Historjjálaš arkiiva

AstraZeneca-boahkku váldojuvvo eret koronaboahkuhanprográmmas

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Solberga ráđđehus

Almmustahtti: Dearvvašvuođa- ja fuolahusdepartemeanta

Ráđđehus čuovvu Álbmotdearvvašvuođainstituhta ja Vorland-bargojoavkku ávžžuhusa, ja váldá AstraZenaca eret Norgga boahkuhanprográmmas. Seammás čohkkejuvvojit Janssen-boahkut sihkarvuođarádjui dan botta go ráđđehus árvvoštallá movt dat sáhttet fállojuvvot eaktodáhtolaččaide.

AstraZenaca-boahkuheapmi bissehuvvui njukčamánu 11. b. 2021 maŋŋel go bohte dieđut hárvenaš, muhto duođalaš lassiváikkuhusaid birra. Seammaládje go AstraZenaca-boahkku, lea maid Janssen-boahkku virusvektorboahkku mas sáhttet leat seammalágan lassiváikkuhusat go AstraZenacas. Janssen-boahkku ii leat vuos váldojuvvon atnui Norggas.

Álbmotdearvvašvuođainstituhtta lea ávžžuhan ahte AstraZenaca- ja Janssen-boahkut váldojuvvojit eret Norgga boahkuhanprográmmas. Ráđđehus bivddii áššedovdijoavkku maid Lars Vorland jođihii, viidát árvvoštallát geavaheami ovdal go loahpalaččat mearridedje man muddui dát boahkut galge adnot Norggas vai eai. Áššedovdijoavku ii ávžžut atnit AstraZenaca ja Janssena boahkuhanprográmmas, riskka dihte oažžut hárvenaš, duođalaš lassiváikkuhusaid. Ávžžuhusa duohken lea maid dat ahte Norggas lea unnán njoammun ja doarvái olu eará boahkut.

- Ráđđehus lea mearridan ahte AstraZenaca-boahkku ii galgga adnojuvvot Norggas, ii eaktodáhtolaččaide ge. Dat hárvenaš, muhto duođalaš lassiváikkuhusat maid mii leat oaidnán Norggas, muitalit ahte das ii leat eanet ávki go riska. Erenoamážit dál go vuordit olu eanet mRNA-boahkuid boahtit, ja go áigi lea guhkiduvvon vuosttaš dosas nuppi boahkkodosii, nu ahte eambbosat boahkuhuvvojit johtileappot, muitala dearvvašvuođa- ja fuolahusministtar Bent Høie.

AstraZeneca donašuvdna
EU-šiehtadusa dihte AstraZenacain ja Jansseniin sáhttit doneret boahkuid eará riikkaide. Okta vejolaš čoavddus lea ahte EU-riikkat ožžot ruovttoluotta daid dosaid maid leat addán Norgii. Nubbi čoavddus livččii viidásit gaskkustit boahkkodosaid Covax-boahkkoovttasbarggu rámmaid vuolde. Ráđđehus guorahallagoahtá dál movt dan sáhttá čoavdit geavatlaččat.

- Dan mii áigut dahkat ovttas Eurohpá-kommišuvnnain ja EU-riikkaiguin mat leat searvvis AstraZeneca-šiehtadusas. AstraZeneca lea boahkku maid sihke eurohpálaš dálkkaskantuvra EMA ja Norgga Legemiddelverket leat dohkkehan. Dat lea doaibmilis boahkku maid olu riikkat atnet, ja mii áigut dan dihte sihkkarastit ahte Norgga dosat bohtet atnui eará riikkain, gos sáhttá leat duođalet njoammundilli go mis dáppe Norggas, dadjá Høie.

Norga lea earret eará luoikan dosaid Ruŧŧii ja Islándii dan botta go boahkuheapmi lea bissehuvvon dáppe. Loga eanet dáppe: regjeringen.no.

Janssen sáhttá fállojuvvot eaktodáhtolaččaide
Ráđđehus lea mearridan ahte Janssen-boahkku ain galgá vuordit Norgga boahkuhanprográmmas. Jus njoammundilli rievdá, ođđa virusvariánttat ihtet, boahkkobuvttademiin bártidit dahje bohtet ođđa dieđut lassiváikkuhusaid birra, de sáhttet boahtit ođđa mearrádusat.

Álbmotdearvvašvuođainstituhtta ii ávžžut eaktodáhtolaččaid atnit boahku boahkuhanprográmma olggobealde, muhto Vorland-bargojoavku lohká ovttajienalaččat ahte virusvektorboahkuid berre fállat álbmogii mii ii gula boahkuhanprográmmii. Bargojoavku lea guovtti oaivilis das movt dan galggašii čađahit ja man viidát.

Ráđđehus doarju unnitlogu oainnu das ahte ovttaskasindiviida veardida ieš buoremusat iežas dili, ja ahte juohkehaš ferte ieš árvvoštallat leago dohkálaš riska. De lea erenoamáš dehálaš sihkkarastit ahte ovttaskas olbmot ožžot buori ja ođasmahttojuvvon dieđuid. Dat eaktuda dan ahte boahkku addojuvvo dušše eaktodáhtolaččaide maŋŋel go dearvvašvuođabargit leat addán buriid dieđuid ja bagadallama sidjiide.

- Mii áigut bivdit Dearvvašvuođadirektoráhta guorahallat movt dat sáhttá čađahuvvot. Direktoráhtta bivdojuvvo geahčadit makkár eavttut de galggaše gustot, movt galgá addit dieđuid riskka birra, movt boahkku galgá biddjojuvvot ja geat daid galget addit. Jus Janssen-boahkku sáhttá fállojuvvot, de dat boahtá leat nuvttá ja sii geat ožžot dan, leat mielde pasieantavahátortnegis jus ožžot lassiváikkuhusaid, muitala Høie.

Janssen-boahkut sihkarvuođarájus
Norga lea diŋgon 3,77 miljovnna dosa Janssen-boahkus, ja dál lea Álbmotdearvvašvuođa rájus sullii 72 000 dosa. Dát boahkku sáhttá vurkkoduvvot gitta guokte jagi. Mađi unnit boahkkobuvttadeaddjit dás duohko, dađi hearkkit boahkkobuvttadandilli šaddá maid dás duohko. Dasa lassin sáhttá njoammundilli maid rievdat. Dan dihte lea ráđđehus mearridan ahte Janssen-boahkuid galgá čohkket sihkarvuođarádjui, Álbmotdearvvašvuođainstituhta evttohusa mielde. Álbmotdearvvašvuohta oažžu bargun árvvoštallat sihkarvuođaráju sturrodaga. Mii áigut árvvoštallat vejolašvuođa doneret daid dosaid mat šaddet liiggás, nu movt AstraZenaca.