Historjjálaš arkiiva

OECD almmuha ođđa riikaraportta Norgga birra

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Ruhtadandepartemeanta

OECD váldočálli Angel Gurría fitná odne Oslos geigemin organisašuvnna guovtte jagi riikaraportta Norgga ekonomiija birra. Raporttas OECD ságaškuššá earret eará doaimmaid, maiguin sáhttá bajidit norgga ekonomiija buvttadannávccaid.

OECD váldočálli Angel Gurría fitná odne Oslos geigemin organisašuvnna guovtte jagi riikaraportta Norgga ekonomiija birra. Raporttas OECD ságaškuššá earret eará doaimmaid, maiguin sáhttá bajidit norgga ekonomiija buvttadannávccaid.

- Dál go Norgga buvttadannávccat eai leat olus ovdánan máŋgga jahkái, de lea hui vuogas go OECD ságaškuššá buvttadannávccaid ja entreprenevravuođa birra. Ráđđehus atná ášši hui mávssolažžan ja áigu nannet buvttadannávccaid ja ekonomiija ovdánannávccaid. Vuosttaš áššit leat jo dahkkon 2014 bušeahta oktavuođas. Das ollašuhtiimet vearrogeahpádusaid, mat nannejit ovdáneami, ja sirddiimet ruđaid geavaheami johtolat- ja máhttosuorggi investeremiidda. Šattan movtta, go oainnán ahte OECD doarju min dán áššis, ruhtadanministtar Siv Jensen dadjá.

- OECD lea ollásit ovtta oaivilis Ráđđehusain, go dat deattuha man mávssolaš lea geavahit almmolaš ruđaid beaktilit. Lean movtta das, ahte OECD ávžžuha geahpedit vearuheami, aiddo nu mo ráđđehus maid áigu. OECD oaivvilda maid, ahte opmodatvearru geahnohuhttá norgga entreprenevravuođa. Go geahpedit vearuheami, de mii sáhttit nannet norgga ekonomiija ovdánannávccaid, ruhtadanministtar dadjala.

Organisašuvdna čállá maid, ahte fertešii geahpedit ruhtadansuorggi dássehisvuođa riskka. OECD čujuha dasa, ahte alla stohpohattit ja bearatgottiid alla vealgedássi sáhttet áitit ruhtadansuorggi stáđisvuođa.

- Oainnán, ahte OECD doarju Ráđđehusa doaimmaid, maiguin nannet ruhtadanmárkanmuddema. Mii leat aiddobáliid ásahan vuostesyklalaš kapitáladustema (motsyklisk kapitalbuffer) mii lea 1 proseanta geassemánu 30. b. 2015 rájes. Dan lassin leat váldigoahtán atnui ođđa kapitálagáibádusaid, mat bohte fápmui diibmá. Vuostesyklalaš kapitáladusten lea ođđa gaskaoapmi. OECD čujuha dasa, ahte lea mávssolaš čuovvut mo doaibma váikkuha, ja dahkat dárbbašlaš muddemiid, jos dat ii váikkut áigumuša mielde. Nu mii maid jurddašit iežamet politihkas, ruhtadanministtar cealká.

________________

Loga eanet: