Reerenasse raereste jienebh tjïelth joekehtamme barkoevedtijemaaksoem åadtjoeh

Reerenasse raereste daan beajjetje öörnegem joekehtamme barkoevedtijemaaksojne vijriedidh 31 orre tjïeltigujmie. Seamma tïjjen dah orre njoelkedassh regijovnaaledåarjode jienebh suerkielaahpehtassh utnieh goh aarebi, jïh dan åvteste såemies jielemh tjuerieh öörnegistie vaaltasovvedh. Raeriestimmie jååhkesjæmman seedtesåvva EFTA:n vaaksjomeåårganese ESA daan biejjien.

Reerenasse raereste daan beajjetje öörnegem joekehtamme barkoevedtijemaaksojne vijriedidh 31 orre tjïeltigujmie. Seamma tïjjen dah orre njoelkedassh regijovnaaledåarjode jienebh suerkielaahpehtassh utnieh goh aarebi, jïh dan åvteste såemies jielemh tjuerieh öörnegistie vaaltasovvedh. Raeriestimmie jååhkesjæmman seedtesåvva EFTA:n vaaksjomeåårganese ESA daan biejjien.

Dastegh ESA daam jååhkesje dellie dïhte orre öörnege sæjhta gaajhkide tjïeltide daan beajjetje gïehtelimsdajvesne feerhmedh. Abpe Noerhte-Nöörje meatan sjædta. Doh  31 tjïelth mah lissine båetieh, leah geerjehtamme luhkine fylhkine Noerhte-Trööndelagen luvhtie Aust-Agderen gåajkoe. Daan beajjetje maaksoeåasah leah raeriestamme jåerhkedh. Gaajhkh tjïelth mah daan biejjien leah feerhmesovveme öörnegistie, seamma sovnesne sjidtieh goh daan biejjien. Raereste dejtie orre tjïeltide sovnese 2 bïejedh, mearan raereste golme tjïelth sovnese 3. Dïhte orre öörnege edtja faamoem åadtjoeh snjaltjen 1.b. 2014 raejeste.

- Mijjieh joekoen madtjeles ihke mijjieh rååresjimmiej tjïrrh orre njoelkedassi bïjre regijovnaaledåarjose, jååhkesjimmiem åadtjoejimh fleksijbele årrodh gosse edtjebe gïehtelimsdajvem gaertjiedidh. Dan åvteste lea nuepie orreme raeriestidh 31 tjïeltigujmie vijriedidh, tjïelte- jïh orrestimmieministere Jan Tore Sanner jeahta.
– Öörnege aktine joekehtamme barkoevedtijeöörneginie lea akte dejstie vihkielommes viehkiedïrregijstie juktie fasseldimmiem dajvine skreejredh. Barkoefaamoe lea mijjen vihkielommes vierhtie, jïh eevre daerpies siebriedahkeevtiedimmien gaavhtan mijjieh barkoefaamoem nuhtebe mij abpe laantesne gååvnese, finanseministere Siv Jensen jeahta.

Dejnie orre öörneginie sïelth 233 tjïeltine maehtieh geahpanamme barkoevedtijemaaksoem åadtjodh sovnesne 2-5. Daate lea joekoen vihkeles jielemen mieriekrïevenasside dajve-Nöörjesne. Dïhte fåantoe man åvteste Reerenasse raereste 31 tjïelth meatan vaeltedh öörnegen sïjse, lea daah tjïelth aktem viesjies evtiedimmiem åtneme almetjelåhkosne, fasseldimmesne jallh ekonomeles sjïdtemisnie.

Doh orre tjïelth öörnegisnie leah:

  • Hedmark: Kongsvinger, Nord-Odal, Sør-Odal, Eidskog, Grue, Åsnes, Våler jïh Åmot
  • Oppland: Søndre Land jïh Nordre Land
  • Buskerud: Rollag
  • Telemark: Drangedal, Nome jïh Hjartdal
  • Aust-Agder: Risør, Gjerstad jïh Åmli
  • Rogaland: Sauda
  • Hordaland: Tysnes, Kvinnherad jïh Jondal
  • Møre og Romsdal: Vanylven (sovne 3), Sande, Stordal, Vestnes jïh Nesset
  • Åarjel-Trööndelage: Ørland, Agdenes, Bjugn (sovne 3) jïh Meldal (sovne 3)
  • Noerhte-Trööndelage: Inderøy

Doh orre njoelkedassh regijovnaaledåarjose EU:sne jïh EØS:dajvesne jienebh sektovrelaahtpehtassh utnieh goh aarebi. Dan åvteste ij leah luhpie joekehtamme barkoevedtijemaaksojne skovhtesuarkan, energijesuarkan, staeliedorjemassese jïh syntetiske fijberedorjemassese, finansese jïh tjirkemasse. Lissine sïelth båetieh (konsernesne) mah darjomigujmie gïehtelieh mah leah sïejhme aktene åejviekontovresne. Daah suerkieh tjuerieh dan åvteste sïejhme barkoevedtijemaaksoem maeksedh 14,1 prosentesne snjaltjen 1.b. 2014 raejeste. Dennie mubpene bielesne skïhpebigkeme, mij aarebi ålkolen orreme, öörnegen sïjse båata joekehtamme barkoevedtijemaaksojne. Doh jarkelimmieh EU:n njoelkedassine regijovnaaledåarjose nænnoestamme sjïdtin dehtie evtiebistie reerenasseste. Sïelth mah laanteburrien, skåajjeburrien jïh göölemen sisnjelen gïehtelieh, mejtie aervede EØS-latjkoen ålkolen båetieh, maehtieh joekehtamme åasajgujmie jåerhkedh seammalaakan goh daan biejjien dan notifiseradamme öörnegen ålkolen.

Doh orre njoelkedassh krievieh dah sïelth mah dåarjoem dåastoeh, jïh man jïjnje fïerhte sïelte dåarjojne åådtje bæjhkoehtamme sjidtieh. Sæjhta dejtie bïevnesidie bæjhkoehtidh  Skaehtieetaaten gåetiesæjrojne.

Tjuara daan beajjetje öörnegem joekehtamme barkoevedtijemaaksojne staeriedidh dan åvteste EU-kommisjovne jïh ESA leah orre njoelkedassh regijovnaaledåarjose nænnoestamme boelhkese snjaltjen 1.b. 2014 – 31.12.2020. Daate akte soejkesjamme staeriedimmie, maam dorje fïerhten tjïjhtjeden jaepien.
Reerenasse soejkesjeminie dam orre öörnegem åehpiedehtedh staeriedamme nasjovnaalebudsjedtesne 2014.

Barkoevedtijemaaksoe ovmessie sovnine

Sovne 1 14,1 %
Sovne 1a* 10,6 %
Sovne 2 10,6 %
Sovne 3 6,4 %
Sovne 4 5,1 %
Sovne 4a 7,9 %
Sovne 5 0 %

* Saatse lea 10,6 pst, dan guhkiem joekehtse gaskem dam maaksoem mij båata dejstie saatsijste fïereguhte 14,1 pst. Jïh 10,6 pst.,  jïh ij stuerebe sjïdth goh 450 000 kråvnah sïeltese. Geajnoeskovhtesïeltide goske joekehtse stuerebe sjïdth goh 250 000 kråvnah.

Dïhte raeriestimmie mij daelie notifiseradamme sjædta, sovnem  2-5 feerhmie, jïh reaktavåaromem åtna njoelkedassine regijovnaaledåarjose. Sovne 1 a, mij daan biejjien giehpiedamme maaksoem åådtje goh akte fïerhten jaepien frijjesumme EØS-njoelkedassi sisnjeli bagatelleligke dåarjoen bïjre, ij leah dan åvteste gïetedamme notifiseradimmesne. Doh 54 tjïelth leah daan biejjien goh akte bielie kompensasjovneöörnegistie dejnie tjïeltine mah idtjin joekehtamme barkoevedtijeöörnegem åadtjoeh jaepeste 2007 ikth vielie. Reerenasse sæjhta daelie vuarjasjidh mejtie lea råajvarimmieh mejtie gåarede nuhtjedh budsjedtegïetedimmesne. 

 

Ráddidus oajvvat ienep suohkana oadtju differensieridum barggovaddedivudav

Ráddidus oajvvat vijdedit udnásj differensieridum barggovaddedivudav 31 ådå suohkanij. Sæmmi båttå li ådå guovllodårja njuolgadusájn ienep tjuolldusa gå åvddåla, mij merkaj muhtem æládusá hæhttu årnigis ålgus váldeduvvat. Oajvvadus sáddiduvvá uddni EFTA váksjumorgádnaj ESA:j dåhkkiduvátjit.

Dajna gájbbádusájn jut ESA dåhkkit de galggá ådå årnik sisadnet gájka suohkanijt udnásj årnigin. Dát sisadná ålles Nuortta-Vuonav. Da 31 suohkana ma duodden båhti, li lågev fylkajn Nuortta-Trøndelágas gitta Lulle-Agderij. Udnásj divotdáse oajvvaduvvi joarkeduvvat. Gájka suohkana ma uddni li oassen årnigis, joarkki sæmmi såvnån degu dálla. Ienemusá dajs ådå suohkanijs oajvvaduvvi nuppát såvnnåj biejaduvvat, madi gålmmå suohkana li goalmát såvnnåj oajvvaduvvam. Ådå årnik álggá snjilltjamáno 1. biejve rájes 2014.

- Lip viehka dudálattja gå ådå guovllodårja njuolgadusáj sjiehtadaládijn oattjojma dåhkkiduvvam jut doajmmaguovlo rájá li ienep hiebadahatte gå åvddåla. Danen lip bessam oajvvadit 31 suohkanij lasedit, javllá suohkan- ja ådåstuhttemminisstar Jan Tore Sanner.
- Differensieridum barggovaddedivut årnik le akta mijáj ájnnasamos vædtsagijs gå galggap barggosajijt smáv sajijda åttjudit. Bargge li mijá ájnnasamos ressurssa, ja sebrudagá åvddånahttem le dan duogen jut ávkástallap barggijt ma gávvnuji lándav miehtáj, javllá finansminisstar Siv Jensen.

Ådå årniga baktu oadtju viddnudagá 233 suohkanijn binnedum barggovaddedivudav såvnån 2-5. Dát le viehka ájnas Vuona smáv bájkij æládusáj ævtojda.
Sivvan gå Ráddidus oajvvat 31 ådå suohkana årnigij le gå dáj suohkanijn le viesádij låhko, barggosajij låhko jali økonomalasj sjaddo boasto guovlluj mannam.

Årniga ådå suohkana li:

  • Hedmárkko: Kongsvinger, Nord-Odal, Sør-Odal, Eidskog, Grue, Åsnes, Våler ja Åmot
  • Opplánnda: Søndre Land ja Nordre Land
  • Buskerud: Rollag
  • Telemárkko: Drangedal, Nome ja Hjartdal
  • Lulle-Agder: Risør, Gjerstad ja Åmli
  • Rogalánnda: Sauda
  • Hordalánnda Tysnes, Kvinnherad ja Jondal
  • Møre ja Romsdal: Vanylven (såvnnå 3), Sande, Stordal, Vestnes ja Nesset
  • Oarjje-Trøndeláhka: Ørland, Agdenes, Bjugn (såvnnå 3) ja Meldal (såvnnå 3)
  • Nuortta-Trøndeláhka: Inderøy

EU ja EØS-guovlo guovllodoarjjaga ådå njuolgadusájn li ienep suorge ålgus váldedum gå åvddåla. Danen ij le loahpe barggovaddedivudav differensierit suvddemsuorgen, energisuorgen, stálle ja syntehtalasj fiberij buvtadimen, finánsan ja buohttidusæládusán. Duodden båhti viddnudagá (konsernan) ma dahki dav mij le luondulasj oajvvekåntåvran. Dá suorge hæhttuji snjilltjamáno 1. biejve rájes mákset dábálasj barggovaddedivudav mij le 14,1 prosenta. Sæmmi båttå de háksabiggim, mij åvddåla ij le læhkám årnigin, boahtá sisi differensieridum barggovaddedivudagá årnigij. EU:a guovllodoarjjaga njuolgadusá rievddama mierreduvvin åvdep ráddidusás. Viddnudagá ma ednambargujn, miehttsimijn ja guolástusájn gillu, bessi joarkket differensieridum divudagáv sæmmi láhkáj dagu uddni danen gå da e EØS-sjiehtadusás guoskadaláduvá.
Ådå njuolgadusá gájbbedi almoduvvá makkir viddnudagá doarjjagav oadtju ja man ålov juohkka ájnna viddnudahka oadtju. Dá diedo Værroetáhta næhttabielijn diededuvvi.

Udnásj differensieridum barggovaddedivut årnik hæhttu rievddaduvvat danen gå EU-komminsjåvnnå ja ESA li mierredam ådå guovllodårja njuolgadudájt ma guosski ájggudahkaj snjilltjamáno 1. biejves 2014 - 31.12.2020. Dát le plánidum rievddadibme mij juohkka giehttjit jage dagáduvvá.
Ráddidus ájggu ådå årniga birra giehttot gå 2014 rievddadum nasjonalbudsjæhtta boahtá.

Barggovaddedivut iesjgeŋga såvnåjn

Såvnnå 1 14,1 %
Såvnnå 1a* 10,6 %
Såvnnå 2 10,6 %
Såvnnå 3 6,4 %
Såvnnå 4 5,1 %
Såvnnå 4a 7,9 %
Såvnnå 5 0 %

Mierre le 10,6 pst. nav guhkev gå sieradus 14,1 pst. ja 10,6 pst. mierij divudij gaskan ij le ienep gå 450 000 kråvnå viddnudahkaj. Suvddemviddnudagájda ma vedjan suvddi gitta sieradus ij le ienep gå 250 000 kråvnå.

Oajvvadus mij dálla notifiseriduvvá guosská såvnåjda 2-5, ja li guovllodårja njuolgadusájda vuododum. Såvnnå 1a mij uddni oadtju binnedum divudav jahkásasj friddja miere milta EØS-njuolgadusáj bagatellmessig doarjjaga sisbielen, ælla dán notifiserimin giehtadaláduvvam. Dá 54 suohkana li uddni oassen kompensasjåvnnåårnigijs daj suohkanijda ma ettjin desti oattjo differensieridum barggovaddedivudav 2007 rájes. Dálla ájggu ráddidus árvvustallat gåktu dájt máhttá viehkedit gå budsjehtav galggap giehtadalladahttját.