Ráđđehusa 2015 vearro- ja divatárvalusat

– Ráđđehusa árvalusat, maid mii dál ovddidit, geahpedit ollislaš vearu ja divadiid badjel 15 miljárddain kruvnnuin dan rájes go mii leat stivregoahtán. Dainna mii leat čielgasit rievdadan vearropolitihka, nu ahte dat ovddida šaddama ja buorredili, ruhtadanministtar Siv Jensen dadjala.

Ráđđehusa árvalusat, maid mii dál ovddidit, geahpedit ollislaš vearu ja divadiid badjel 15 miljárddain kruvnnuin dan rájes go mii leat stivregoahtán. Dainna mii leat čielgasit rievdadan vearropolitihka, nu ahte dat ovddida šaddama ja buorredili, ruhtadanministtar Siv Jensen dadjala.

Ráđđehus vuoruha vearrogeahpádusaid, maiguin álkidahttet vuogádaga ja maiguin sáhttet beaktileappot ruhtadit oktasaš buriid. Galgá gánnehit bargat, seastit ja investeret. Dakkár vearropolitihkka ovddida ekonomiija dynámalaččat. 2015 bušeahtas árvalit ođđa vearro- ja divatgeahpádusaid measta 8,3 miljárdda kruvnno ovddas (čoggon) ja 6,9 miljárdda kruvnno ovddas (girjejuvvon). Opmodatvearu geahpedit ain eanet, viiddis joavkkut ožžot vuolit boahtovearu. Sii, geain leat unnimus boađut, ožžot stuorámus vearrogeahpádusaid proseanttaid mielde. Ollu divadiid geahpedit ja biiladivadat vuoliduvvojit, heaittihuvvojit ja dahkkojit ovttageardánabbon.

Opmodatvearru geahppána

Ráđđehus árvala geahpedit opmodatvearu máksomeari 0,25 proseanttas 0,75 prosentii, ja vuođđovuoládus lasihuvvo 1,2 miljovnna kruvdnui ovttaskas olbmuid guovdu dahje 2,4 miljovnna kruvdnui náittosbára guovdu. Árvalus mielddisbuktá, ahte gánnehišgoahtá seastit ja soaitá šaddat álkibun ruhtadit investeremiid. Seammás lasihit ealáhusopmodaga ja dakkár sekundáraviesu árvomeroštallama, mii háhkkojuvvo vuosttaš sekundáraviesu lassin. Árvomeroštallan lasihuvvo 60 proseanttas 80 prosentii márkanárvvus. Buot vearromáksiin galgá ain sáhttit leat okta sekundáraviessu, man árvu meroštallojuvvo nu mo dál. Primáraviesu ja asttuáigeviesu árvomeroštallan ii gieđahallojuvvo Ráđđehusa árvalusas.

Loga sierra diehtočállosa opmodatvearu birra.

Boahtovearru geahpeduvvo

Ráđđehus deattasta, ahte viiddis joavkkut álbmogis ožžot vuolit vearu. Bálkká ja oaju vuolimus gessosa bajimuš rádji lasihuvvo sullii  1 000 kruvnnuin bálkámuddema lassin, ja penšuvnna vuolimus gessosa máksomearri lasihuvvo 27 proseanttas 29 prosentii. Vuolimus gessosa lasiheapmi mielddisbuktá, ahte ollu bálkábargit, oadjohasat ja penšunisttat, geain leat vuollegis boađut ja opmodat, eai dárbbaš máksit nu ollu vearu.

Ráđđehus árvala maid geahpedit boahtovearu, nu ahte buorebut gánneha bargat. Bálkká ja oaju ja ealáhusboađu oadjomávssu geahpedit 0,1 proseanttain, ja rádji, goas galgá máksigoahtit allavearu, lasihuvvo 7 500 kruvnnuin bálkámuddema lassin.

Ráđđehus heaittiha maid 2. vearroluohká loahpalaččat. Dat movttiidahttá bargui, nanne ovttaiduhttima ja buoret dásseárvvu.

Loga sierra diehtočállosa náittosguimmežiid 2. vearroluohká heaittiheami birra.

Skattefunn viiddiduvvo

Ráđđehus árvala viiddidit Skattefunn-ortnega, mainna árvvosmahttet stuorát DjO-prošeavttaid ja johtileappot čađahit prošeavttaid. Árvalit bajidit iežas čađahan DjO gessosa rájá 8 miljovnnas 15 miljovnna kruvdnui ja earáin ostojuvvon DjO ráji 22 miljovnnas 33 miljovnna kruvdnui. Iežas čađahan ja ostojuvvon DjO submi ii sáhte árvalusa mielde leat eanet go 33 miljovnna kruvnno.

Biiladivadiid geahpedeapmi

Ráđđehus árvala geahpedit biiladivadiid nannosit. Fievrruid ođđasitregistrerendivat geahpeduvvo gaskamearálaččat 35 proseanttain, losit rievdduid lossodatjahkemáksu geahpeduvvo eanet go beliin, mohtorsihkkeliid ja muohtaskohteriid ovttaháválaš máksu geahpeduvvo gaskamearálaččat 30 proseanttain, viessovovnnaid jahkemáksu heaittihuvvo ja fievroboaldámuša geaidnogeavahanmávssut doalahuvvojit nominála dásis.

Loga sierra preassadieđáhusa biiladivadiid geahpedeames.

Lassiárvodivat álkidahtto

Dábálaš rádji, goas galgá registreret lassiárvodivatregistarii, lasihuvvo 50 000 kruvnnos 150 000 kruvdnui dakkár vuovdimis, mas galgá máksit divada. Dat geahpeda unnit fitnodagaid hálddahusbarggu.

Loga sierra diehtočállosa lassiárvodivatregistarii registrerema bajiduvvon ráji birra.

Ráđđehus árvala lasihit rájá, nu ahte ovddeš 200 kruvnno sajis sáhttá dál 500 kruvnno ovddas diŋgot priváhta gálvvuid olgoriikkas nu ahte ii dárbbaš máksit divada. Seammás rehkenastigohtet sádden- ja dáhkidangoluid submái.

Loga sierra preassadieđáhusa gálvvuid divatkeahtes poastaimportta bajiduvvon rájá birra.

Lassiárvodivat neutrálabun

Ráđđehus árvala ortnega, mii neutralisere stáhtahálddahusa lassiárvodivada. Árvalus mielddisbuktá, ahte divadiid geažil ii šat gánnet geavahit iežas bargiid dihto bálvalusaid buvttadeapmái dan sadjái go oastit bálvalusaid priváhta aktevrrain. Ortnega leat geahččalan ráddjet nu, ahte ii šattaše ođđa gilvovealaheapmi priváhta aktevrraid guovdu.

Ráđđehus árvala rievdadit láigo- ja leasenbiillaid lassiárvodivada. Biilla galgá oamastit 4 jagi, dan sadjái go 3 jagi ovdal, vai ollásit luvvejuvvo lassiárvodivadis (vuolidahttináigi). Seammás mieđihuvvo stuorát vuolidahttin vuosttaš jagi. Oanehis áiggi láigoheapmái geavahuvvon biillaid divadat soitet geahpput, leasema/guhkes áiggi láigoheami divadat fas lassánit. Nu ii šattage biilaleasemis šat nu stuorra divatávki go dál.

Ráđđehus árvala heaittihit spiehkasteami, mii guoská hálddahusbálvalusaid vuovdimii ásodathuksensearvvis (boligbyggelag) dasa gullevaš ásodatsearvái (borettslag). Dan láhkai besset olggobeale bálvalusfállit  gilvalit seammáid eavttuiguin, go ásodathuksensearvvit.

Loga sierra diehtočállosa neutrálabut lassiárvodivadis.

Eará árvalusat

  • Oadjodivada máksima vuolit rádji lasihuvvo 49 650 kruvdnui, nuba nu gohčoduvvon friijakoartarádji lassána 50 000 kruvdnui. Rievdadusas ávkašuvvet erenoamážit studeanttat, skuvlaoahppit ja earát, geain leat vuollegis boađut.
  • Enova enøk-doarjjaortnet, mii lea priváhta bearatgottiid várás, rievdaduvvo ja viiddiduvvo. Ortnega áigot maŋŋá rievdadit vearrovuogádaga geasusortnegin, mas Enova doaibmá dohkkehaneiseváldin.
  • Dán áigge geahpedit AFP- ja ahkepenšunisttaid vearrogessosa ollislaš penšuvdnaboađu ektui, masa gullá maiddái bargonávccahisvuođapenšuvdna. Ráđđehus árvala, ahte penšuvdnaboađu vearrogeasus ain vuoliduvvo dan mielde, man ollu oažžu bargonávccahisvuođadoarjaga.
  • Ásahit gaskaboddasaš njuolggadusaid ođđa bargonávccahisvuođaoaju álggaheami oktavuođas. Loga sierra diehtočállosa árvalusa birra.
  • Vearroráddjennjuolggadus lea mohkkái, ja máŋga vearromáksijoavkku leat luvvejuvvon das maŋimuš jagiid. Ráđđehus árvala luvvet njuolggadusas maiddái olbmuid, geat ožžot dievasmahttindoarjaga (supplerende stønad) ja orrot Norggas oanehis áiggi.
  • Bargooktavuođas váldojuvvon loana ovddu vearromeroštallamis lasihuvvon norbmareantu bajiduvvo 0,25 proseanttain. Nuba norbmareantu šaddá lagabui viessoloanaid govttolaš márkanreanttuid.
  • Finnmárkku ja Davvi-Romssa erenoamáš geasus muddejuvvo bálkká ektui.
  • Muhtin submeráját ja sullasaččat eai rievdda nominálalaččat 2014 rájes 2015 rádjái. Gessosat maidda dat guoská leat earret eará bargoboađu erenoamáš geasus, mánáid geahču ja divššu legitimerejuvvon goluid váhnengeasus, oktofuolaheddjiid sierrageasus, mearraolbmuidgeasus, eanandoallogeasus, ruovttu ja barggu gaskasaš johtima gessosa vuolit rádji ja kilomehtermáksomearit ja nuoraid viessoseastima stuorámus seastin.
  • Vearuhis kilomehterbuhtadus dan oktavuođas, go geavaha iežas biilla bargomátkkiide, lasihuvvo 4,10 kruvdnui kilomehteris, go vuodjá unnit go 10 000 km ja doalahuvvo nominála seammá dásis 3,45 kruvnnos kilomehterii dan vuodjimis, mii lea badjel 10 000 km.
  • Ráđđehus árvala álkidahttit máŋga beali oassálastilivdnejuvvon servviid vearronjuolggadusain. Loga sierra diehtočállosa árvalusaid birra.
  • Bargoaddidivada friijasubmeortnega bajit rádjá lasihuvvo 500 000 kruvdnui. Gálvofievrrideami bajit rádji bajiduvvo 250 000 kruvdnui.
  • Sundvolden-cealkámuša mielde Ráđđehus árvala lasihit vuođđoreantovearu vuolit rájá 5,5:s 10 MVA:i, nu ahte fápmodoaimmahagat, maid generáhtorat leat vuollái 10 MVA luvvejuvvojit. Vuolit ráji bajideapmi bohciidahttá čuolmmaid EES-rievtti dáfus, nuba ráđđehus áigu notifiseret doaimma EFTA gozihanorgánii (ESA:i). Bajiduvvon rádji boahtá fápmui, jos ESA dohkkeha dan.
  • Almmolaš buohcceviessoapotehkat fertejit dál máksigoahtit vearu gálvvuin, maid sii vuvdet olbmuide. Árvalusain háliidit geahpedit almmolaš apotehkaid gilvoovddu priváhta apotehkaid ektui, ja heivehit norgga njuolggadusaid EES-soahpamuša njuolggadusaide almmolaš doarjaga birra. 
  • Guoli vuosttašvuovdima buvttadivat geahpeduvvo 3,1 prosentii.
  • Áigumuš lea ásahit ortnega, mas fievrruid olgoriikii doalvuma oktavuođas mákset ruovttoluotta ovttaháválaš divada. Dál go ovttaháválaš mávssu eai mávsse ruovttoluotta, de eai olus vuvdo oapmebiillat olgoriikii. Dat sáhttá rihkkut EES-soahpamuša njuolggadusaid, maid mielde gálvvuid ja bálvalusaid galgá sáhttit vuovdit riikarájáid badjel.
  • Liigeoljju (spillolje) ovddas ii ovdal dárbbašan máksit divada, dál gal ferte. Dál juolludišgohtet eanet doarjaga dohkkehuvvon vuostáiváldimiidda, vai de sihkkarastet, ahte liigeolju čohkkejuvvo dohkálaččat. Lassidoarjja ruhtaduvvo stuorát vuoidanoljodivadiin.
  • Ráđđehus árvala, ahte vurkkodeapmái buktojuvvon bázahusaid divat heaittihuvvo. Divadis ii leat šat makkárge mearkkašupmi go jo biologalaččat suddi bázahusaid ii šat beasa vurkkodit.
  • Eanandoallobuktagiid duollomáksomearit, mat leat unnibat go 1 kruvnno kilui, biddjojuvvojit nollái. Dat leat duollomáksomearit, mat eai áktánasat suddje norgga buvttadeami, ja dat dagahit dušši byrokratiija ja hálddahusgoluid.
  • Áibmojohtolatgeahču divadiid geahpedit dássái, mii vástida goluide.
  • Hehtten dihte loksabálvalusaid šaddamis menddo divrrasin de geahpedit loksadivadiid.

Čujuhit čállosiidda, main čilgejit lagabui “Prop. 1 LS (2014–2015) Skatter, avgifter og toll 2015” árvalusaid.

2015 vearro- ja divatvuogádaga árvvoštallojuvvon váikkuhusat vearroboađuide. Negatiiva logut leat geahpádusat. Árvaluvvon logut leat rehkenastojuvvon 2015 referánsavuogádaga ektui. Logut leat miljovdnan kruvdnon

 

Čoggon

Girjejuvvon

Opmodatvearru

-4 130

-3 210

Geahpedit opmodatvearu máksomeari 0,75 prosentii. Lasihit ealáhusopmodaga ja sekundáraviesu lassin ostojuvvon nuppi sekundáraviesu livnnetárvvu, nu ahte lea 80 proseantta márkanárvvus. Lasihit vuođđogessosa 1,2 miljovdnan kruvdnun

-4 130

-3 210

     

Boahtovearru

-2 983

-2 380

Geahpedit bálkká/oaju oadjodivada 8,1 prosentii

-1 360

-1 090

Lasihit 7 500 kruvnnuin rájá, goas ferte máksit 1. ceahki allavearu

-630

-500

Lasihit 1 000 kruvnnuin bálkká/oaju vuolimus gessosa bajit rájá

-725

-580

Lasihit penšuvdnaboađu vuolimus gessosa máksomeari 29 prosentii

-280

-220

Geahpedit penšuvdnaboađu vearrogessosa bargonávccahisvuođaoaju ektui1.

30

25

Heaittihit náittosguimmežiid 2. vearroluohká  

310

250

Heaittihit dievasmahttindoarjaga vearroráddjennjuolggadusa

0

0

Ásahit bargonávccahisvuođapenšunisttaid gaskaboddasaš ortnega

-335

-270

Bajidit oadjodivada vuolit rájá 49 650 kruvdnui

-150

-120

Bajidit norbmareanttu lasáhusa 0,25 proseantaovttadagain

10

8

Bálkámuddet persovdnagessosa2

-60

-50

Bálkámuddet Finnmárkku ja Davvi-Romssa sierragessosa2

-3

-3

Doalahit eará máksomeriid ja submerájáid nominála dásis js

210

170

     

Ealáhusvearru

50

-105

Geahpedit ealáhusboađu oadjodivada 11,3 prosentii3

-80

-80

Álkidahttit oassálastilivdnejuvvon servviid njuolggadusaid

300

0

Bajidit vuollil 10 MVA fápmodoaimmahagaid vuođđoreantovearu bajit ráji

-20

0

Nannet Skattefunn-ortnega

-120

0

Lasihit differensierejuvvon bargoaddidivada friijasupmi

-30

-25

Ásahit almmolaš buohcceviessoapotehkaide vearrogeatnegasvuođa

0

0

     

Lassiárvodivat

195

155

Lasihit registrerenrájiid 150 000 kruvdnui

125

100

Rievdadit fievrruid leasen- ja láigohannjuolggadusaid

200

165

Heaittihit spiehkastaga, mii guoská ásodatservviid gávpedoaimmaide

50

40

Lasihit divatkeahtes olgoriikkas buktima rájá 500 kruvdnui

-180

-150

     

Biiladivadat

-1 350

-1 319

Geahpedit mohtorsihkkeliid ja muohtaskohteriid ovttaháválaš mávssu 30 proseanttain

-100

-90

Geahpedit losit fievrruid lossodatjahkemávssu

-200

-200

Geahpedit ođđasitregistrerendivada 35 proseanttain

-660

-660

Máhcahišgoahtit ovttaháválaš divada fievrruid olgoriikii fievráma oktavuođas.

-10

-9

Heaittihit viessomaŋŋejoriid jahkemávssu

-70

-70

Leat muddekeahttá boaldámuša geaidnogeavahandivadiid hattiid ektui

-310

-290

     

Eará erenoamáš divadat ja duollu

20

17

Heaittihit liigeoljju luvvema divadiin, lasihit doarjaga ja lasihit vuoidanoljodivada4

70

62

Heaittihit bázahusaid vurkkodandivada

-35

-30

Heaittihit duollomáksomeriid, mat eai mearkkaš olus norgga eanandollui

-15

-15

     

Sektordivadat ja menddo divrras divadat

-53

-53

Geahpedit Áibmojohtolatgeahču divadiid

-16

-16

Geahpedit loksadivadiid

-37

-37

Buot ođđa vearro- ja divatrievdadusat ollislaččat 2015

-8 251

-6 895

2014 nationálabušeahta mearrádusaid váikkuhusat

84

-3 037

2014 divoduvvon nationálabušeahta mearrádusaid váikkuhusat

-167

-193

Differensierejuvvon bargoaddidivada rievdadusa váikkuhusat

132

154

2014 bušeahttamearrádusaid ollislaš váikkuhusat 2015

49

-3 076

Vearro- ja divatrievdadusat oktiibuot

-8 202

-9 971

1) Penšunisttaid vearrogeasus geahpeduvvo 2014 penšuvdnaboađu ektui, masa gullá maid dálá bargonávccahisvuođapenšuvdna. 2015 rájes ođđa bargonávccahisvuođaoadju vearuhuvvo bálkká láhkai, nuba dat ii šat lohkkojuvvo ollislaš penšuvdnaboahtun 2015 referánsavuogádagas. Ráđđehus árvala, ahte penšuvdnaboađu vearrogeasus geahpeduvvo ain dan mielde, man ollu oažžu bargonávccahisvuođadoarjaga. Dat ii mielddisbuvtte makkárge stuorát rievdadusaid dálá bargonávccahisvuođapenšunisttaide, daningo dainna dušše doalahit 2015 njuolggadusaid. Referánsavuogádaga njuolggadusaid ektui árvalus mielddisbuktá goit provenylasáhusa.
2) Bálkámudden mielddisbuktá liigebuhtadusa, go buohtastahttá referánsavuogádagain.
3) Sisdoallá maid guolásteami, bivddu ja mánnágeahču oadjodivada, mii geahpeduvvo 8,1 prosentii.
4) Provenymeroštallamis leat váldán vuhtii, ahte goluid bealde lassánit doarjagat 30 miljovnnain kruvnnuin.

Gáldu: Ruhtadandepartemeanta.