Ruhtadanealáhusa beaivi:

Lávkki lagabus davviriikkalaš harmoniserema

Ruhtadandepartemeanta lea guhká bargan dan ovdii, ahte Davviriikkain livčče ovtta oaivilis dan hárrái, ahte báŋkodoaimmain galget čuovvut soliditehtagáibádusaid, mat gustojit dan riikkas, gos sii doaimmahit barggu, nu gohčoduvvon isitriikamuddema (vertslandsregulering). – Dát bargu lea dál ovdánan, ruhtadanministtar Siv Jensen dadjala.

Ruhtadandepartemeanta lea guhká bargan dan ovdii, ahte Davviriikkain livčče ovtta oaivilis dan hárrái, ahte báŋkodoaimmain galget čuovvut soliditehtagáibádusaid, mat gustojit dan riikkas, gos sii doaimmahit barggu, nu gohčoduvvon isitriikamuddema (vertslandsregulering). – Dát bargu lea dál ovdánan, ruhtadanministtar Siv Jensen dadjala.

- Davviriikkaid ruhtadanministariid čoahkkimis diibmá golggotmánus mun dahken álgaga dasa, ahte barggašeimmet viidáseappot isitriikamuddema guvlui. Midjiide lea mávssolaš, ahte rájáid goappáge bealde dohkkehit viessoloanaid riskadeattuid ja vuostesyklalaš kapitáladustema. Mii leat dál ožžon reivve dánskalaš ja ruoŧŧelaš geahččoeiseválddiin dan hárrái, ahte sii leat positiivvalaččat viessoloanaid kapitálagáibádusaid isitriikamuddemii. Dan láhkai sáhttit ovddidit ovttadássásaččat gilvoeavttuid Norgga márkana viessoloanaide, danin go eanaš olgoriikka aktevrrat Norggas leat Davviriikkaid báŋkkut. Dat lea mávssolaš lávki ovddos guvlui Davviriikkaid harmoniseremis, ruhtadanministtar Siv Jensen cealká.

Davviriikkaid bargojoavku, masa serve Davviriikkaid ruhtadandepartemeanttaid lahtut, lea ávžžuhan nannet isitriikamuddema. Nu ávžžuhuvvo maiddái IMF artihkkalis IV Norgga konsultašuvnna hárrái, mii  almmustahttui čakčamánu 5. b. 2013. Nu sáhttá olahit dan, ahte jos ovtta riikkas leat čavgadut gáibádusat amas dan riikkas šaddat stađuhisvuohta ruhtadeami dáfus ja vuogádatriska, de gáibádusat gusket maiddái báŋkkuide, maid váldokantuvra lea nuppi riikkas, mat doibmet riikarájáid rastá, dahje jos báŋkkuin lea filiála dan riikkas. Vuođđun ferte bidjat, ahte dan riikka eiseválddit dat buoremusat árvvoštallet makroekonomalaš diliid ja riskkaid loanahemiin dan riikkas. EU njuolggadusaid váldun lea ahte filiálaid muddejit ruovtturiikkaid vuogádagat, muhto addojuvvo maid vejolašvuohta muddet dili dan riikka vuogádaga mielde, gos doaibma lea, jos dan sáhttá ákkastallat ruhtadeami stáđisvuođain.

Departemeanta lea guhká bargan dan ovdii, ahte čuovvolit bargojoavkku ávžžuhusa, man mielde galggašii leat nannosut isitriikamudden, ja dan oktavuođas bargan dan ovdii, ahte boađášedje ovtta oaivilii ovdamearkka dihte dan hárrái, ahte báŋkkuid loanain, maid pántan lea viessu, mii lea Davviriikkain, gulašii riskadeaddu dan riikii, mas viessu lea, jos riskadeaddu lea stuorát dan riikkas, go ruovtturiikkas.

Ruhtadangeahčču lea reivvestis ođđajagemánu 16. b. 2014 almmuhan vástideaddji eiseválddiide Dánmárkkus ja Ruoŧas, ahte áigot čavget IRB-báŋkkuid dihto paramehteriid árvvoštallama, mii guoská viessoloanaid kapitálagáibádusaid rehkenastimii Norggas. Dánskalaš Ruhtadangeahčču lea reivvestis guovvamánu 6. b. 2014 dorjon Norgga árvalusa, ja lea ovtta oaivilis dan hárrái, ahte gáibádusat berrejit guoskat buot IRB-báŋkkuide, mat fállet viessoloanaid Norggas. Ruoŧa Ruhtadangeahčču lea reivvestis njukčamánu 11. b. 2014 maid cealkán iežaset miehtemielalažžan dasa, ahte go Norgga Ruhtadangeahčču čavge gáibádusaid, de sii čuovvolit ja ásahit seammá Ruoŧa báŋkkuide, mat barget Norgga márkanis pilára II bokte.

- Go leat ovtta oaivilis, de lea buorre vuođđu ásahit ovttalágan gilvoeavttuid ja bargat viidáseappot Davviriikkaid harmoniseremiin. Davviriikkat leat eará Eurohpá njunušin, ja mii geavahit doaibmanviidodaga, maid EU njuolggadusat addet dán suorggis. Lea mávssolaš, ahte juohke riikkas leat doaibmagaskaoamit, mat dárbbašuvvojit aiddo dan riikka ruhtadeami stáđisvuođa sihkkarastimii. Isitriikamuddema birra šaddá maid sáhka go Davviriikkaid ruhtadanministarat boahtte háve deaivvadit suoidnemánus, ruhtadanministtar Siv Jensen dadjala.

_______________

Loga eanet: