Historjjálaš arkiiva

Spiehkastat njuolggadusain:

Beroštupmesearvevuođaid vealgereanttuid geasus

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Ruhtadandepartemeanta

2014 ásahedje njuolggadusaid, maiguin ráddjejit beroštupmesearvevuođaid reantogessosiid, amaset daid geavahit unohasat vearroplánemii. Njuolggadusaid ásaheami oktavuođas lágiduvvui gulaskuddan njuolggadusaid spiehkasteami hárrái.

2014 ásahedje njuolggadusaid, maiguin ráddjejit beroštupmesearvevuođaid reantogessosiid, amaset daid geavahit unohasat vearroplánemii. Njuolggadusaid ásaheami oktavuođas lágiduvvui gulaskuddan njuolggadusaid spiehkasteami hárrái:

Ruhtadandepartemeanta bođii dan oaivilii, ahte máŋga gulaskuddanmearkkašumi berrešii čuovvut. Departemeanta lea odne nannen láhkaásahusa, mii mielddisbuktá eanet spiehkastagaid, go mat gulaskuddamis árvaluvvojedje, ruhtadanministtar Siv Jensen dadjala.

2014 nationálabušeahta oktavuođas mearridedje ođđa njuolggadusaid, maiguin ráddjejit vejolašvuođa geassit reanttuid, mat leat lagamuččaide, ja dat gustogoahtá boahtojagi 2014 rájes. Njuolggadusaid váldoulbmilin lea hehttet heivehusaid, main gáibidit stuorra gessosiid Norgga reantogoluin seammás go lagamučča reantoboađuin ii máksojuvvo nu ollu vearru riikkas, mas lea vuolit vearru. Njuolggadusat mielddisbuktet, ahte netto reantoboađuid geasus, mii lea stuorát go 30 pst. dihto mearriduvvon boađussturrodagas, ii mieđihuvvo.

Dušše geasus dakkár reanttuid ovddas, mat máksojuvvojit lagaš oasálažžii (siskkáldas reanttuid ovddas), gártá ráddjejuvvot. Dakkár oktavuođain, main lagaš oasálaš lea bidjan sihkarvuođa dakkár osolačča lotnii, mii ii leat lagaš oasálaš (ikke-nærstående part), de adnojuvvojit ii-lagaš osolačča reanttut liikká siskkáldas reantun. Ákkastallojuvvo dainna, ahte dakkár sihkarvuođa bidjamiin lea vejolaš váldit stuorát loana sorjjasmeahttun loanaheaddjis, ja dan láhkai oažžut stuorát reantogessosa, go maid sorjjasmeahttun searvi sáhtášii oažžut. Ráđđehusa lassibušeahta oktavuođas almmuhedje, ahte Ruhtadandepartemeanta sádde gulaskuddamii láhkanjuolggadusmearrádusaid, main ovddidit spiehkastagaid dihto lágan loanaid hárrái, main lagaš oasálaš bidjá sihkarvuođa, nu ahte eai gártta nu ollu dáhpáhusat, main sihkarvuođabidjan mielddisbuktá, ahte reantogolut adnojuvvojit siskkáldassan. Dat sáhttá mielddisbuktet, ahte nu ollu searvvit eai dárbbaš rievdadit ruhtadeamiset.

Okta láhkaásahusárvalus lea dál leamaš gulaskuddamis. Ruhtadandepartemeanta lea boahtán dan oaivilii, ahte spiehkastagat berrejit leat viidábut go gulaskuddanárvalusas. Dál mearriduvvon láhkaárvalus ii guoskka dakkár dáhpáhusaide, main sihkarvuođa lea bidjan vuolit searvi, ja mas loana váldi searvi njuolga dahje eahpenjuolga oamasta dahje kontrollere unnimusat 50 pst. Dasa lassin eai váldojuvvo vuhtii dáhpáhusat, main lagaš osolaš lea bidjan sihkarvuohtan ossosiid ja sullasaččaid loana váldi searvvis dahje gáibádusa loana váldi searvái.

Loga láhkaásahusa dás