Historjjálaš arkiiva

Maŋimuš galledeapmi Camp Nidarosas

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Suodjalusdepartemeanta

-Dat mii dál dáhpáhuvvá lea dehálaš dáhpáhus min militeara operašuvnnaide Afghanistánas. Dál mis eai leat šat soahteveagat Davvi-Afghanistánas, ja mii addit Camp Nidarosa duiskka soahtevehkii miessemánu mielde, cealká suodjalusministtar Ine Eriksen Søreide. Son lea maŋimus norgga suodjalusministtar gii galleda Camp Nidarosa Mazar-e Sharif nammasaš báikkis. Norgga erenoamáš soahteveahka galgá ain joatkit hárjehallamiiguin ja veahkehit Afghanistána erenoamášpolitiija Kabulis.

-Dat mii dál dáhpáhuvvá lea dehálaš dáhpáhus min militeara operašuvnnaide Afghanistánas. Dál mis eai leat šat soahteveagat Davvi-Afghanistánas, ja mii addit Camp Nidarosa duiskka soahtevehkii miessemánu mielde, cealká suodjalusministtar Ine Eriksen Søreide. Son lea maŋimus norgga suodjalusministtar gii galleda Camp Nidarosa Mazar-e Sharif nammasaš báikkis. Norgga erenoamáš soahteveahka galgá ain joatkit hárjehallamiiguin ja veahkehit Afghanistána erenoamášpolitiija Kabulis. 

-Mun mearridin árrat ávvudit miessemánu 17.beaivve dáppe Afghanistánas – dinguin ovttas. Munnje ja ráđđehussii leai dehálaš dan dahkat, áinnas dan jagi goas mis lea 200-jagi vuođđoláhkaávvudeapmi, dadjá suodjalusministtar Ine Eriksen Søreide Camp Nidarosa soalddáhiidda,  Mazar-e Sharif nammasaš báikkis. Miessemánu 10.beaivve heaittihii Police Advisory Team (PAT) iežas soahtedoaimmaid Mazar-e Sharif báikkis ja nu Norggas de eai leat šat soahtedoaimmat Davvi-Afghanistánas. Norga dál fievrrida Camp Nidarosa duiskalaččaide. Dat lea dehálaš olahus ja dán riikka internationála doaimmaid oktavuođas mii dál lávket ođđa áigodahkii.

Maŋimuš galledeapmi Camp Nidarosas

Suodjalusministara galledeapmi miessemánu 17.beaivve álggahuvvui norgga ambassádas Kabulis. Doppe deaivvadii stáhtaráđđi norgalaččaiguin geat leat suodjalusbálvalusas Kabulis, sihke dábálaš bargit ja suodjalusbálvaleaddjit. –Ollugat leat ožžon negatiivvalaš gova Afghanistána ovdáneamis, muhto gávdnojit maid buorit bealit. Cuoŋománus dán jagi Afghanistána álbmot eai beroštan  áitagiin go válggain galge jienastit. 7 miljovnna jienasteaddji, sullii 65% jienasteddjiin, jienastedje presideanta- ja provinsaválggain. Dat lea lagabui bealli eanet go válggain njealje jagi dás ovdal. Jáhkán ahte Afghanistána álbmot lea rivttes geainnu alde, jos vel stuora hástalusat joatkašuvvet, suodjalusministtar cealká.

Maŋŋil hušas iđitbottu Kabulis jotkkii mátki Mazar-e Sharif báikái Norgga soalddáhiid lusa geat doppe leat  soahtebálvalusas. –Dii lehpet maŋimuš norgga soalddáhat geat dáppe Camp Nidarosas lehpet soahtebálvalusas. Dii ja soalddáhat din ovdal lehpet doaimmahan stuora ja dehálaš barggu, ja dii lehpet čađahan dan hui čehpet. Ja mii muitit sin geat Norgga ovddas adde iežaset eallima dán doaimma čađaheapmái. Norga ja ráđđehus leat rámis iežamet soalddáhiin ja sin áŋgiruššamiin, Ine Eriksen Søreide celkkii.  

-Munnje leai dehálaš gallestallat Camp Nidarosa ja soalddáhiid dáppe ovdal go guođđit dán báikki, ja miessemánu 17.beaivve heivii hui vuohkkasit. Dassá lea máŋga jagi go serven miessemánu 17.beaivve vázzinráidui ja mu mielas dat lei hui somá, dadjá stáhtaráđđi.

Miessemánu 17.beaivi Camp Nidarosas ávvuduvvui sullii nugo ruovttus Norggas, ráidovázzimiin, lákcajieŋain, bruvssain ja márffiin, lassin eará doaimmaiguin.

-Dát beaivi lea árvvosmahttojuvvon gaskkalduhttin soalddáhiid dálá dehálaš doaimmain. Olu áššit galget sajis ovdalgo Norga sáhttá guođđit Camp Nidarosa, cealká Eriksen Søreide.

Fárre Kabulii

Plána mielde áigu Norga fievrridit Camp Nidarosa miessemánu loahpageahčen ja norgga soalddáhat geat vel leat doppe galget fárret Kabul International Airport báikái. Muhtun offisearat báhcet vel bálvalit RC-Nord, Mazar-e Sharif:s, ANA 209 corps váldoguovddážii, UNAMA:ii ja ANA inšenevraskuvlii. Offisearat galget maŋimustá vuolgit ruoktot golggotmánus 2014. 

-Seammás lea dehálaš deattuhit ahte mii eat guođe Afghanistána ollásit, vaikko geahpedat ge Norgga soalddátlogu. Dál mii čohkket návccaid Kabulii. Dohko mii bidjat smávit bargoveaga ja doarjjajoavkku mat galget áimmahuššat daid soalddáhiid mat dohko vel báhcet. Plána mielde galget earret eará erenoamášsoahteveagat joatkit doaimmaidis vel jagi 2014, dadjá suodjalusministtar. Ii leat vel mearriduvvon mii jagi 2014 maŋŋil dáhpáhuvvá. Mii árvvoštallat máŋggalágan doaimmaid, muhto buot sorjá das ahte šiehtadusat vuolláičállojuvvojit Afghanistána stáhta ja internationála oasálaččaid gaskka. 

-Mii leat huksen nanu gaskavuođaid dáppe davvin min ođđaáiggi historjjá bokte. Máŋga duhát nissona ja albmá leat bálvalan dáppe, ja mii leat massán logi soalddáha soahtebargguid geažil. Dat lea positiivvalaš ahte Afghanistána álbmot dál ieš váldá badjelasas ollislaš ovddasvástádusa Davvi-Afghanistánas, loahpaha suodjalusministtar Ine Eriksen Søreide.