid hástalusaid, dadjá Sanner

Suohkanođastusa áššedovdijoavku ovddidii odne vuosttaš oasseraportta suohkan- ja ođasmahttinministarii Jan Tore Sannerii. Lávdegotti fápmudus lei ahte evttohit maid suohkanat galget ollašuhttit vai galget áimmahuššan dálá bargodoaimmaid.

Suohkanođastusa áššedovdijoavku ovddidii odne vuosttaš oasseraportta suohkan- ja ođasmahttinministarii Jan Tore Sannerii. Lávdegotti fápmudus lei ahte evttohit maid suohkanat galget ollašuhttit vai galget áimmahuššan dálá bargodoaimmaid.

- Suohkanođastusa mihttomearri lea sihkkarastit buori čálgobálvalusaid midjiide buohkaide: buori skuvllaid, divššu ja fuolahusa go mii boarásmuvvat, dorvvolaš mánáidgárddit min mánáide. Dás lea sáhka das mii galgá dahkkot vai váldit várá dain ássiin geat buot eanemusat dárbbašit veahki: Mánát geat dárbbašit mánáidsuodjalanbálvalusaid, gárrenávnnassorjavaččat, olbmot geain leat silolaš dearvvašvuođahástalusat, sii geat eai oaččo makkárge veahkkebálvalusaid, dadjá gieldda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner. Ráđđehus háliida nana suohkaniid, mat sáhttet oažžut eanet doaimmaid ja ovddasvástádusa. Eanas bálvalusat čovdojuvvojit buoremusat lahka báikkálaš servodaga ássiid, son cealká.

- Áššedovdilávdegotti raporta fuomášuhttá ja govvida suohkaniid hástalusaid. Dat buktá čielga rávvagiid dan ektui mii gáibiduvvo vai suohkanat galget sihkkarastit buori bálvalusaid iežaset ássiide čuovvovaš jagiid ovddasguvlui, ja movt mii sáhttit láhčet buoret areála- ja servodatplánema bahkkenguovlluin, son dadjá.

- Mii dovdat Norgga ja min šláddjás geografiija. Lea lunddolaš bidjat čielga gáibádusa ássiidlohkui dahje suohkaniid lohkui. Seammás áššedovdilávdegoddi čielgasit deattuha makkár eavttut suohkaniin berrejit leat go galget sihkkarastit buori bálvalusaid ovdamearkka dihte mánáidsuodjalusas, PPB ja bahkadasdoavttir bálvalusain, dadjá stáhtaráđđi.

Eavttut
- Eavttuid maid sorjjasmeahttun áššedovdilávdegoddi lea atnán vuođđun ja raporta oppalaččat, lea buorre vuođđun joatkkabargui ráđđehusas, ja suohkaniin digaštallan dan birra mii galgá dahkkot vai sihkkarastit buori bálvalusaid ovddasguvlui, cealká Sanner.

Ráđđehus áigu miessemánus ovddidit plánaid movt ovddasguvlui bargat suohkanođastusain.

- Barggu ovddasguvlui lea dehálaš. Mun ovddidan dieđáhusoasi suohkanođastusa birra suohkanproposišuvnnas. Vuolggasaddji lea ahte báikkálaš proseassat leat dehálaččamus, buorre suohkanođastus huksejuvvo buori báikkálaš čovdosiid nala, dadjá Sanner.

Árvvoštallat ođđa bargodoaimmaid
Raporta čájeha ahte suohkaniidgaskasaš ovttasbarggu garra lassáneapmi geanohuhttá báikkálaš demokratiija ja lassáneaddji stáhtalaš stivrejupmi ges geahpida báikkálaš iešstivrejumi, dadjá Sanner.

Stáhtaráđđi bivdá dál áššedovdilávdegotti árvvoštallat eavttuid maid suohkanat galget ollašuhttit jus galget badjelasas váldit ođđa doaimmaid.

- Ráđđehus áigu sirdit eanet doaimmaid stuorit ja nana suohkaniidda. Dát mielddisbuktá eanet fámu ja váldi suohkaniidda ja nu stuorit báikkálaš iešstivrejumi, cealká Sanner.

Lávdegoddi galgá árvvoštallat ahte dárbbašuvvojit go liigeeavttut/suorgeeavttut – dahje ahte vuosttaš oasseraporta eavttut muddejuvvojit – vai sáhttit sirdit ođđa doaimmaid suohkaniidda. Dat galgá friddja ja fágalaččat lađastit ja árvvoštallat omd. makkár bargodoaimmaid sáhttá sirdit stuorit ja nana suohkaniidda. Lávdegoddi galgá ovddidit loahpparaporta ovdal jagi 2014 loahpa.

- Áššedovdilávdegotti árvalusat leat dehálačča ráđđehusa bargui ovddasguvlui ja šaddet lea ávkkálačča báikkálaš digaštallamiidda, dadjá gieldda- ja ođasmahttinministtar.

Gieldda- ja ođasmahttindepartemeanta áigumuš lea ovddidit stuorradiggedieđáhusa suohkaniid ođđa bargodoaimmaid birra jagi 2015 giđa.

 

 

Reektehtse ekspertemoenehtsistie tjïeltereformese deallahtamme: Jïjnjh åssjaldahkh haestemi bïjre tjïelte-Nöörjese, Sanner jeahta

Ekspertemoenehtse tjïeltereformese deallahti sov voestes bieliereektehtsem tjïelte- jïh orrestimmieministerese Jan Tore Sanner daan biejjien. Moenehtsen mandaate lea orreme krïevenassh raeriestidh mejtie tjïelth byöroeh illedh jis edtjieh daan beajjetje laavenjassh gorredidh.

- Tjïeltereformen ulmie lea hijven tryjjesdïenesjh gaajhkesidie gorredidh: Hijven skuvlh, sujhteme jïh hokse gosse mijjieh båarasåbpoe sjïdtebe, jearsoes maanagïerth mijjen maanide. Daate lea gaajhki bïjre mij lea daerpies jis edtja dejtie årroejidie gorredidh mah dam bööremes daarpesjieh: maanah mah maanavaarjelimmiedïenesjh daarpesjieh, dah mah leah jearohke geeruvevoeteste, almetje psykiske healsoehaestemigujmie, dah mah olkese gehtjieh, tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner jeahta. Reerenasse nænnoes jïh veaksehke tjïelth sæjhta, mah maehtieh jienebh laavenjassh jïh vielie dïedtem åadtjodh. Dah jeanatjommes dïenesjh bööremeslaakan loetesuvvieh desnie gusnie årrojh leah, dejnie lïhkes siebriedahkine, jeahta.

- Ekspertemoenehtsen reektehtse jïjnjh åssjaldahkh buakta jïh vuesehte mah haestemh tjïelth utnieh. Dïhte tjïelke raerieh vadta mij leah daerpies ihke tjïelth edtjieh årroejidie hijven dïenesjh gorredidh jaepiej åvtese, jïh guktie mijjieh maehtebe buerebe areale- jïh siebriedahkesoejkesjimmiem åadtjodh dejnie dajvine mah leah dïedtegen nuelesne, jeahta.

- Mijjieh Nöörjem jïh mijjen gellielaaketje geografijem damtebe. Ij amma gåaredh aktem vihties krïevenassem årrojelåhkoen jallh tjïeltelåhkoen bïjre buektedh. Seamma tïjjen dle ekspertemoenehtse tjïelkelaakan jeahta mah krïevenassh tjïelth byöroeh utnedh jis dah edtjieh maehtedh hijven dïenesjh faalehtidh, vuesiehtimmien gaavhtan maanavaarjelimmien, PPT:n  jïh dåakterevaeptien sisnjeli, staateraerie jeahta.

Krïevenassh
-Doh krïevenassh mejtie dïhte ovjearohke ekspertemoenehtse lea våaroemasse bïejeme jïh dïhte abpe reektehtse, leah akte hijven våarome dan vijriesåbpoe barkose reerenassesne, jïh dïhte digkiedimmie mij daelie jåhta tjïeltine mij lea daerpies jis edtja hijven dïenesjh åvtese gorredidh, Sanner jeahta.

Reerenasse soejkesjigujmie båata dan prosessese åvtese tjïeltereformine tjïelteproposisjovnesne suehpeden.

-dïhte barkoe guhkiebasse lea vihkeles. Manne aktine bïevnesebieline båatam tjïeltereformen bïjre tjïelteproposisjovnesne. Aalkoelistie dah gietskene prosessh vihkielommes, akte hijven tjïeltereforme hijven gietskene raerieh betnesne åtna, Sanner jeahta.

Orre laavenjassh vuarjasjidh.
Reektehtse vuesehte guktie dïhte tjarke lissiehtimmie gaskenasjovnaale laavenjostosne dam gietskene demokratijem måakode, jïh lissiehtamme stuvreme staateste dam gietskene jïjtjeståvroem giehpede, Sanner jeahta.

Staateraerie daelie ekspertemoenehtsem birrie vuarjasjidh mah krïevenassh tjïelth byöroeh illedh jis edtjieh orre laavenjassh gorredidh.

- Reerenasse sæjhta jienebh laavenjassh sertedh stuerebe jïh nænnoesåbpoe tjïeltide. Daate sæjhta lissiehtamme faamoem vedtedh tjïeltide, jïh destie lissiehtamme gietskene jïjtjeståvroe, Sanner jeahta.

Moenehtse edtja vuarjasjidh mejtie daerpies lissie krïevenassigujmie/suerkiekrïevenassh – mejtie aaj staeriedimmieh krïevenassine voestes bieliereektehtsistie- juktie maehtedh orre laavenjassh tjïeltide sertedh.  Moenehtse edtja frijjelaakan analyseradidh jïh vuarjasjidh naan laavenjassh mejtie maahta sjyøhtehke årrodh stuerebe jïh nænnoesåbpoe tjïeltide sertedh. Moenehtse edtja galhkuvereektehtsem deallahtidh 2014 minngiegietjesne.

- Ekspertemoenehtsen raerieh sijhtieh joekoen vihkeles årrodh reerenassen vijriesåbpoe barkose jïh nåhtojne årrodh voenges digkiedimmine, tjïelte- jïh orrestimmieministere jeahta.

Tjïelte- jïh orrestimmiedepartemeente ussjede aktem stoerredigkiebïevnesem buektedh orre laavenjassi bïjre tjïeltide gïjren 2015.

 

 

Rapportta suohkanådåstusá ássjediehttenammadusás vattedum: -Ájádusájt båktå Vuona suohkanij hásstalusájda, javllá Sanner

Suohkanådåstusá ássjediehttenammadus buvtij uddni ietjas vuostasj oasserapportav suohkan- ja ådåstuhttemminisstarij Jan Tore Sannerij. Nammadusá mandáhtta le læhkám oajvvadit ævtojt majt suohkana bierriji ållidit udnásj dahkamusájt tjoavdátjit.

- Suohkanådåstusá ulmme le sihkarasstet buorre álkkádusdievnastusájt midjij gájkajda: Buorre skåvlå, sujtto ja hukso gå vuorastuvvap, jasska mánájgárde mijáj mánájda. Dat le dan duogen mij galggá sajenis jus galggap nahkat várajda válldet dajt viesádijt gudi ienemusát dárbahi viehkev: Máná gudi mánájsuodjalusdievnastusájt dárbahi, sij gudi juhkalisvuohtaj li tsieggam, ulmusj gejna li psyhkalasj varresvuodahásstalusá, sij gudi ålgusjbælláj gahttji, javllá suohkan- ja ådåstuhttemminisstar Jan Tore Sanner. Ráddidus sihtá nanos ja gievras suohkanijt, ma máhtti ienep dahkamusájt ja åvdåsvásstádusáv oadtjot. Ienemus dievnastusá buoremusát tjoavdeduvvi viesádij lahka, bájkálasj sebrudagájn, javllá sån 

- Ássjediehttenammadusá rapportta ájádusájt båktå ja gåvvit makkir hásstalusá suohkanijn li. Dat buorre rádijt vaddá dan gáktuj mij gájbbeduvvá váj suohkana galggi ietjasa viesádijda nahkat buorre dievnastusájt fállat åvddålijguovlluj, ja gåktu máhttep areálla- ja sebrudakplánimav sjaddeguovlojn buoredit, javllá sån.

- Dåbddåp Vuonarijkav ja mijá moattelágásj geografijav. Ij le luondulasj gájbbedit tjielgas mierev viesátlågo jali suohkanij lågo gáktuj. Sæmmi båttå le ássjediehttenammadus tjielgas dan gáktuj makkir ævto suohkanijn bierri liehket váj galggi nahkat buorre dievnastusájt fállat duola dagu mánájsuodjalusán, PPT ja dåktårváktan, javllá stáhttaráde.

Ævto
- Ævto majt dát iesjrádálasj ássjediehttejuogos li dálla biedjam vuodon ja ålles rapportta, le buorre vuodo ráddidusá bargguj åvddålijguovlluj, ja dan dágástallamij mij dálla le suohkanijn dan birra mij galggá sajenis jus galggá nahkat buorre dievnastusájt fállat åvddålijguovlluj, javllá Sanner.

Suohkanproposisjåvnån mij moarmesmánon boahtá buktá Ráddidus plánajt gåktu suohkanådåstus galggá joarkket.

- Barggo åvddålijguovlluj le viehka ájnas. Buvtáv diedádusoasev suohkanådåstusá gáktuj suohkanproposisjåvnån. Vuolgasadje le bájkálasj prosessa li ájnnasabmusa, buorre suohkanådåstus le vuogas bájkálasj tjoavddusij nali biggidum, javllá Sanner.

Árvustallat ådå dahkamusájt
Rapportta vuoset gåktu dat stuorra suohkangasskasasj aktisasjbargoj lassánibme bájkálasj demokratijav hæbot ja ienep stáhtalasj stivrrim unnet bájkálasj iesjstivrrimav, javllá Sanner.

Stáhttaráde gåhttju dálla ássjediehttenammadusáv árvustallat makkir ævto suohkana bierriji ållidit váj galggi nahkat ådå dahkamusájt tjoavddet.

- Ráddidus sihtá ienep dahkamusájt vaddet stuoráp ja nannusap suohkanijda. Navti suohkana ienep fámov oadtju ja dan baktu ienep bájkálasj stivrrimav, javllá Sanner.

Nammadus galggá árvustallat jus le dárbbo lasseævtojda/suorggeævtojda – jali vuostasj oasserapporta ævtojt vehi divudit – jus galggá ådå dahkamusájt suohkanijda vaddet. Nammadus galggá friddja fágálasj vuodo milta analyserit ja árvustallat buojkulvisájt makkir dahkamusájt soajttá máhttá stuoráp ja nannusap suohkanijda. Nammadus galggá loahpparapportav buktet 2014 jage nalluj.

- Ássjediehttenammadusá ájádusá sjaddi viehka ájnnasa ráddidusá bargguj åvddålijguovlluj ja ávkken bájkálasj dágástallamijn, javllá suohkan- ja ådåstuhttemminisstar.

Suohkan- ja ådåstuhttemdepartemænnta ájggu åvddån biedjat stuorradiggediedádusáv suohkanij ådå dahkamusáj gáktuj 2015 gidá.