Historjjálaš arkiiva

Máhcahit eanet olbmuid, geain ii leat orrunlohpi

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanta

Ráđđehus árvala máhcahit eanet olgoriikkalaččaid, geat orrot lobi haga Norggas. Seammás áŋgiruššagohtet olgoriikkalaččaid máhcaheami ovdii, geat gullet Oslo rabas gárrenmirkobirrasii.

Ráđđehus árvala máhcahit eanet olgoriikkalaččaid, geat orrot lobi haga Norggas. Seammás áŋgiruššagohtet olgoriikkalaččaid máhcaheami ovdii, geat gullet Oslo rabas gárrenmirkobirrasii.

– Ráđđehus vuoruha barggu, man olis máhcahit olgoriikkalaččaid, geain ii leat orrunlohpi. Leat jo ráhkkanan máhcahit eanebuid go dábálaččat dán jagi, muhto ođaduvvon einnostusaid mielde lea vejolaš máhcahit vel eanebuid. Danin mii áigut lasihit politiija bággomáhcahemiid ulbmillogu vel 400:in dán jagi, justiisa- ja gearggusvuođaministtar Anders Anundsen dadjala. 

Ráđđehus árvala juolludit politiijai 17,5 miljovnna kruvnno eanet, nu ahte ulbmillohku lassána 6 700 bággomáhcaheames unnimusat 7 100 bággomáhcaheapmái. Vuoruhit ovddimusat olgoriikkalaččaid, mat galget vuojehuvvot eret riikkas, ja olggos čujuhuvvon olgoriikkalaččaid. 2013 statistihka mielde leat badjel 50 proseantta dan kategoriija olgoriikkalaččain ožžon ráŋggáštusreakšuvnna Norggas. 

Erenoamážit áigot áŋgiruššat dakkár olgoriikkalaččaid máhcahemiin, geat barget čielga rihkolašvuođain. Ráđđehus árvala lasihit politiija juolludeami 10 miljovnnain kruvnnuin vai sáhttet áŋgireappot čuovvolit olgoriikkalaččaid, geat váldojit gitta rabas gárrenmirkobirrasis. 

– Oslo politiijaguovlu lea ovttasbargagoahtán Politiija olgoriikaovttadagain ja Olgoriikadirektoráhtain (ODI) vai nagodit čuovvolit olgoriikkalaččaid, geat váldojit gitta rabas gárrenmirkobirrasa oktavuođas. Ulbmil lea johtilit dubmet, gednehit ja fievrridit eret riikkas aktiivvalaččamus rihkolaččaid. Nu lasihit Oslo ássiid oadjebasvuođa, Anundsen cealká.

 

 

Ienep ulmutja gejn ij le loahpe dáppe liehket galggi ålgus bálkestuvvat

Ráddidus ájggu bálkestit ålgus ienep ålggorijkagijt gejn ij le loahpe dáppe liehket. Sæmmi båttå galggá bálkestit ålgus ienep ålggorijkagijt gudi gárevselgajt Oslon adni.

– Ráddidus vuorot bargov ålgus bálkestit ålgorijkagijt gejn ij le loahpe dáppe liehket. Juo dán jage bálkestuvvi ienep ulmutja gå gudik goassak ålgus, valla ådåstuhtedum prognosa vuosedi máhttá ájn ienebujt ålgus bálkestit. Danen sihtap politija bálkestimijt lasedit ájn vil 400 dán jage, javllá justijssa- ja gergasvuohtaminisstar Anders Anundsen.

Ráddidus oajvvat lasedit juollodimijt politijaj 17,5 millijåvnå kråvnåj váj bessi ålgus bálkestit binnemusát 7100 mij le ienep gå udnásj 6700. Ienemusát galggi ierit- ja ålgusbálkestuvvam ålggorijkagijt vuorodit. 2013 statistihkka vuoset badjel 50 prosenta ålggorijkagijs li Vuonan stráffiduvvam.

Sierraláhkáj galggi vuorodit ålgus bálkestit ålggorijkagijt gejn ij la loahpe dáppe liehket gudi bihko kriminalitehtav dahki. Ráddidus oajvvat politija juollodimev lasedit 10 millijåvnå kråvnåj ma galggi aneduvvat tjuovvolittjat ålggorijkagijt gudi li rabás gárevselgabirrasin.

– Oslo politijaguovllo le barggagoahtám aktan Politija ålggorijkakåssudagájn ja Ålggorijkakdirektoráhtajn (UDI) váj lagábut tjuovvoli ålggorijkagijt gudi rabás gárevselgabirrasa aktijvuodan li gitta váldeduvvam. Ulmme le ienemus dåjmalasj vierredahkkijt jåhtelit duobbmit, giddagissaj biedjat ja ålgus bálkestit. Navti sjaddá Oslo jaskadabbo viesádijda, javllá Anundsen.

 

 

Edtja jienebh almetjh mah eah luhpiem utnieh daesnie årrodh noerkestehtedh vuelkedh.

Reerenasse raereste jienebh ålkoelaanten almetjh noerhkestehtedh laanteste vuelkedh mah eah luhpiem utnieh Nöörjesne årrodh. Seamma tïjjen barkoem lissehte juktie ålkoelaanten almetjh laanteste seedtedh mah ektiedimmiem utnieh dan gaahpoeh geeruvevoetebyjresasse Oslosne. 

– Reerenasse barkoem prioriterede juktie ålkoelaanten almetjh bååstede seedtedh mah luhpehts daesnie årroeh. Daelie joe soejkesjamme jienebh seedtedh goh ij gåessie gænnah aarebi, men orre aerviedimmieh vuesiehtieh annje jienebh maehtieh bååstede seedtesovvedh. Dan åvteste sïjhtebe ulmietaalem lissiehtidh pollisen noerhkemeretuvride 400 jienebh almetjigujmie daan jaepien, justijse- jïh riejriesvoeteministere Anders Anundsen jeahta. 

Reerenasse raereste dåarjoem pollisese lissiehtidh 17,5 millijovnh kråvnajgujmie guktie ulmietaale noerhkemeretuvride læssene unnemes 6700 raejeste unnemes 7100 raajan. Uvtemes edtja ålkoelaanten almetjh prioriteradidh mejtie båarhte jïh olkese seedteme. Statistihke jaapan 2013 vuesehte bijjelen 50 prosenth dejstie ålkoelaanten almetjijstie daennie kategovrijesne aktem bysvehtsem åådtjeme Nöörjesne. 

Edtja aktem sjïere barkoem darjodh juktie ålkoelaanten almetjh bååstede seedtedh mah eah luhpiem utnieh daesnie årrodh mah tjïelke meadtoem darjoeh. Reerenasse raereste dåarjoem pollisese lissiehtidh 10 millijovnh kråvnajgujmie juktie dam barkoem lissiehtidh dej ålkoelaanten almetjigujmie mejtie vaalta dejnie gaahpoeh geeruvevoetebyjresisnie. 

– Oslo pollisedajve akte laavenjostoem dorjeme Pollisen ålkoelaantenektievoete jïh Ålkoelaantedirektovraatine (UDI) juktie ålkoelaanten almetjh vijriesåboe  gïehtjedidh mejtie dennie gaahpoeh geeruvevoetebyjresisnie vaalta. Ulmie lea dejtie varke bysvehtsem vedtedh, varke sovnadimmie jïh dejtie eadtjahkommes meadtoelassjide olkese seedtedh. Daate sæjhta jearsoesvoetem lissiehtidh Oslosne, Anundsen jeahta.