Historjjálaš arkiiva

Nuorttaguovllo: Máhttelisvuodajs barggosajijda

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Stáhtaministara kantuvra

- Gárves la boahtte lávkkáj nuorttaguovllovuorodimen. Galggap jådedit dåjmadis politihkav rievddadit máhtudagáv ja resursajt barggosajijda ja árvvoháhkuhibmáj, javllá stáhtaminisstar Erna Solberg.

- Gárves la boahtte lávkkáj nuorttaguovllovuorodimen. Galggap jådedit dåjmadis politihkav rievddadit máhtudagáv ja resursajt barggosajijda ja árvvoháhkuhibmáj, javllá stáhtaminisstar Erna Solberg.

Hammerfestan uddni almodij sån aktan ålggorijkaminisstar Børge Brende ráddidusá vuostasj dillediedádusáv nuorttaguovloj hárráj.

Ráddidus oajvvat tjoahkke nuorttaguovllovuorodimev vargga 3 milliárda kråvnåj jahkáj 2015, lasedibme badjelasj lahkke millijárda kråvnåjn jages 2014.

- Tálla ælla ájnnasabmusa, valla gåktu rudájt adnep. Miján li stuorra resursa ja máhtudakbirrasa nuorttalin ma li åvdemusájs væráldin. De dal vierttip ávkástallat dájt åvddånahttemav ja æládusiellemav åttjudittjat, javlaj stáhtaminisstar.

Vihtta vuorodimsuorge
Ráddidus sihtá vuorodit dájt vihtta suorgijt: Rijkajgasskasasj aktisasjbargov, æládusiellemav, máhtudagáv, infrastruktuvrav ja birássuodjalimev, oaggásvuodav ja gergasvuodav.

- Ulmutja nuorttan buoremusát vuojnni máhttelisvuodajt, gænna l máhtudahka, hærddo ja tjadádimfábmo. Galggá sjaddat giehpebuv ulmutjijda ådå barggosajijt ásadit, galggap viehkedit ådåálggijt ja hiebadahttet ienep æládusiellemij vuodujn mijá huj buorre máhtudakbirrusijn. Galggap vaddet ulmutjijda dajt nævojt majt dárbahi gárvedittjat nuorttaguovlojt boahtteájggáj, javllá stáhtaminisstar.

Nuorttaguovlo ælla dåssju guovlo berustimen, valla aj nasjonála ja globála berustimen.

- Værált vuojnni ienep gå goassak åvddåla nuorttaguovlojda. Ållo luonndo- ja energiluohko ja rahpam oassásgæjnojs nuorttalin vaddá ådå máhttelisvuodajt, valla aj hásstalusájt. Dájt vierttiji duostoduvvat máhtudagájn, åvdåsvásstádusájn ja rijkajgasskasasj aktisasjbargujn. Miján divnajn la aktisasj sávadus oassálasstet dádjadibmáj ja stuovesvuohtaj dán várnnahis ja strategalattjat ájnas guovlon. Væráldin moadda rijdoj ja doaroj resursaj birra la ájnas aj boahtteájgen bisodit nuorttaguovlov nanos ulmusj-ulmutjij-aktisasjbargujn ja guládallamijn rájáj rastá, javllá ålggorijkkaminisstar Brende.

Nuortta-Vuodna åvddånimen
Nuortta-Vuodna buoragit doajmmá, ja dánna l stuorra máhttelisvuoda ienep árvvoháhkuhibmáj. Ienemus oasse Vuonarijka mávsánis minerállaluohko li dánna, merustam birrusin 1.400 millijárda kråvnåjda.

Petroleumsuorge fáladimindustrija buvtadin 4,7 millijárda kråvnå åvdås ja vilá l åvddånime. Rijkaguovlon le aj gålmadisoasse merrabiebbmoæládusá árvvoháhkuhibme, æládusán mij jages 2004 la læhkám sjaddo badjelasj 20 prosentaj. Sparebank1 Nuortta-Vuona konjunkturbaromehtar, de la sjaddo Nuortta-Vuonan stuoráp gå ietján rijkan, ja vuordeduvvá stuorra lasedibme nuorttavuonak vuobddemin birrusin 6-7 prosenta juohkka jage gitta 2016.

- Aktisasj gåvvå l riek buorre, valla gávnnuji aj bájkálasj variasjåvnå. Viesátåvddånahttem la jårgijdam maŋemus lågev jage, ja Nuortta-Vuodnaj dal jåhti. Dát boahtá dat buorre bargos åvdep ráddidusájs ja vuorodimes æládusiellemin. Valla åvdemusát boahtá viesádijs iesj. Åhpadusinstitusjåvnå, dåktårgrádalåhko, æládusá, innovasjåvnnå ja infrastruktuvtta li åvddånime nuorttaguovlojn uddni. Ráddidus sihtá åvddånahttet Nuortta-Vuonav vaj vilá sjaddá dajs nannusamos guovlojs ienemus buvtadimijn, javllá stáhtaminisstar. 

--

Davviguovllut: Vejolašvuođain bargosajiide

- Davviguovlluid áŋgiruššandoaimmat leat dál nuppi muttus. Mii galgat aktiivvalaš politihkain lonuhit máhtu ja resurssaid bargosajiiguin ja árvoráhkademiin, cealká stáhtaministtar Erna Solberg.

Hámmarfeasttas otne almmuhii son ja olgoriikaministtar Børge Brende ráđđehusa davviguovlluid stáhtusraportta, áidna dán lágan.

Ráđđehus árvala davviguovlluidáŋgiruššandoaimmaide váile 3 miljárdda kruvnnu jagi 2015, lassáneapmi lea badjelaš bealle miljárdda kruvnnu 2014 ektui.

-Logut eai leat dattege deháleamos, muhto movt ruđat geavahuvvojit. Mis leat ollu resurssat ja máilmmi buoremus máhttobirrasat davvin. Dál galgat daid geavahit ovdáneapmái ja ealáhuseallimii ávkin, joatká stáhtaministtar.

Vihtta vuoruhansuorggi
Ráđđehus áigu vuoruhit čuovvovaš vihtta suorggi: Riikkaidgaskasaš ovttasbarggu, ealáhuseallima, máhttu, siskkáldas struktuvrra ja birasgáhttema, sihkkarvuođa ja gearggusvuođa.

- Davviolbmot dat oidnet vejolašvuođaid buoremusat, sis lea máhttu, áŋgirvuohta ja čađahandáhttu. Mii galgat olbmuide dahkat álkibun ráhkadit ođđa bargosajiid, mii galgat veahkehit easkkaálgiid ja láhčit dili ovdáneaddji ealáhusaide main vuolggasadji lea buresdoaibmi máhttobirrasat. Mii galgat olbmuide addit reaidduid maid dárbbašit davviguovlluid ráhkkanahttit boahttevuhtii, dadjá stáhtaministtar.

Davviguovllut leat dehálaččat eai dušše regionála dásis, muhto maid nationála ja globála dásis.

- Máilbmi berošta davviguovlluin eanet go goassige ovdal. Luonddu- ja energiiaresurssat ja rahpasat gávppašanvejolašvuođat davviguovlluin addet ođđa vejolašvuođaid, muhto maid hástalusaid. Daid ferte čoavdit máhtolašvuođain, ovddasvástádusain ja riikkaidgaskasaš ovttasbargguin. Mis lea buohkain oktasaš beroštupmi dasa ahte ovddidit einnostahttivuođa ja stáđisvuođa dán rašes ja strategalaš dehálaš guovllus. Dakkár máilmmis gos leat olu riiddut ja gilvu resurssaid alde lea mearrideaddji ahte mii maid boahttevuođas suodjalat davviguovlluid ja nannet dán guovllu olbmos - olbmui ovttasbarggu ja gulahallama riikkarájáid rastá, cealká olgoriikaministtar Brende.

Davvi-Norga ovdána
Davvi-Norga doaibmá bures, ja doppe leat stuora vejolašvuođat loktet árvoháhkama. Eanaš Norgga gánnáhahtti minerálaresurssat, árvvoštallojuvvon 1.400 miljardda kruvdnui, gávdnojit dáppe. Petroleasuorggi lágidanindustriija buvttadii 4,7 miljárdda kruvnnu ovddas 2013, ja das leat ain ovdánanvejolašvuođat. Mearraborramuša árvoráhkadeapmi lea dán riikkaoasis okta goalmmátoassi, ealáhus mii jahkásaččat jagi 2004 rájes lea ovdánan badjel 20 proseanttain. Davvi-Norgga Seastinbáŋkku konjunkturbaromehtera meroštallama mielde lea ovdáneapmi stuorit Davvi-Norggas go muđui riikkas, ja vurdujuvvo ahte davvinorgga gálvvuid vuovdin ovdána 6-7 proseanttain 2016 rádjai.

- Gávdnojit báikkálaš erohusat, muhto stuorit oktavuođas lea dilli hui positiivalaš. Olmmošloguovdáneapmi lea daid maŋimuš logi jagi rievdan, ja dál leat ollugat fárregoahtán Davvi-Norgii. Sivvan dasa leat dat buorit doaimmat maid ovddit ráđđehusat leat čađahan muhto maiddái ealáhuseallima iežas áŋgiruššamat. Muhto buot ovddemusat galgá giitit ássiid iežaset. Oahpahusásahusat, doavttergrádat, ealáhusat, inovašuvdna ja siskkáldas struktuvra ovdánit davviguovlluin dál. Ráđđehus áigu ovdánahttit Davvi-Norgga okta riikka hutkáleamos ja ceavzileamos regiovdnan, dadjá stáhtaministtar.