Biiladivadiid geahpedit nannosit

Ráđđehus árvala geahpedit biilaidvadiid 1,35 miljárddain kruvnnuin jagis. Earret eará ođđasitregistrerendivada geahpedit čielgasit, ja losit fievrruid lossodatjahkemávssu geahpedit eanet go beliin.

Ráđđehus árvala geahpedit biilaidvadiid 1,35 miljárddain kruvnnuin jagis. Earret eará ođđasitregistrerendivada geahpedit čielgasit, ja losit fievrruid lossodatjahkemávssu geahpedit eanet go beliin.

Stáhta dine ođđasitregistrerendivadiin, muhto das leat maid heajos bealit. Divat mielddisbuktá earret eará ahte Norgii buktojuvvon oapmebiillaid vuovdimis leat buoret eavttut go sullasaš oapmebiillaid vuovdimis Norggas. Divada geažil lea maid divrras vuovdit oapmebiillaid Norggas, nuba oapmebiilagávpi jorrá funet. Ráđđehus árvala geahpedit ođđasitregistrerendivada gaskamearálaččat 35 proseanttain (reála) 2015. Ođđasitregistrerendivada bajimuš máksomearit čuhcet eanemusat, nuba daid geahpedit eanemusat. Árvalusain álkidahttet máksomearrevuogádaga čielgasit. Sierra máksomearrešlájaid geahpedit 37 kategoriijas 9 kategoriijai. Rievdadus mielddisbuktá ahte boađut geahppánit sullii 660 miljovnnain kruvnnuin 2015.

Árvaluvvo geahpedit beliin lossodatjahkemávssu 2015. Dainna geahpedit norgga guorbmebiilaealáhusa goluid. Árvalus mielddisbuktá, ahte stáhta boađut geahppánit sullii 200 miljovnnain kruvnnuin čoggon ja girjejuvvon 2015. Lossodatjahkemáksu lea jahkemáksu, mii máksojuvvo iešguđet lossodagaid vuođul, ja vel birrasa dáfus differensierejuvvon jahkemáksun. Árvaluvvo geahpedit 20 proseanttain jahkemávssu, mii máksojuvvo lossodaga vuođul. Birrasa dáfus heivehuvvon jahkemávssu fas árvalit heaittihit oalát. Birrasa dáfus differensierejuvvon jahkemáksu ii leat dárkilis vuohki rehkenastit dearvvašvuođa- ja birasgoluid, danin go divadiin eai sáhte váldit vuhtii fievrruid geavaheami.

Ráđđehus árvala maid geahpedit mohtorsihkkeliid ja muohtaskohteriid ovttaháválaš mávssu gaskamearálaččat 30 proseanttain. Áigumuš lea álkidahttit proseassa, man olis heaittihit dálá jahkemávssu ja ásahit baicce johtolatdáhkádusa divada. Nuba árvalitge heaittihit viessovovnnaid jahkemávssu. Viessovovnnaide ii leat bággu váldit johtolatdáhkádusa. Áigumuš lea maid ásahit ortnega, mas buhtadit ovttaháválaš mávssu go fievrru fievrridit olgoriikii. Dasa lassin árvalit leat muddekeahttá fievroboaldámušaid geaidnogeavahanmávssuid hattiid.

Sundvolden-cealkámušas almmuhedje, ahte Ráđđehus áigu geahčadit fievro- ja boaldámušdivadiid ollislašvuohtan, ja de rievdadit divadiid nu ahte árvvosmahttet ođđa teknologiija geavaheapmái, ja nu ahte johtolagas livčče jođus sihkkarut biillat, mat eai goarit birrasa menddo sakka. Geahčadeami bohtosiid áigot ovddidit Stuorradiggái 2015 divoduvvon nationálabušeahta oktavuođas.

2014 stáhtabušeahtas mearriduvvui, ahte šleađgabiillaid leasemis ja šleađgabiillaid báhtteriid vuovdimis ii galgga dárbbašit máksit lassiárvodivada. Luvvemis bohciidit čuolmmat EES-rivttiid ektui ja daid ferte notifiseret EFTA gozihanorgánii (ESA:i) ovdalgo daid sáhttá ollašuhttit. Seammás go notifiserejit, ahte šleađgabiillaid leasemis ja šleađgabiilabáhtteriid vuovdimis ii dárbbaš máksit lassiárvodivada, de notifiserejit maid dálá ortnega, mas ii dárbbaš máksit lassiárvodivada ođđa šleađgabiillaid vuovdimis. Dat mielddisbuktá, ahte ášši lea viidon. Ráđđehus áigu čielgasit bargat dan guvlui, ahte šleađgabiillaid leasemis ja šleađgabiilabáhtteriid vuovdimis ii galgga dárbbašit máksit lassiárvodivada. Departemeanta lea oaidnán dárbbašlažžan ráhkkanit áššáši vuđolaččat. Departemeanta lea dál gárvemin notifikašuvdnabarggu ja áigu sáddet dan ESA:i dán čavčča. Luvven ollašuhtto dalán go ESA lea dohkkehan ášši.