Normandie: D-beaivvi 70-jagi ávvudeapmi

Bearjadaga, geassemánu 6.beaivve lágiduvvui D-beaivvi 70-jagi ávvudeapmi, beaivi gos lihttoriikkat fallehedje vuollástuvvon Frankriikka. Ollu stáhtahearrát, maiddái Norggas ledje searvan ávvudoaluide.

D-beaivvi 70-jagi ávvudeami čalmmustahttindoaluin Normandies. Suodjalusministtar Ine Eriksen Søreide hálešteamen veteránain Wilhelm Mohrain. Govven: Marius Lauritsen/FST-V/Suodjalusa mediaguovddáš.

Bearjadaga, geassemánu 6.beaivve lágiduvvui D-beaivvi 70-jagi ávvudeapmi, beaivi gos lihttoriikkat fallehedje vuollástuvvon Frankriikka. Ollu stáhtahearrát, maiddái Norggas ledje searvan ávvudoaluide.

Gonagaslaš Majestehta Gonagas Harald, stáhtaministtar Erna Solberg, suodjalusministtar Ine Eriksen Søreide ja stuoradiggepresideanta Olemic Thommessen jovde Normandie gávpogii geassemánu 5.beaivve. Sii deaivvadedje ja gudnejahtte čieža norgga soahteveterána geat ledje mielde falleheamis. 70 jagi maŋŋá leat sii máhccan ruovttoluotta oahpes guovlluide. Guovllut maid sii eai goassige vajálduhte.

-Sii ledje ovdavázzin ja ledje mielde bealušteamen min árvvuid ja jáhkuid. Sii ánssášit rámi ja dohkkeheami, ja lea stuora gudni beassat deaivvadit veteránaiguin ja gullat sin muitalusaid daid beivviid birra, dadjá suodjalusministtar.

Norgga veteránat geat dan beaivvi ledje fas Normandies ledje Christian Grønvold, Helge Viktor Andresen, Johannes Hjertaker, Rolf Kolling, Wilhelm Mohr, Monrad August Mosberg ja Annæus Schjødt.

-Lea hui erenoamáš ja munnje stuora dáhpáhus go beasan leat mielde gudnejahttimin veteránaid dakkár beaivvi go otne.

Dat ii leat dáhpedorpmis ahte KNM Thor Heyerdahl lea áŋkorastán justa seammá sadjái gosa KNM Svenner vuojui geassemánu 6.beaivve, 70 jagi dassá. 

Geassemánu 6.b.1944. Dalle márre 24 000 seaivunsuodjesoalddáha Normandie gávpogii. 7000 skiippa  fievrridedje sullii 156 000 infanteriijasoalddáha gáddái viđa iešguđet guovlluin. Sin várjaledje 5400 soahtegirdi ja 3000 bombagirdi čađahedje 14 000 soahtemátki vuosttas beaivve. 

Presideanta Barack Obama oassálasttii, ovttas presideanta Vladimir Putiniin, soahteveteránat ja máŋga eará allaárvosaš guossi. Frankriikka presideanta François Hollande lágidii čalmmustahttindoaluid ja stuora  ja erenoamáš seremoniija.

Leai njuorasmahtti boddu go sihke stáhta- ja ráđđehushoavddat ja ollu bovdejuvvon guossit  čuoččastedje ja spežžo gieđaid ja gilljasiiguin vuostáiválde D-beaivvi veteránaid, geat eatnašat čohkkájedje juvlastuolus.  

 Ollu lihttoriikkaid oaivámuččat ja duháhiid mielde galledeaddjit miehtá máilmmi ávvudit D-beaivvi ja Normandie falleheami geassemánu rájes gitta borgemánu lohppii.  

-Nana čanastagat min riikkaid gaskka lea vuolggahuvvon geassemánu 6.beaivve dáhpáhusaid geažil ja dassá lea 70 jagi áigi. Lagaš oktavuođat našuvnnaid ja iešguđet suodjalussurggiid gaskka duođaštit dan. Mii eat leat hehttekeahttá ollen dohko gos mii dál leat. Dan leat mii dál ávvudeamen Normandies dáid beivviid. Ráfi ja friddjavuohta ii boađe nuvttá, loahpaha suodjalusministtar Eriksen Søreide.