Bušeahtain ovddidit árvoráhkadeami ja buoret árgabeaivvi

- 2014 bušeahtain Ráđđehus válddii vuosttaš lávkkiid, maiguin stivrejit Norgga ekonomiija ja Norgga servodaga ođđa ja buoret guvlui. Reviderejuvvon bušeahtain mii joatkit ain seammá guvlui, ruhtadanministtar Siv Jensen dadjala.

- 2014 bušeahtain Ráđđehus válddii vuosttaš lávkkiid, maiguin stivrejit Norgga ekonomiija ja Norgga servodaga ođđa ja buoret guvlui. Reviderejuvvon bušeahtain mii joatkit ain seammá guvlui, ruhtadanministtar Siv Jensen dadjala.

Dán ja boahtte jahkái árvvoštallet nannánekonomiija árvoráhkadeami badjánit sullii 2 proseanttain. Dat lea sullii seammá dásis diimmá ovdánemiin, muhto vehá vuolit go maid Ráđđehus bijai vuođđun 2014 guovdu ráhkadettiinis lassiproposišuvnna diibmá čavčča. Barggolašvuođa navdet dattetge ovdánit muhtun veardde dás duohko. Bargguhisvuođa navdet bissut dásis, mii lea vuolit go 25 maŋimuš jagi gaskamearri.

- Ekonomalaš dili vuođul eat dárbbaš stuorát rievdadusaid dál, ruhtadanministtar Siv Jensen cealká, muhto lea dattetge ain hui mávssolaš geahčadit masa geavahit oljoruđaid. Jos háliidit oažžut ekonomiija ovdánit ain, de fertet deattuhit eanet buvttadannávccaid ja ekonomiija fálaldatbeali. Ráđđehus joatká ain politihkain, man olis áŋgiruššet ja nannejit investeremiid ja máhtu.

Bušeahta revišuvdna
Ráđđehus barga ovddasvástideaddji ekonomalaš politihkain ja doallá ekonomiija čorgadin. Reviderejuvvon nationálabušeahtas árvalit 2014 áigge geavahit 140,9 miljárdda kruvnno oljoruđain, submi lea mihtiduvvon struktuvrralaš, oljomuddejuvvon vuolláibáhcaga ektui. Dat lea 1,9 miljárdda kruvnno eanet go maid diibmá čavčča bidje vuođđun. Mávssoleamos sudja bušeahta hedjoneapmái lea ahte vearro- ja divatboađut eai leat ovdánan dan muddui go navdojuvvui. Go eanebut ostet elbiillaid ja eará biillaid, mat eai nuoskkit nu sakka ja main leat vuolit divadat, de biiladivadiin eai čoahkkan nu stuorrá boađut.

Oljoruđaid geavaheapmi 2014 navdojuvvo vástidit 2,8 prosentii Stáhta olgoriikka penšuvdnafoandda kapitálas.

Unnit boađut earret eará álbmotoajus geahpedit vuollebáhcaga. Ráđđehus lea seammás gávnnahan, ahte lea riekta lasihit muhtun goluid dihto surggiin.

Ráđđehus árvala geavahit 420 miljovnna kruvnno Syria kemihkalaš vearjjuid fievrredeami siviila oassái ja lea lasihan earret eará Mátta-Sudana, Syria ja Ukraina doarjaga. Veahkkedoarjja bissu ovddit dásis, vuosttažettiin danin ahte eai leat árvvoštallan váldit vuostá nu ollu dorvoohcciid Norgii.

Ráđđehus háliida lasihit dálkkádatfonadda jahkásaš vuoittu nannosit ja árvala kapitálabidjun 4,25 miljárdda kruvnno. Ráđđehusa viiddidanplána vuođul šaddá foandda kapitála 12,75 miljárdda kruvnno stuorábun 2016 go Dálkkádassoabadallamis eaktuduvvui.

Ráđđehus árvala dasto maid 100 miljovnna kruvnno lassidoarjjan láigovisttiide 2014. Dainna sáhttet doarjut 400 - 450 láigovistti.

Ráđđehus nanne sihkarvuođa- ja gearggusvuođabarggu ja árvala 100 miljovnna kruvnno máŋgga doibmii, earret eará 40 miljovnna kruvnno ráđđehusgoartila sihkarvuhtii, 12 miljovnna kruvnno gádjunhelikopteriid háhkamii, ja máŋgga eará sihkarvuođadoibmii.

Dárbbašuvvojit eanet čorgen- ja sihkarastindoaimmat go maid Østlándda 2013 dulvvi maŋŋá navde. Ráđđehus árvala danin lasihit NČE dulvebarggu juolludeami 50 miljovnnain kruvnnuin.

Ráđđehus háliida lasihit oahpaheddjiid formála gealbbu. Ráđđehus árvala 50 miljovnna kruvnno oahpaheddjid ja skuvlajođiheddjiid lassiohppui.

Ráđđehus háliida áŋgireappot máhcahit olbmuid, geain ii leat orrunlohpi dahje geat leat rihkolaččat. Ráđđehus árvala dál 17,5 miljovnna kruvnno dan ulbmilii, mii buoridivččii ulbmillogu 6 700 máhcaheames 7 100 máhcaheapmái. 

Ii leat čielggas vel goas Stuorradikki mearridan diehtovurkenmearrádusat bohtet fápmui, iige leat čielggas sáhttetgo dat oba boahtitge fápmui. Ráđđehus árvala danin geassit ruovttoluotta juolludemiid oktiibuot 116 miljovnna kruvnno ovddas dassáigo mearrádusat fápmuiduvvet.

Geabbilut taxfree-ortnet ja fanasmohtordivat heaittihuvvo
- Vearro- ja divatnjuolggadusat berrejit dábálaččat leat seammát miehtá jagi. Dan geažil mii árvalit dušše unna rievdadusažiid vearro- ja divatnjuolggadusaide. Earret eará árvalit heaittihit fanasmohtordivada ja ásahit geabbilut eriid alkohola ja duhpáha taxfree-ortnegii, ruhtadanministtar Siv Jensen dadjala.

Dálá bargoaddidivada differensierejuvvon ortnega ferte rievdadit daningo EU-kommišuvdna ja EFTA geahččoorgána (ESA) leat mearridan guovlludoarjagii ođđa njuolggadusaid. Njuolggadusat gustojit suoidnemánu 1. b. 2014 rájes gitta juovlamánu 31. b. 2020 rádjái. EU:s lea ain jođus proseassa, mii sáhttá váikkuhit dasa mo njuolggadusaid dulkojit. Ráđđehus bargá dan ovdii, ahte ortnet gáržžiduvošii nu unnán go vejolaš. Go lea čielgan makkár sisdoalu ESA sáhttá dohkkehit ortnegii, de Ráđđehus ovddida sierra proposišuvnna, mas árvaluvvo makkárin bargoaddidivat ja dasa gullevaš buhtadandoaimmat šaddet. ESA čielggadus boahtá jáhkkimis miessemánu maŋimuš vahkuid.