Plána- ja huksenlága njuovžilmahttin ja álkidahttin

Gielda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner almmuha otne árvalusa movt plána- ja huksenlága njuolggadusaid álkidahttit. Árvalus mielddisbuktá uhcit byrokratiija ja buoret einnostahttivuođa plána- ja huksenáššiin. Ealáhuseallimii, gielddaide ja ovttaskas olbmuide dat ovddida buoret árgabeaivvi.

Gielda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner almmuha otne árvalusa movt plána- ja huksenlága njuolggadusaid álkidahttit. Árvalus mielddisbuktá uhcit byrokratiija ja buoret einnostahttivuođa plána- ja huksenáššiin. Ealáhuseallimii, gielddaide ja ovttaskas olbmuide dat ovddida buoret árgabeaivvi.

Árvalusaid dehálaš mihttomearri maid Stuoradiggi dál galgá meannudit, lea beavttálmahttit huksenáššiid meannudeami. Ráđđehus árvala ahte gielda ii galgga šat meannudit huksenáššiid jos rusttegat leat uhcit go 50 kvadráhtamehtera. Árvalus mielddisbuktá ahte huksejeaddji ieš oažžu stuorit ovddasvástádusa čuovvut ahte huksenbargu čađahuvvo njuolggadusaid mielde.   

-Gielddat eai galgga šat dárbbašit geavahit olu resurssaid dán lágan áššiide. Dákkár áššit dahket dál sullii 20 proseantta gielddalaš huksenáššiin, ja olbmot mákset stuora áššemeannudandivvagiid. Árvalus mielddisbuktá uhcit barggu gielddaide ja uhcit byrokratiija ássiide, cealká Jan Tore Sanner.

Ráđđehus árvala maiddái ođđa áigemeriid gielddaid áššemeannudeapmái. Dál árvaluvvo ahte gielddat galget meannudit ohcamušaid 3 vahku siste dakkár huksenáššiin maid ássit ieža vástidit, jos vel ránnjá leage vuosttaldan.  Dat mearkkaša ahte lohpi lea addon dakkár áššiin gos ránnjá lea vuosttaldan, muhto gielda ii leat čuvvon áigemeari. Ráđđehus árvala maid ahte gielddat galget 12 vahku siste meannudan huksenáššiid mat gáibidit spiehkastaga plánamearrádusas. Jos gielddat eai čuovo mearriduvvon áigemeari, de fertejit sii geahpedit huksendivvagiid.

Eará álkidahttinárvalus lea earret eará gáržžidit ránnjá vejolašvuođaid váidit áššiid mat ovdal juo leat mearriduvvon huksenáššis. Otná lága ektui lea vejolaš ovddidit váidaga máŋgga dásis huksenproseassas.

-Dakkár dárbbašmeahttun  meannudeamit váikkuhit beavttálmahttimii, ekonomiijai ja einnostahttivuhtii. Váiddagáržžideapmi dakkár áššiid ektui mat ovdal juo leat mearriduvvon lea mávssolaš johtilis ja einnosteaddji huksenáššiid meannudeapmái, dadjá Sanner.

Árvaluvvon álkidahttindoaibmabijut mielddisbuktet  oppalohkái uhcit byrokratiija,  ovttalágan áššemeannudeami ja einnosteaddji proseassaid.
 

Plána- ja huksenáššiide árvaluvvon álkidahttinnjuolggadusat

  1. Huksehusaid luvvet ohcangeatnegasvuođas, ovdamearkka dihtii huksehusaid mat leat unnit go 50m2.
    - Luvvet doaibmabijuid ohcangeatnegasvuođas ja dahkat olbmuide álkibun hukset unnit ođđahuksehusaid. Earret eará árvaluvvo ahte galgá leat vejolaš hukset huksehusaid mat leat unnit go 50m2, nugo garáša, olgovisti dahje sullasaš, ja daidda ii gáibiduvvo áššemeannudeapmi gielddas dahje dieđiheapmi ránnjái, jos dat muđui huksejuvvo plána- ja huksenlága mielde. Dárkileappot njuolggadusat mat gusket sturrodahkii ja guhkkodahkii ránnjá eanarádjái mearriduvvojit láhkaásahusa bokte, mii sáddejuvvo gulaskuddamii geasi mielde.
     
  2. Geahpedit dárbbašmeahttun áššemeannudemiid ja byrokratiija
    - Árvaluvvo ahte ii galgga šat dárbbašit dieđihit ránnjái huksenáššiid jos doaibmabidju bienalaččat lea čilgejuvvon mearriduvvon muddenplánas.
    - Árvaluvvo ahte ránnjás ii galgga šat vejolaš váidit jos ášši ovdal juo lea mearriduvvon huksenproseassas.
    - Árvaluvvo ahte gielddat eai galgga šat sáhttit árvvoštallat huksenášši guoskevaš teknihkalaš beliid.
    - Huksehusaid dáfus mat leat huksejuvvon ovdal 1998 ii galgga šat dárbu čájehit gárvvisduođaštusa (go ođđa njuolggadusat ovddasvástádusa birra leat mearriduvvon).
     
  3. Áigemearit oaniduvvojit
    - Árvaluvvo ahte huksenášši galgá meannuduvvot 3 vahku siste jos vel ránnjá leage vuosttaldan, ja dat guoská huksehusaide maid huksejeaddji ieš vástida, ovdamearkka dihte huksehusaid mat leat unnit go 50m2. Dat mearkkaša ahte lohpi lea addon daid áššiin maid ránnjá lea vuosttaldan ja gielda ii leat čuvvon áigemeari.
    - Árvaluvvo ahte gielddat galget meannudit huksenáššiid mat gáibidit spiehkastagaid plánamearrádusas 12 vahku siste. Jos gielddat eai čuovo áigemeari, de mielddisbuktá dat ahte gielda ferte geahpedit huksendivvaga.
    - Árvaluvvo ahte jos gielddat eai meannut álggahanlohpeohcamuša gustojeaddji golmma jagi áigemeari siste, de sáhttá huksenbargu álggahuvvot (muhto lohpi dattetge ii leat addojuvvon).

Plána- ja huksenlága rievdadusat ( huksenáššemeannudeami álkidahttit ja  heaittihit doaibmabijuide báikkálaš dohkkehangáibádusaid). Prop. 99 L (2013-2014) (girjegiella)