Historjjálaš arkiiva

Jotket vuoruheames alit oahpahusa

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Máhttodepartemeanta

Ráđđehus joatká vuoruheames alit oahpahusa ja dutkama. Oktiibuot evttoha ráđđehus juolludit 30,9 miljárdda ruvnno universitehtaide ja allaskuvllaide 2015:s. Dát lea badjel guokte proseanta duohta lassáneapmi 2014 rájes.

Ráđđehus joatká vuoruheames alit oahpahusa ja dutkama. Oktiibuot evttoha ráđđehus juolludit 30,9 miljárdda ruvnno universitehtaide ja allaskuvllaide  2015:s. Dát lea badjel guokte proseanta duohta lassáneapmi 2014 rájes.

 

– Ráđđehus vuoruha barggu ahte ovdánahttit alit oahpahusa ja dutkansuorggi fágabirrasiid mat lea njunnošis máilmmis. Mii juolludit maiddái ođđa ruđaid ráhkadahttit ođđa struktuvrra dán suorgái, dadjá máhttoministtar Torbjørn Røe Isaksen.

 

Ráđđehus vuoruha ovdánahttimis fágabirrasiid mat lea njunnošis máilmmis ja evttoha 100 miljovnna ruvnno earret eará riikkaidgaskasaš njunušdutkiid rekruteremii. Ráđđehus evttoha maiddái 85 miljovnna ruvnno universiteahtaid vistiid ođasmahttimii. Eaktun lea ahte ásahusat ieža bidjet seamma sturrosaš supmi ođasteapmái.

 

Ráđđehus evttoha nannet áŋgiruššanbargu oččodeames nana ásahusaid mat ávkkástallet valljodagat beaktileappot 25 miljovnna ruvnnuin. Nu juolluduvvo oktiibuot 75 miljovnna ruvdno mannolahkii oččodeames ođđa struktuvrra dán suorgái.

 

Ráđđehus evttoha jahkásaččat juolludit 30 miljovnna ruvnno dávviriidda buohccedivššár- ja  inšenevraohppui. Dát dagaha ahte studeanttat oahpahusas besset oahpásmuvvat dávviriidda maid sii dárbbašit dábálaš bargoeallimis.  Viidáset evttoha ráđđehus 57 miljovnna ruvnno ođđa rekrutterenvirggiide, vuosttažettiin ámmátoahpahusain.

 

Ráđđehusa mihttomearri ahte geahpidit byrokratiija ja beavttálmahttit almmolaš suorggi guoská maiddái universitehtaide ja allaskuvllaide. Dán suorggi bušeahttarámma unniduvvo sullii 150 miljovnna ruvnnuin. Dáid sirdá ráđđehus  ođđa áŋgiruššamiidda oahpahus- ja dutkansuorggis.

 

Evttohuvvo ahte studeanttat geat gullet riikkaide olggobealde EEO-guovllu ja Sveitsa galget máksit oahppodivada. Lea juohke oahppoásahussii gáibidit go sii oahppodivada dáid riikkaid studeanttain vai eai. Ortnega álggaheapmi čuovvoluvvo ásahusaid rámmajuolludeami geahpidemiin 80,5 miljovnna ruvnnuin jagi 2015:s. Ráđđehus háliida ahte stáhtalaš ruđat galget adnot eanet mearrediđolaččat, ja dát dagaha vejolašvuođa vuoruhit eará ja dehálaš áŋgiruššamiid dán suorggis.