Nationála dálkkádatlotnolasbarggu soahpamuš

- Dálkkádatsoahpamuš addá Norgii guhkesáigásaš dálkkádatpolitihka mii sáhttá bissut beroškeahttá molsašuddi ráđđehusain. Ráđđehusa dálkkádatdieđáhus lea nana vuođđu man ala mii leat huksen viidáseappot go leat soabadan dainna golmmain opposišuvdnabellodagain, dadjá stáhtaministtar Jens Stoltenberg. Stáhtaministtar rámida opposišuvdnabellodagaid go sis lei dakkár konstruktiiva oaidnu šiehtadallamiin.

Dálkkádatsoahpamuš mearkkaša ahte Norga lea mielas áradit ulbmila ahte šaddat karbonaneutrála servodat 2030 rájes 2050 rádjai. Nappo čájeha ge Norga dáhtu leat ovddasmanni riikan ja bidjat gudneáŋgiris mihtuid dálkkádatpolitihkas. Áššeoasálaččat oaivvildit ahte dál lea realisttalaš vuordit 15-17 miljon tonnasaš CO2-ekvivaleantta geahpedeami Norgga dálkkádatgássaluoitimiin ovdal 2020 go váldá mielde vuovddi. Dát mearkkaša dalle ahte sullii 2/3 Norgga olles luoitingeahpedusain váldojuvvo nationálalaččat.

Mearkkašahtti supmit várrejuvvojit áŋgiruššat ođasmuvvi energiijain, kollektiivafievrridemiin ja doaibmabijuiguin geahpedit luoitimiid fievrrideamis, ja autodisel- ja bensiidnadivadat gorgŋot. Sihke spižá ja rušpi geavahuvvojit movttiidahttit eanet birasáddjás láhttemii ja geahpeduvvon dálkkádatgássaluoitimii.

- Áigumuš ráđđehusbellodagaid bovdehusain opposišuvdnii lei háliidus oččodit viiddes ja guhkilmas eanetlogu vuolggaheaddji Norgga dálkkádatpolitihkkii. Lea hui illudahtti go mii leat soahpan dakkár politihka mii galgá geahpedit dálkkádatluoitimiid sihke Norggas ja eará riikkain, dadjá finánsaministtar Kristin Halvorsen.

- Ráđđehus bijai ovdan viiddes fálaldaga oktan máŋga konkrehta ja gudneáŋgiris dálkkádatdoaibmabidjoevttohusaiguin, dadjá oljo- ja energiijaministtar Åslaug Haga. Dálkkádatsoahpamuš mearkkaša ahte ráđđehus várre 70 miljon ruvnno lassin dán jagi juo dutkat ođasmuvvi energiija ja CO2-gieđahallama. 2009:s lassána dát áŋgiruššan 300 miljon ruvnnuin. Ovdal 2010 galget almmolaš juolludeamit ođasmuvvi energiija ja CO2-gieđahallama dutkamii leat uhcimusat 600 miljon ruvnno.

150 miljon ruvnno várrejuvvo demonstrašuvdnaprográmmii ovddidit áhpebieggamilluid ja eará láttakeahtes energiijateknologiijaid.

Ráđđehus lea maid buoridan daid smávva fápmorusttegiid vearroeavttuid, mat leat ohcan konsešuvnnaid ovdal golggotmánu 5. b.

Bálkkašanortnegat daid stuorragávpogiid várás, mat áŋgiruššet kollektiivafievrridemiin, duppalastojuvvojit, dainna eavttuin ahte dahkkojuvvojit čadni doaibmabidjošiehtadusat geahpedan dihtii biilajohtolaga. Juolludeamit ruovdemáđiiháhkamiidda lasihuvvo 250 miljon ruvnnuin boahtte jagi. Autodieseldivat goargŋu 10 evrriin lihtteris, ja bensiidnadivat fas goargŋu 5 evrriin. Áigumuššan lea nannet rahčamuša fievrridansuorggi dálkkádatluoitima vuostá, ja nu ferte ge geahččat evttohusa kollektiivafievrrideami áŋgiruššama ektui.

2009 stáhtabušeahtas várrejuvvo 50 miljon ruvnno Transnova:ii, mii lea geahččaladdanprošeakta geahpedan dihtii fievrridansuorggi dálkkádatluoitimiid.

Ráđđehus áigu bidjat ovdan sierra doaibmaplána nuppástuhttit fossiila energiijagálduid geavaheami dasa ahte geavahit ođasmuvvi energiijagálduid liggema várás. Máškidis energiijavuogádagat gáibiduvvojit almmolaš visttiin. Dan lassin ráhkkanahttojuvvo gieldit oljoboaldima 2009 rájes almmolaš visttiin ja ealáhusvisttiin mat leat stuorát go 500 njealjehasmeahtera dainna lágiin ahte boares oljogievnnit lonohuvvojit dahje dahkkojuvvojit dakkár ođđasis huksemat mat gusket liggenrusttegiidda.

Dan lassin bohtet dat doaibmabijut maid ráđđehus lea álggahan oktanasat šiehtadallamiiguin, ja mat čuvvot dan golmma opposišuvdnabellodaga evttohusaid: Gitta golbma miljárdda ruvnno galget geavahuvvot jahkásaččat geahpedit CO2-luoitimiid bázahallan riikkaid vuovdečuohppamiid oktavuođas.

Ráđđehus álggaha fas šiehtadallamiid Ruoŧain ođasmuvvi fápmobuhtadusa ruoná sertifikáhtaid oktavuođas. Jus eat lihkostuva dainna ovdal suoidnemánu 1. b. 2008, de galgá ráđđehus máhccat ruovttoluotta evttohusain rievdadit ođasmuvvi elektrisitehta ortnega. Dát ortnet galgá dahkat vejolažžan hukset seamma ollu ođasmuvvi fámu go dan maid sáhtášii dahkat ruoná sertifikáhta oktavuođas.

- Bargiidbellodaga, SGa ja Guovddášbellodaga váldočuoggát šiehtadusas.
 
Stuorradiggedieđáhus nr. 34 (2006-2007) Norgga dálkkádatpolitihkka