Historjjálaš arkiiva

Norga almmuha dálkkádat- ja vuovdeovttasbarggu Peru ja Liberia riikkaiguin

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Stáhtaministara kantuvra

-Norga juolluda gitta 2,8 miljárdda kruvnnu Perui ja Liberiai geahpedan dihti dálkkádatgássaluoitimiid vuovddehuhttimiid geažil. Dat addá vuođu čuovvolit ruoná ekonomiija guoskevaš doaimmaid dien guovtti riikkas, celkkii stáhtaministtar Erna Solberg, go otne almmuhii guokte ođđa vuovdeovttasbargošiehtadusa dálkkádatčoahkkimis New Yorkas.

-Norga juolluda gitta 2,8 miljárdda kruvnnu Perui ja Liberiai geahpedan dihti dálkkádatgássaluoitimiid vuovddehuhttimiid geažil.  Dat addá vuođu   čuovvolit ruoná ekonomiija guoskevaš doaimmaid dien guovtti riikkas, celkkii stáhtaministtar Erna Solberg, go otne almmuhii guokte ođđa vuovdeovttasbargošiehtadusa dálkkádatčoahkkimis New Yorkas.

Šiehtadusat mat otne sohppojuvvojedje ON dálkkádatváldočoahkkimis New Yorkas  mearkkašit ahte Norga doarju vuovdegáhttendoaimmaid ja juolluda gitta 1,8 miljárdda kruvnnu Perui ja 1 miljárdda kruvnnu Liberiai. Vuolláičállindilálašvuođas serve, earret stáhtaministara Erna Solberg, Peru presideanta Ollanta Humala, Lieberia olgoriikkaministtar Augustine Ngafuan, dálkkádat- ja birasministtar Tine Sundtoft ja Peru  birasgáhttenministtar Manuel Pulgar-Vidal. Duiskka birasgáhttenministtar Barbara Hendricks vuolláičálii šiehtadusa Duiskka bealis.  

-Šiehtadusat joatket Norgga internationála arvevuovdegáhttenberoštumiid. Norga áigu doarjut riikkaid dálkkádatrahčamušaid ja áigumušaid buoridit ekonomalaš dili almmá vuovddehuhttimiid haga. Sihke Peru ja Liberia leaba alcceska bidjan gudneáŋgiris mihtuid   ja doaibmabijuid maid háliideaba olahit ja mii leat čeavlái go dáid riikkaid beassat veahkehit, dajai stáhtaministtar Erna Solberg.  

Peru lea máilmmi viđát stuorimus arvevuovderiika, ja das lea máilmmi njealját stuorimus kárbonvuorká čadnon trohpalaš vuovdái. Dat oassi Amazonasis mii gullá Perui vásiha ahte eanadoalu, ruvkedoalu, oljoindustriija ja siskkáldasstrukturprošeavttaid  lassánan dárbbut leat stuora áittan dán guvlui. 

Peru vuovddit leat dehálaččat máilmmiviidosaš barggus ahte uhcidit dálkkádatrievdamiid. Dáid vuvddiin leat hirbmat erenoamáš ealli- ja šaddošlájat, ja doppe ásset ollu álgoálbmotjoavkku. Nuppiin sániin daddjon, de lea šiehtadus maid odne leat vuolláičállán dehálaš dálkkádaga, luonddušláddjivuođa ja olbmuid ektui, celkkii Solberg.

Šiehtadus sáhttá maid geahpedit vuovddehuhttin riskka Peruas dan sivas go Brasil lea ollu geahpedan vuovdečuollamiid maŋimuš jagiid.

Gávppálaš vuovdedoallu, eanadoallu ja čitnabuvttadeapmi leat maid stuora áittan Liberia vuvddiide.

Dan roasu ektui mas Liberia lea dál, de ipmirdat ahte Liberia ovddemusat vuoruha ássiid sihkkarvuođa ja dearvvašvuođa. Liberia sáhttá leat buorre ovdamearka earáide dán guovllus, iežaset plánaiguin ahte lahkalagaid bargat priváhta surggiin dainna ulbmiliin ahte buoridit ekonomalaš dili vuovddehuhttima haga, dajai Solberg.

Ođđa doaibmalobiid Liberias ožžot šiehtadusa mielde dušše dat ovttastusat mat geatnegahttet iežaset ahte eai áiggo vuvddiid billistit. Liberias gávdno stuorimus vuovdeeana mii lea erenoamáš afrihkkálaš vuovdešládja. Dáppe ellet vuovdeelefánttat, leopárddat ja pygmeeatnoheasttat.

Norga lea ovddasmanni riika máilmmiviidosaš barggus ahte ovdáneaddjiriikkain geahpedit dálkkádatgássaluoitimiid vuovdečuollamiid ja vuovdebillisteami geažil, ja lea dán rádjai juolludan 11,5 miljárdda kruvnnu trohpalaš vuovdegáhttenprográmmaide, celkkii dálkkádat- ja birasministtar Tine Sundtoft.

Vuovdi lea gávcci vuoruhansuoggis okta masa ON generálačálli bivdá riikkaid ja priváhta fitnodagaid ovddidit ođđa konkrehta geatnegasvuođaid ja álggahemiid dálkkádatváldočoahkkimis New Yorkas.

Stáhtaministtar lei vuovdeášši oktavuođas maid sátnejođiheaddji otná beaivvi bajitdásičoahkkimis New Yorkas, ovttas Indonesia presideanttain, Susilo Bambang Yudhoyono.