Mii nannet gieldaekonomiija 2015

- Mii nannet gielddaid vai sis lea vejolaš nannet máhtolašvuođa skuvllain, buoridit dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid ja duogŋat ráiggiid mat olbmuid sihkarvuođafierpmádagas leat, cealká gielda- ja ođasmahttinministtar Jan Tore Sanner.   

Ráđđehus árvala gielddasuorgái lasihit sisaboađuid gitta 6,2 miljárdda kruvdnui. Friddjaboađuid lassiruhta lea 4,4 miljárdda kruvnnu. 

Ráđđehus árvala ahte gielddaid ollislaš boađuid reála stuorrun 2015 lea 6,2 miljárdda kruvnnu.  4,4 miljárdda boahtá friddja boahtun. 

-Friddja boađut leat gaskamearálaččat lassánan seamma ollu 2008 rájes, ja gielddaid reála doaibmanvejolašvuođat šaddet stuorit 2015:s go daid maŋimuš jagiid.  Gielddat fertejit lihká vuoruhit ja láhčit dilálašvuođa dasa, ahte beavttálmahttit gielddabálvalusaid, stáhtaráđđi cealká.

4,4 miljárdda kruvnnu boahtá friddja boahtun. Boađuid reála stuorrun lea 1,4 proseantta. Ollislaš friddja boađut leat 1,2 miljárdda kruvnnu eanet go 2015 gieldaproposišuvnnas einnostuvvui. 

- Gielddaid ovddasvástádus lea fállat buriid čálgofálaldagaid ássiide ja nu maiddái dehálaš bálvalusaid sidjiide geat daid eanemusat dárbbašit. Gielddarámma maid mii árvalat dahká gielddaide vejolažžan fállat ássiide buriid bálvalusaid, ja goluid gokčat mat leat čadnon olmmošlogu lassáneapmái ja penšuvdnii, dadjá Sanner.

Friddja boahtorámmas lea 200 miljovnna várrejuvvon nannet dearvvašvuođastašuvnnaid ja skuvladearvvašvuođabálvalusa, vai mánát ja nuorat ožžot buoret čuovvoleami ja veahki. Dasto galgá 200 miljovnna kruvnnu friddja boađus geavahuvvot nannet psyhkalaš dearvvašvuođabálvalusa ja veahkehit sin geain leat gárrenváttisvuođat.

- Bušeahttaárvalusa mielde lea gielddain vejolaš lasihit bálvalusaid olbmuide geain lea duođalaš dilli ja vuhtiiváldit daid ássiid geat gielddaid dárbbašit eanemusat, Sanner cealká.

Friddja boađuid lassáneapmi galgá maid láhčit dilálašvuođaid dasa ahte mánáidgárdesisaváldin šaddá eanet máškideabbo. Dasa lea várrejuvvon 100 miljovnna kruvnnu.   

Ráđđehus árvala sierra juolludusaid gokčat gieldda goluid persovnnalaš doaibmanveahkkeortnega viiddideami oktavuođas, sihkkarastin dihtii ahte doaibmavádjet olbmot  ieža sáhttet stivret árgabeaivvistis.

Ráđđehus bajida stuorrundoarjaga mii jagi 2014 leai 61 miljovnna kruvnnu  393 miljovnna kruvdnui 2015. 68 gieldda ožžot de stuorrundoarjaga boahtte jagi, ja 2014 ožžo 24 gieldda dán doarjaga.

- Stuorrungielddain leat erenoamáš hástalusat go olmmošlohku lassána. Mii árvalat bajidit stuorrundoarjaga vai gielddat sáhttet ovdánahttit siskkáldas struktuvrra ja bálvalusaid olmmošlogu lassáneami mielde, dadjá Sanner.

2015 gieldaproposišuvnna vuođul ođasmahttojuvvo fylkkaid tienasvuogádat. Rievdadusat čađahuvvojit viđa jagi badjel.

- Ođasmahttojuvvon tienasvuogádat lea govttoleappot go dat vuhtiiváldá fylkkaid duohta goluid ja duddjo dáinna lágiin ahte olles riikkas šaddet seammadássásaš bálvalusfálaldagat. Tienas lassána buot fylkkain jagi 2015, Sanner joatká.

Ráđđehus árvala bajidit fylkkaid friddja boađuid 500 miljovnna kruvnnuin, mas 200 miljovnna várrejuvvo ođasmahttit ja divodit fylkkageainnuid. Dan lassin lasihuvvo investerenrámma fylkkaid fievrridandoaimmaid reantobuhtadusortnegii 2 miljovnnas 3 miljovdnii jahkásaččat. Fylkkat ožžot 272 miljovnna kruvnnu sihkkarastit tuneallahuksemiid. 

- Mii lasihat doarjagiid fylkkageainnuid ođasmahttin- ja divodanbargguide ovttain miljárddain. Ovttas eará doaibmabijuiguin de galgá leat vejolaš buoridit fylkkageainnuid. Fylkkageainnuid ođasmahttinbarggut leat dehálaččat sihkkarastin dihte ovdáneami ja árvoráhkadeami miehtá riikka, cealká Sanner.

Lassáneapmi lea rehkenastojuvvon 2014  divoduvvon nationálabušeahta meroštallojuvvon boahtodási  ektui.