Historjjálaš arkiiva

Álbmotdearvvašvuohta: Vuoruhat mánáid ja nuoraid

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta

Ráđđehus árvala nannet dearvvašvuođastašuvdna- ja skuvladearvvašvuođabálvalusa 180 miljovnna kruvnnuin. Gelbbolašvuohta fysihkalaš aktivitehtaid ja dearvvašlaš borramušaid birra galgá buoriduvvot ja várrejuvvo sierra ruhta diehtojuohkináŋgiruššamii fysihkalaš aktivitehtaid birra.

Ráđđehus árvala nannet dearvvašvuođastašuvdna- ja skuvladearvvašvuođabálvalusa 180 miljovnna kruvnnuin. Gelbbolašvuohta fysihkalaš aktivitehtaid ja dearvvašlaš borramušaid birra galgá buoriduvvot ja várrejuvvo sierra ruhta diehtojuohkináŋgiruššamii fysihkalaš aktivitehtaid birra.

-Mii fertet duođalaččat bargat vai sáhttit buoridit álbmotdearvvašvuođa ja eastadit dávddaid. Buriid vieruid oahppá árrat ja lea erenoamáš dehálaš ahte mii láhčit dili buriid ja ovttadássásaš bajásšaddanvejolašvuođaid mánáidasamet, cealká dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar Jonas Gahr Støre.

180 miljovnna dearvvašvuođastašuvdna- ja skuvladearvvašvuođabálvalussii

Ráđđehus áigu nannet dearvvašvuođastašuvdna- ja skuvladearvvašvuođabálvalusa. Gielddaid friija sisaboađuid lassáneami ektui jagi 2014 ráđđehus eaktuda ahte 180 miljovnna kruvnnu galgá geavahuvvot nannet bálvalusa. Dat lea seammá go livččii lasihan 300 jahkebarggu.

-Jos galgat eastadit dearvvašvuođaváttisvuođaid ja dearvvašvuođaerohusaid, de fertet mánáiguin álgit. Dearvvašvuođastašuvdna- ja skuvladearvvašvuođabálvalus lea váldu eastadandoaimmas. Bálvalus lea nuvttá, olaha buohkaid ja máŋggas geavahit bálvalusa, dadjá Støre.

Lassin árvala ráđđehus nannet dearvvašvuođastašuvdna- ja skuvladearvvašvuođabálvalusa joatkkaskuvllain 16 miljovnna kruvnnuin ja Oslo Indre Øst báikái lasihuvvo njeallje miljovnna kruvnnu, mii lea oassi Oslo Indre Øst guovllu vuoruheamis. Stáhta áigu juolludit 25 miljovnna kruvnnu Oslo Indre Øst guovllu doaimmaide, mii galgá juolluduvvot guoskevaš departemeanttaid bokte.

Fysihkalaš aktivitehta ja borramuš

Ráđđehus áigu beaivválaš fysihkalaš aktivitehtaid dahkat vejolažžan ja vuoruhit dearvvaslaš borramuša skuvllaide. Árvaluvvo oktiibuot 7,3 miljovnna kruvnnu Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanttas ja Máhttodepartemeanttas ođđa Nationála borramuš, dearvvašvuođa ja fysihkalaš aktivitehtaid guovddážii Bergen allaskuvllas.

-Beaivválaš fysihkalaš aktivitehtat ja dearvvaslaš borramuš leat dehálaččat dearvvašvuhtii ja čálgui ja oahppanbirrasii. Skuvllain ja mánáidgárddiin olahat mii buot mánáid, ja danne háliidat loktet gelbbolašvuođa fysihkalaš aktivitehtaid birra ja borramušaid birra skuvllain ja mánáidgárddiin. Dat lea investeren mánáid boahtteáigái, dadjá dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar Jonas Gahr Støre.

Guovddáš galgá čalmmustahttit ja gaskkustit oktavuođaid dearvvašvuođa, fysihkalaš aktivitehtaid, borramuša ja oahppama gaskka, ja doaibmat erenoamáš fálaldahkan mánáidgárddiid, skuvllaid, dearvvašvuođastašuvdna- ja skuvladearvvašvuođabálvalusa ektui, ja oahpahusásahusaid, gielddaid ja fylkkagielddaid ektui.

Ráđđehus árvala maid vihtta miljovnna diehtojuohkináŋgiruššamii fysihkalaš aktivitehtaid birra ja 3,6 miljovnna kruvnnu ovddidit dearvvaslaš borramuša.

Eará álbmotdearvvašvuođa doaibmabijut

Ráđđehus ovddidii giđđat 2013 Álbmotdearvvašvuođadieđáhusa, Dieđ.St.34 (2012-2013) God helse – felles ansvar (gč. Innst. 478 S (2012-2013), ja Stáhtabušeahtta 2014 galgá leat vuođđun dieđáhusa čuovvoleapmái. Stuoradiggedieđáhusas leat strategiijat movt ovddidit álbmotdearvvašvuođapolitihka min áigái ja nannet eastadeaddji doaimmaid dearvvašvuođa- ja fuolahussuorggis.

Ráđđehus árvala:

  • 8 miljovnna kruvnnu nannet nationála atomagearggusvuođabálvalusa. Ruđat galget earret eará geavahuvvot oastit mihtidanrusttegiid, lasihit hárjehallamiid, gealboloktemii ja nannet gearggusvuođaorganisašuvnna.
  • 15 miljovnna kruvnnu bagadallan- ja doarjjaortnegii movttiidahttit čáhcedoaimmahagaid ođasmahttit boares dahje heajos johtasiid ja eará dárbbašlaš ávdnasiid. Doaibmabiju ulbmil lea oaččuhit áigái dearvvaslaš ja sihkkaris čáhcelágádusa.
  • 5 miljovnna kruvnnu Biepmobearráigehččui álggahit riikkaviidosaš moddjás ámadaju ortnega guossohanealáhusas. Moddjás ámadadju galgá gaskkustit geavaheddjiide ahte guossohanbáiki lea buhtis.
  • 5 miljovnna kruvnnu čohkket dieđuid movt nuorat geavahit duhpáha, alkohola, narkotihka ja dopenávdnasiid ja ulbmil lea oažžut buoret áddejumi makkár váikkuhusaid duhpát ja gárrenmirkko geavaheapmi mielddisbuktá, mo dat čuohcá láhttendábiide, debutagi mearkkašupmi ja nu ain. Doaimma čađaha Stáhta gárrenmirkkodutkan instituhtta.
  • 7 miljovnna kruvnnu gelbbolašvuođabirrasii árvvoštallat álbmotdearvvašvuođadoaibmabijuid ja ovddidit nationála dávdaprošeavtta Álbmotdearvvašvuođainstituhtas.
  • 3 miljovnna kruvnnu sturrosaš doaibmadoarjaga Antidoping Norgga doaimmaide eastadit dopengeavaheami mii lea šaddan servodatváttisvuohtan. Doaibmadoarjja addá vuođđudussii rámmaeavttuid bargat plánema vuođul.