Historjjálaš arkiiva

Ektesne radikaliseremen jïh vædtsoes ekstremismen vööste

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Stáhtaministara kantuvra

- Gaajhkesh tjuerieh sov bieliem dïedteste vaeltedh juktie aktem feerhmeles siebriedahkem sjugniedidh. Heerredimmie jïh gymhpoe radikaliseeremen jïh vædtsoes ekstremismem vööste lea akte tjåenghkies siebriedahkedïedte. Tjuara dam lïhkes barkoem darjodh voengesne, skuvlesne, barkoesijjine jïh åejvieladtjijste, staateministere Erna Solberg jeehti gosse reerenasse sov dahkoesoejkesjem böökti daan biejjien mij edtja barkoem nænnoestehtedh radikaliseeremen jïh vædtsoes ekstremismen vööste.

- Gaajhkesh tjuerieh sov bieliem dïedteste vaeltedh juktie aktem feerhmeles siebriedahkem sjugniedidh. Heerredimmie jïh gymhpoe radikaliseeremen  jïh vædtsoes ekstremismem vööste lea akte tjåenghkies siebriedahkedïedte.  Tjuara dam lïhkes barkoem  darjodh voengesne, skuvlesne, barkoesijjine jïh åejvieladtjijste, staateministere Erna Solberg jeehti gosse reerenasse sov dahkoesoejkesjem böökti daan biejjien mij edtja barkoem nænnoestehtedh radikaliseeremen jïh vædtsoes ekstremismen vööste.

- Mijjieh tjoerebe hoksedh dam aareh barkoem lissiehtidh, guktie mijjieh ektesne maehtebe viehkiehtidh heerredidh almetjh vædtsoesvoetem nuhtjieh juktie sijjen ulmieh jaksedh. Dan åvteste reerenasse eajhnadåvva laavenjostoem tjarke nænnoestehtedh sektovri dåaresth. Ulmie lea dejtie mah heerredimmine berkieh dejtie bööremes dïrregidie vedtedh juktie tjoeperdimmiem vueptiestidh jïh daerpies råajvarimmiejgujmie nierhkedh dan varke gåarede, staateministere Erna Solberg jeahta.  

Jeenjesh leah eadtjohke daennie barkosne joe daelie, men juktie jearsoesvoetem nænnoestehtedh dennie nöörjen siebriedahkesne, dellie reerenasse gaajhkesidie laantesne haasta meatan sjïdtedh dennie biejjieladtje barkosne juktie radikaliseeremem jïh vædtsoes ekstremismem heerredidh. 30 tjïelke råajvarimmiejgujmie dahkoesoejkesjisnie reerenasse sæjhta daam barkoem aelhkebe darjodh viehkine dam båajhtoeh tsiehkiem staeriedidh gaskem vierhtieh dåvvoemasse, jïh vierhtieh heerredæmman.

­- Gosse sïejhme noerh gaajh varke aelkieh jeatjahlaakan dåemiedidh jïh radikaliseereme sjidtieh leah gaajh tjoeperdihks. Mijjieh tjoerebe akten ulmien vööste barkedh juktie dagkerem evtiedimmiem heerredidh. Dellie ij leah nuekies PST:ine jïh pollisen barkojne, mijjieh tjoerebe aaj skuvlem, maanavaarjelimmiem, tjïelten eejehtallemedåehkieh, fuelhkiem, kraannah jïh voelph eadtjohke darjodh. Reerenassen orre dahkoesoejkesje vielie daajrose jïh maahtose sjïehteladta gaajhkine lïhtsine, justijse- jïh riejriesvoeteministere Anders Anundsen jeahta.

Soejkesje lea reerenassen gåetiesæjrojne jïh nedtesæjrosne radikalisering.no.

Dahkoesoejkesjen 30 råajvarimmieh jïh man departemeenten dïedte:

Råajvarimmie:

Man departemeenten dïedte:

DAAJROE JIH MAAHTOE

  1. Dotkemestrategije

Maana-, mïrrestalleme- jïh ektiedimmiedepartemeente

  1. Dotkeme voenges heerredimmiebarkoen bïjre

Justijse- jih riejriesvoetedepartemeente

  1. Dotkeme radikaliseeremeprosessi jih skraejriefaktovri bïjre ektiedamme ammesdåaroejidie

Justijse- jih riejriesvoetedepartemeente

  1. Maahtoem evtiedidh healsoesektovren barkoen bïjre vædtsoes ekstremismine

Healsoe- jïh hoksedepartemeente

  1. Dialogekonferansh noeride

Maana-, mïrrestalleme- jih ektiedimmiedepartemeente

  1. Bïhkedimmiematerijellh darjodh

Justijse- jïh riejriesvoetedepartemeente

  1. Daajroem nænnoestehtedh ööhpehtimmiej tjïrrh justijsesektovresne

Justijse- jïh riejriesvoetedepartemeente

  1. Regijovnaale maahtoebarkoe healsoesektovresne

Healsoe- jïh hoksedepartemeente

  1. Lïerehtimmievierhtieh evtiedidh mah edtjieh åtnasovvedh noereskuvlesne jih jåarhkeööhpehtimmesne

Maahtoedepartemeente

  1. Nasjovnaale konferanse heerredimmien vööste radikaliseeremistie jih vædtsoes ekstremismeste

Justijse- jïh riejriesvoetedepartemeente

LAAVENJOSTOE JIH IKTEDIMMIE

  1. Dam nasjovnaale iktedimmiem nænnoestehtedh 

Justijse- jïh riejriesvoetedepartemeente

  1. Dam jarngen raeriestimmeles heerredimmiem nænnoestehtedh PST:sne

Justijse- jïh riejriesvoetedepartemeente

  1. Dïedtem gårredidh juktie radikaliseeremem jih vædtsoes ekstremismem heerredidh pollisedajvine

Justijse- jïh riejriesvoetedepartemeente

SJIDTEMEM HEERREDIDH EKSTREME BYJRESIDIE JÏH VIEHKIEHTIDH ORRESISTIE INTEGRERADIDH

  1. Dåarjoe jïjtjevyljehke aktööride mah barkeminie radikaliseeremem jih vædtsoes ekstremismem heerredidh

Maana-, mïrrestalleme- jïh ektiedimmiedepartemeente

  1. Jaahkoe- jïh jieledevuajnoedialogem nænnoestehtedh

Kultuvredepartemeente

  1. Jieledevuajnoebarkijh kriminaalehoksesne

Justijse- jïh riejriesvoetedepartemeente

  1. Bïhkedimmiematerijellh darjodh sjïere sjïehtedamme mentovre- jïh exit-öörnedimmide

Justijse- jïh riejriesvoetedepartemeente

  1. Mentovreöörnege kriminaalehoksesne

Justijse- jïh riejriesvoetedepartemeente

  1. Bïhkedimmie eejhtegidie jïh dejtie mah eejhtegi åvteste

Maana-, mïrrestalleme- jïh ektiedimmiedepartemeente

  1. Bysvehts-sjïehtesjimmie  gosse privaate almetjh leah meatan ovvaantojne vaekniejgujmie

Justijse- jïh riejriesvoetedepartemeente

  1. Laanteste seedtedh ålkoelaanten almetjh mah leah dåaroemeadtoeh dorjeme

Justijse- jïh riejriesvoetedepartemeente

  1. Bïeljelimmie gosse almetjh mah leah meatan orreme gæmhpojne ålkoelaantesne laantese båetieh (ammesdåarojh)

Justijse- jïh riejriesvoetedepartemeente

  1. Almetjh vijriesåbpoe viehkiehtidh mah leah meatan orreme gæmhpojne ålkoelaantesne (ammesdåarojh)

Healsoe- jïh hoksedepartemeente

RADIKALISEREEMEM JIH REKRUTTERADIMMIEM HEERREDIDH GASKEVIERMIEN TJIRRH

  1. Pollisen baeliem nænnoestehtedh gaskeviermesne

Justijse- jih riejriesvoetedepartemeente

  1. Sïerredimmiem, trakaseradimmiem jih væssjojes lahtestimmieh heerredidh gaskeviermesne

Maana-, mïrrestalleme- jïh ektiedimmiedepartemeente

  1. Heerredimmie vissjieretorihkeste

Maahtoedepartemeente

  1. Daajroem lissiehtidh guktie edtja ov-vaajteles dååjresh gaskeviermesne vuastalidh

Maahtoedepartemeente

  1. Barkoem nænnoestehtedh vissjielahtestimmiej     jïh radikaliseeremen vööste gaskeviermesne

Kultuvredepartemeente

GASKENASJOVNAALE LAAVENJOSTOE

  1. Nænnoesåbpoe noerhtelaanti laavenjostoe

Justijse- jïh riejriesvoetedepartemeente

  1. Europejen jih abpeveartenen laavenjostoe

Ålkoerïjhkedepartemeente

 --

Ovttas vuosttaldit radikaliserema ja veahkaválddálaš ekstremismma

-Buohkat fertejit searvadahtti servodaga huksemii váldit ovddasvástádusa. Radikaliserema ja veahkaválddálaš ekstremismma eastadandoaimmat leat servodaga oktasaš ovddasvástádus. Dárkilis čuovvolandoaimmat galget dahkkot báikkálaš birrasis, skuvllain, bargosajiin ja eiseválddiid bealis, celkkii stáhtaministtar Erna Solberg go ráđđehus ovddidii iežas doaibmaplána mii galgá nannet radikaliserema ja veahkaválddálaš ekstremismma eastadandoaimmaid.  

-Mii fertet buohkat fuolahit ahte doaimmat biddjojit johtui hui árrat, vai mii ovttas sáhttit hehttet ahte veahkaválddálašvuohta geavahuvvo áigumušaid ollašuhttimii. Danne áŋgiruššá ráđđehus dál nannet ovttasbarggu surggiid gaskka. Ulbmil lea ahte sii geat barget eastadandoaimmaiguin ožžot buriid bargoneavvuid vai árrat fuomášit boasttuvuođaid ja álggahit doaibmabijuid nu johtilit go vejolaš, cealká stáhtaministtar Erna Solberg.

Ollugat leat juo mielde dán barggus, muhto ráđđehus ávžžuha buohkaid min riikkas beaivválaččat áŋgirit vuosttaldit radikaliserema ja veahkaválddálaš ekstremismma nannen dihtii dorvvolašvuođa Norgga servodagas. Doaibmaplána 30 konkrehta doaibmabijuin ráđđehus háliida álkidahttit barggu dainna lágiin ahte njulget váilevašvuođaid divodanresurssaid ja eastadanresurssaid gaskka.

-Dat lea sakka fuolastuhtti go dábálaš nuorat oanehis áiggis molsot láhttenvuogi ja radikaliserejuvvojit.  Mii fertet ulbmillaččat bargat hehtten dihtii diekkár ovdáneami. Dalle ii leat PSB (PST) ja politiijaveahkki doarvái buorre, mii fertet maid sihtat veahkkin skuvllaid, mánáidsuodjalusa, gielddaid astoáiggeklubbaid, bearraša, kránnjáid ja ustibiid.  Ráđđehusa ođđa doaibmaplána bokte háliidat mii buoridit máhtu ja gealbbu buot lađđasiin, cealká justiisa- ja gearggusvuođaministtar Anders Anundsen.

Plána lea gávdnamis ráđđehusa ruovttusiidduin ja radikalisering.no neahttasiidduin.

Doaibmaplána 30 doaibmabiju ja vástideaddji departemeanttat:

Doaibmabijut:

Vástideaddji departemeanta:

MÁHTOLAŠVUOHTA JA GELBBOLAŠVUOHTA

  1. Dutkanstrategiija

Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttindepartemeanta

  1. Dutkat báikkálaš eastadandoaimmaid 

Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanta

  1. Dutkat radikaliserenproseassaid ja áššiid mat movttiidahttet vierissoahtebálvaleddjiid    

Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanta

  1. Dearvvašvuođasuorggis buoridit gealbbu veahkaválddálaš ekstremismma birra

Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta

  1. Dialogakonfereansa nuoraide

Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttindepartemeanta

  1. Ráhkadit bagadallanmateriála

Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanta

  1. Nannet máhtolašvuođa justiisasuorggi oahppofáluid bokte

Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanta

  1. Guovlulaš gelbbolašvuođadoaimmat dearvvašvuođasuorggis  

Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta

  1. Ráhkadit oahpporesurssaid nuoraidskuvlii ja joatkkaskuvlii

Máhttodepartemeanta

  1. Nationála konfereansa radikaliserema ja veahkaválddálaš ekstremismma eastadandoaimmaid birra

Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanta

OVTTASBARGU JA KOORDINEREN

  1. Nannet nationála koordinerendoaimmaid

Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanta

  1. Nannet Politiija sihkkarvuođa bálvalusa guovdilis ráđđeaddi eastadandoaimmaid

Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanta

  1. Radikaliseren ja veahkaválddálaš ekstremismma eastadandoaimmaid ovddasvástádusa sirdit  politiijaguovlluide

Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanta

HEHTTET OVDÁNEAMI EKSTREMA BIRRASIIN  JA VUORUHIT SEARVADAHTTINDOAIMMAID 

  1. Doarjut sin geat eaktodáhtolaččat barget radikaliserema ja veahkaválddálaš ekstremismma guoskevaš áššiiguin

Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttindepartemeanta

  1. Nannet osku- ja eallinoaidnogulahallama

Kulturdepartemeanta

  1. Eallinoaidnomielbargit vearredahkkiid váitagis

Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanta

  1. Ráhkadit bagadallanmateriála oktagaslaš heivehuvvon veahkke- ja exit-ortnegiidda

Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanta

  1. Vearredahkkiid váitaga veahkkeortnegat

Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanta

  1. Bagadallan váhnemiidda ja ovddasteddjiide

Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttindepartemeanta

  1. Ráŋggáštusortnegat  priváhta olbmuid várás geat servet riidduide gos vearjjut geavahuvvojit 

Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanta

  1. Olgoriikalaš soahtevearredahkkiid  jna.sáddet riikkas olggos

Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanta

  1. Dieđihit go olbmot geat leat fitnan soahtamin olgoriikkas máhccet fas ruoktut (vierissoahtebálvaleaddjit)

Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanta

  1. Čuovvolit sin geat olgoriikkas leat fitnan soahtamin (vierissoahtebálvaleaddjit)

Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta

 

EASTADIT RADIKALISEREMA JA REKRUTEREMA INTERNEAHTA BOKTE

  1. Nannet  interneahtta guoskevaš bargguid politiijasuorggis  

Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanta

  1. Eastadit vealaheami, cielaheami ja vaššás cealkámušaid interneahtas.

Mánáid-, dásseárvo- ja searvadahttindepartemeanta

  1. Eastadit vaššás retorihka.

Máhttodepartemeanta

  1. Buoridit máhtolašvuođa movt hehttet dohkketmeahttun láhttenvugiid interneahtas

Máhttodepartemeanta

  1. Nannet doaimmaid mat hehttejit vaššás cealkámušaid ja radikaliserema interneahtas.

Kulturdepartemeanta

RIIKKAIDGASKASAŠ OVTTASBARGU

  1. Nannet davviriikkalaš ovttasbarggu

Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanta

  1. Eurohpalaš ja máilmmiviidosaš ovttasbargu

Olgoriikkadepartemeanta

 --

Aktan radikaliserima ja vahágahtte ekstremisma vuossti

- Juohkkahasj viertti åvdåsvásstádusáv válldet ásadittjat sebrudahtte sebrudagáv. Hieredibme ja oajbbom radikaliserima ja vahágahtte ekstremisma vuossti le aktisasj sebrudakåvdåsvásstádus. Lahka gåtsedibme viertti dáhpáduvvat lahkabirrusin, skåvlån, barggosajen ja oajválattjajs, javlaj stáhtaminisstar Erna Solberg gå ráddidus uddni åvdedij doajmmaplánav ratjástibmáj radikaliserima ja vahágahtte ekstremisma vuossti.

-Vierttip lasedit åvdep ratjástimev, vaj aktan máhttep oassálasstet hieredit ulmutjijt vahágahttemav adnet ulmijt jåvsådittjat. Dan diehti ráddidus låssådit gæhttjal nannit aktisasjbargov suorgij doarrás. Ulmme le vaddet dajda gudi hieredimijn barggi buoremus nævojt duosstot måråstimev ja álgget dárbulasj dåjmajt nav ruvva gåk máhttelis, javllá stáhtaminisstar Erna Solberg.

Moattes juo dåjmalattjat ássjijn barggi, valla nannitjit oaggásvuodav vuona sebrudagán hasot ráddidus gájkajt lándan oasev válldet dan bæjválasj ratjástimen hieredittjat radikaliserimav ja vahágahtte ekstremismav. 30 konkrehtalasj dåjmaj doajmmaplánan sihtá ráddidus dáv bargov giehpebuv dahkat gå duollit resurssaanov divudime ja hieredime gaskan.

­- Gå dábálasj nuora oanes ájge tjadá ulmutjahttemav målssu ja radikaliseriduvvi de dát mijáv mårås. Vierttip ulmmelattjat barggat hieredittjat dákkir rievddadimev. De ij la nuoges PSTa ja politija bargujn, vierttip aj hásstalit skåvlåv, mánájsuodjalusáv, suohkana asstoájggedåjmajt, familjajt, ráddnájt ja rádnajt. Ráddidusá ådå doajmmapládna hiebadahttá ienep máhttuj ja máhtudahkaj juohkka oasen, javllá justijssa- ja gergasvuodaminisstar Anders Anundsen.

Plánav gávna ráddidusá næhttabielen ja næhttabielen radikalisering.no.

Doajmmaplána 30 dåjma aktan åvdåsvásstediddje departementajn:

Doajmma:

Åvdåsvásstediddje departemænnta:

MÁHTTO JA MÁHTUDAHKA

  1. Dutkamstrategija

Mánáj-, dássádus- ja sebrudahttemdepartemænnta

  1. Dutkam bájkálasj hieredimbargo birra

Justijssa- ja gergasvuodadepartemænnta

  1. Dutkam radikaliserimprosessaj birra ja måvtåstahttemfaktåvråj birra tjanádum vierojdoarroålmmåj birra

Justijssa- ja gergasvuodadepartemænnta

  1. Åvddånahttet máhtudagáv varresvuodasuorge bargon vahágahttem ekstremisma hárráj

Hukso- ja varresvuodadepartemænnta

  1. Guládallamkonferánssa nuorajda

Mánáj-, dássádus- ja sebrudahttemdepartemænnta

  1. Tjállet bagádallamnævojt

Justijssa- ja gergasvuodadepartemænnta

  1. Nannit máhtov åhpadusáj baktu justijssasuorgen

Justijssa- ja gergasvuodadepartemænnta

  1. Guovlulasj barggo máhtudagájn varresvuodasuorgen

Hukso- ja varresvuodadepartemænnta

  1. Åvddånahttet oahppamresursajt adnuj nuorajskåvlån ja joarkkaåhpadusán

Máhtudakdepartemænnta

  1. Nasjonála konferánssa hieredime birra radikaliserimis ja vahágahttes ekstremismas

Justijssa- ja gergasvuodadepartemænnta

AKTISASJBARGGO JA DÅJMADIBME

  1. Nannit nasjonála dåjmadimev

Justijssa- ja gergasvuodadepartemænnta

  1. Nannit guovlulasj rádevadde hieredimev PSTan

Justijssa- ja gergasvuodadepartemænnta

  1. Tjanádit åvdåsvásstádusáv hieredimes radikaliserimav ja vahágahtte ekstremismav politiguovlojn

Justijssa- ja gergasvuodadepartemænnta

HIEREDIT LASSÁNIMEV EKSTREMA BIRRUSIJDA JA VIEHKEDIT ÅDÅSISSÆBRÁJDUHTTEMIJN

  1. Doarjja luojvoj oassálasstijda gudi barggi hieredimijn radikaliserimis ja vahágahtte ekstremismas

Mánáj-, dássádus- ja sebrudahttemdepartemænnta

  1. Nannit åssko- ja iellemvuojnnoguládallamav

Kulturdepartemænnta

  1. Iellemvuojnnobargge vierredahkohieredimen

Justijssa- ja gergasvuodadepartemænnta

  1. Tjállet bagádallamnævojt ájnegattjajda hiebadahtedum bagádalle- ja hæjttoårnigijda

Justijssa- ja gergasvuodadepartemænnta

  1. Bagádalleårnik vierredahkohieredimen

Justijssa- ja gergasvuodadepartemænnta

  1. Bagádallam æjgádijda ja åvdåstiddjijda

Mánáj-, dássádus- ja sebrudahttemdepartemænnta

  1. Stráffaregulerim priváhta oassálasstemin værjjorijdon

Justijssa- ja gergasvuodadepartemænnta

  1. Ålgus rádjam ålggorijkagijs gudi li doarrobahádagov dahkam jv.

Justijssa- ja gergasvuodadepartemænnta

  1. Diededibme gå ulmutja gudi li dårrum ålggorijkan sijddaj båhti (vieresdoarroålmmå)

Justijssa- ja gergasvuodadepartemænnta

  1. Gåtsedibme ulmutjijs gudi li oassálasstám doaron ålggorijkan (vieresdoarroålmmå)

Hukso- ja varresvuodadepartemænnta

HIEREDIT RADIKALISERIMAV JA LASSÁNIMEV INTERNEHTA BAKTU 

  1. Nannit politija sadjihimev internehtan

Justijssa- ja gergasvuodadepartemænnta

  1. Hieredit badjelgæhttjamav, nálsodimev ja vassjás moalgedimijt internehtan

Mánáj-, dássádus- ja sebrudahttemdepartemænnta

  1. Hieredibme vassjeretorihkas

Máhtudakdepartemænnta

  1. Låpptit máhtudagáv gåktu vuosteldit unugis vásádusájt internehtan

Máhtudakdepartemænnta

  1. Nannit bargov vassjás moalgedimij ja radikaliserima vuossti internehtan

Kulturdepartemænnta

RIJKAJGASSKASASJ AKTISASJBARGGO

  1. Nannidum nuorttarijkalasj aktisasjbarggo

Justijssa- ja gergasvuodadepartemænnta

  1. Europealasj ja globála aktisasjbarggo

Ålggorijkkadepartemænnta