Historjjálaš arkiiva

Ollu lihku Sámediggái 25-jagi ávvudemiin

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Gielda- ja ođasmahttindepartemeanta

- Golggotmánu 9. beaivve 1989:s rabai Norgga Gonagas Ovllá V vuosttas Sámedikki virggálaččat. Mun háliidan sávvat lihku Sámediggái go 25 jagi lea doaibman demokráhtalaš sáhkaguoddin sámi álbmoga várás. Sámediggi lea áŋgiruššan sámegielaid, sámi kultuvrra ja ealáhusaid ovddas ja dat leat nannen sámi servodaga. Dat lea maid ovddidan máŋggabeallásaš ja miellagiddevaš servodaga Norggas, cealká gielda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner.

- Golggotmánu 9. beaivve 1989:s rabai Norgga Gonagas Ovllá V vuosttas Sámedikki virggálaččat.  Mun háliidan sávvat lihku Sámediggái go 25 jagi lea doaibman demokráhtalaš sáhkaguoddin sámi álbmoga várás. Sámediggi lea áŋgiruššan sámegielaid, sámi kultuvrra ja ealáhusaid ovddas ja dat leat nannen sámi servodaga.  Dat lea maid ovddidan máŋggabeallásaš ja miellagiddevaš servodaga Norggas, cealká gielda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner.

Sámediggi lea dan rájes go ásahuvvui ožžon eanet ja eanet ovddasvástádusa olu surggiin. Sámediggi lea leamaš dehálaš ovddideaddji dehálaš sámepolitihkalaš áššiin. Okta ovdamearka dien oktavuođas lea Sámedikki rahčamušat ovdal go Stuoradiggi mearridii Finnmárkolága. Konsultašuvdnavuogádaga sajáiduhttin lea nubbi. 

-Dán jagi čalmmustahttit guokte dehálaš ávvudeami Norggas. Vuođđolága 200-jagi ávvudeapmi ja Sámedikki 25-jagi ávvudeapmi ja goappašiin lea sáhka iežamet demokratiija čalmmustahttimis. Sámediggi doaibmá otne eallinfámolaš ásahussan ja ráđđehussii lea Sámediggi dehálaš gulahalli sámepolitihkas. Mun illudan joatkit  lagaš ovttasbarggu Sámedikkiin, dadjá stáhtaráđđi.

 

Saemiedigkiem læhkohte 25-jaepien heevehtimmine

- Dïhte voestes byögkeles Saemiedigkie rïhpesovvi rïhkeden 9.b. 1989 Majesteete Gånka Olav V:ste. Manne sïjhtem Saemiedigkien læhkoehtidh dej 25 jaepiejgujmie goh demokrateles håalije dej saemien almetji åvteste Nöörjesne. Saemiedigkien barkoe saemien gïeli, saemien kultuvren jïh jielemen gaavhtan lea dam saemien siebriedahkem nænnoestahteme. Dïhte aaj dorjeme guktie Nöörje akte vielie gellielaaketje jïh ïedtjije siebriedahke sjïdteme, tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner jeahta.

Tseegkemen mænngan Saemiedigkie lea dïedtem åådtjeme gelline suerkine. Saemiedigkie akte vihkeles tsevtsiedæjja orreme gelline vihkeles saemiepolitihkeles aamhtesinie. Saemiedigkien stoerre barkoe åvtelen Stoerredigkie finnmaarhkelaakem gïetedi lea akte vuesiehtimmie akten dagkeres aamhtesasse. Dïhte barkoe konsultasjovnevuekide tjirrehtidh lea akte jeatjah.

 - Daan jaepien göökte vihkeles heevehtimmieh Nöörjesne utnebe. Maadthlaaken 200-jaepienheevehtimmie jïh Saemiedigkien 25-jaepienheevehtimmie leah gåabpegh mïerhkesjimmien bïjre mijjen demokratijeste. Daan biejjien Saemiedigkie vååjnoe goh akte jielije institusjovne, jïh lea akte vihkeles rååresjimmieguejmie reerenassese gosse dihte edtja saemiepolitihkem evtiedidh. Manne aavodem  akten hijven guhkiebasse laavenjostose Saemiedigkine, staateraerie jeahta.

 

Vuorbbe Sámediggáj 25-jage ávvudallamijda

- Vuostasj almulasj Sámedigge rabáduváj gålgådismáno 9. biejve 1989 Majestehta Gånågisás Olav V. Sidáv Sámediggáj vuorbev sávvat 25 jagij Vuona sáme álmmuga demokráhtalasj jiednan. Sámedikke rahtjamus sámegiela, sáme kultuvra ja æládusáj åvdås le sáme sebrudagáv nannim. Dat le aj Vuonav dahkam ienep moattebelak ja miellagiddis sebrudahkan, javllá suohkan- ja ådåstuhttemminisstar Jan Tore Sanner.

Ásadime rájes le Sámedigge oadtjum åvdåsvásstádusáv moatten suorgen. Sámedigge le læhkám ájnas berustiddje moatten ájnas sámepolitihkalasj ássjen. Sámedikke barggo åvddål Stuorredigge galgaj finnmárkkolágav mierredit le akta buojkulvis. Rádádallamnjuolgadusájt åttjudit le ietjá.

- Dán jage ávvudallap guokta ájnas jårbbå jagijt Vuonan. Vuodolága 200-jage ávvudallama ja Sámedikke 25-jage ávvudallama li goappátja mijá demokratija ávvudallama. Uddni le Sámedigge rávas ásadus ja le ájnas guládallamguojmme ráddidussaj mij guosská sámepolitihka åvddånahttemij. Buorre mielajn sávav miján åvddålijguovlluj aj galggá buorre aktisasjbarggo Sámedikkijn, javllá stáhttaráde.