Historjjálaš arkiiva

Šiehtadus rádjageassima ja ovttasbarggu birra Barentsábis ja Buollaábis lea vuolláičállojuvvon

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Stáhtaministara kantuvra

Norga ja Ruošša čálle odne vuollái soahpamuša maritiibma rádjageassima ja ovttasbarggu birra Barentsábis ja Buollaábis. Stáhtaministtar Jens Stoltenberg ja Ruošša presideanta Dimitrij Medvedjev leigga das, go olgoriikaministara guovttos Jonas Gahr Støre ja Sergej Lavrov čáliiga šiehtadusa vuollái Murmánskkas.

Norga ja Ruošša čálle odne vuollái soahpamuša maritiibma rádjageassima ja ovttasbarggu birra Barentsábis ja Buollaábis.  Stáhtaministtar Jens Stoltenberg ja Ruošša presideanta Dimitrij Medvedjev leigga das, go olgoriikaministara guovttos Jonas Gahr Støre ja Sergej Lavrov čáliiga šiehtadusa vuollái Murmánskkas.

– Vuolláičállin lea historjjálaš mearkabeaivi. Šiehtadus čoavdá Norgga ja Ruošša gaskasaš deháleamos ášši mii lea bistán čoavddekeahttái máŋgga logijagi. Mii leat duhtavaččat dasa go sáhttit čielggadit Norgii ja Ruššii guoski rádjadili Barentsábis ja Buollaábis, cealká stáhtaministtar Jens Stoltenberg.

Šiehtadus siskkilda maid ahte Norgga ja Ruošša gaskasaš viiddis ja buorre guolástusovttasbargu jotkojuvvo. Dasto dat ásahallá ávkkástallanovttasbarggu mii guoská vejolaš rádjarasttideaddji petroleagávdnosiidda dáin mearraguovlluin.

– Soahpamuš rádjageassima birra nanne siidaguoibmevuođamet Ruššii ja ja váikkuha ovddalgihtii vuorddehahttivuhtii ja dássitvuhtii guovllus. Dat sádde dehálaš signála máilbmái muđuid das makkár regiuvdna Árktis lea – namalassii ráfálaš regiuvdna mas áššit čovdojuvvojit álbmotrievtti vuođul. Dat speadjalastá áššebeliid árjjalaš rolla ja ovddasvástádusa riddostáhtan mat galget sihkkarastit dássitvuođa ja nannet ovttasbarggu Buollaábis, dadjá Stoltenberg.

Norgga ja Ruošša gaskasaš rájá geassin Barentsábis ja Buollaábis lea bohciidahttán viiddis ja girjás rádjamearridangažaldagaid. Daid gažaldagaid čoavdinbargu lea leamaš mohkkái ja áddjái. Dat čoavddus maid bealit leat soahpan, lea daid rámaid siskkobealde mat gullet maritiibma rádjageassima ođđaáigásaš álbmotrievttálaš vuođđojurdagiidda. Beliin lea šiehtadallamiin leamaš ollislaš lahkaneapmi áššái ja nu leat ge beliin rádjalinnjá geassima lassin leamaš viiddis šiehtadallamat earret eará guolástus- ja petroleadoaimmaid birra.

Šiehtadus mearkkaša dakkár guhkes proseassa loahpa mii lea bistán jagi 1970 rájes. Lihkostuvvan šiehtadallamiin almmuhuvvui go presideanta Medvedjev galledii Norgga cuoŋománu 27. beaivvi dán jagi, ja go Norgga ja Ruošša olgoriikaministara guovttos čáliiga dan oktasašcealkámuša vuollái ahte riikkaid guokte šiehtadallandelegašuvnna ledje juksan eahpeloahpalaš ovttamielalašvuođa rádjageassima birra.

Šiehtadusa galget Stuorradiggi ja Ruošša Duma dohkkehit ovdalgo dat doaibmagoahtá.