Aktiver Javascript i din nettleser for en bedre opplevelse på regjeringen.no

Bággoluopmo- ja beaiveruhtanjuolggadusat rievdaduvvojit

Dát sisdoallu lea eanet go 5 mánu boaris. Danne sáhttet dieđut leat boarásmuvvan. Ođasmahttojuvvon dieđuid oainnát dás Corona-dilli.

Koronavirusa geažil leat ollugat gártan bággolupmui. Sihke sii geat leat bággoluomus, bargguheamit ja bargoaddit ožžot dál stuoribuš buhtadusa ođđa njuolggadusaid vuođul.

Coronavirusa (Covid-19) njoammudávddas leat stuora ja duođalaš váikkuhusat Norgga bargoeallimii. Ollu fitnodagat leat ferten giddet ja gaskaboddosaččat heaittihit  doaimmaideaset hehttet dávdda njoammumis, ja váikkuhusat leat duođalaččat. Ollu ealáhusat leat šaddan bargiideaset bidjat bággolupmui.  

Jos galgat nagodit dustet bággoluopmodárbbuid, ja gáržžidit vahátváikkuhusaid fitnodagaid ja bargiid dáfus, de lea ovttajienalaš Stuoradiggi mearridan gaskaboddosaččat rievdadit bággoluopmonjuolggadusaid.  Gonagas Stáhtaráđis lea odne, bearjadaga njukčamánu 20.beaivvi dohkkehan njuolggadusaid mat fápmuibohtet otná rájes.

  • Buohkat geat leat bággoluomus ožžot 100 proseantta bálkká gitta 6G rádjai, goalmmát beaivvi rájes gitta 20 beaivvi rádjai. Rievdadusat fápmuibohtet njukčamánu 20. beaivve, muhto dárkilat njuolggadusat mearriduvvojit formálalaččat boahtte vahkus. Bargit galget oažžut máksojuvvot buot ruđaid go teknihkalaš čovdosat leat sajis ja go NAV lea meannudan ohcamušaid. Sii geat leat bággoluomus ja ožžot bálkká bargoaddis galget čuovvut ođđa ortnega njukčamánu 20.beaivve rájes.
  • Bargoaddiáigodat (beaivvit maid ovddas bargoaddi máksá olles bálkká sutnje gii lea bággoluomus) oaniduvvo 15 beaivvis 2 beaivái. Goalmmát beaivvi rájes vástida stáhta dienassihkkarastima sutnje gii lea bággoluomus. Dat mearkkaša ahte bargoaddi gii lea čuvvon bálkámáksingeatnegasvuođas ja máksán bálkká guovtti dahje eanet beivviid ovddas ovdal njukčamánu 20. beaivvi luvvejuvvo bálkágeatnegasvuođas. Fápmuiboahtin lea njukčamánu 20.beaivvi. Stáhta váldá badjelasas bálkámáksingeatnegasvuođa njukčamánu 20.beaivvi rájes. 
  • Beaiveruhta bargiide geat leat bággoluomus ja sidjiide geat masset barggu dahká 80 proseantta dan boađus mii lea biddjon vuođđun mearridit beaiveruđa, eanemusat 3G ja 62,4 proseantta ollislaš jahkeboađus, mii lea gaskal 3G ja 6G. Fápmuiboahtin lea njukčamánu 20.beaivvi.
  • Vuolimus dienasrádjá oažžut beaiveruđa vuoliduvvo 0,75 G rádjai maŋimuš 12 mánnui dahje 2,25 G maŋimuš 36 mánnui. Fápmuiboahtin lea njukčamánu 20.beaivvi. Njuolggadusat gustojit sihke sidjiide geat leat bággoluomus ja bargguhemiide. 
  • Golbma beaivvi vuordináigi, mii gusto beaiveruđaid máksimiidda heaittihuvvo. Dainna lágiin eai dárbbaš bargit geat gártet bággolupmui massit sisaboađuid. Rievdadusat gusket maid sidjiide geat leat barggus eretcelkojuvvon ja nu fertejit ohcat beaiveruđaid. Fápmuiboahtin lea njukčamánu 20. beaivvi.
  • Bargoáiggi geahpedeami gáibádus oažžut beaiveruđaid bággoluomus rievdaduvvo 50 proseanttas 40 prosentii. Fápmuiboahtin lea njukčamánu 20.beaivvi. Rievdadus mearkkaša ovdamearkka dihte ahte ollesáiggebargis lea vuoigatvuohta oažžut beaiveruđaid vaikko lea biddjon guovtti beaivái bággolupmui. Mii láhčit dili “Heivehuvvon bággoluomuide” geahpedan ja buoridan dihte bargiid ekonomalaš dili.

– Ráđđehusa ja Stuoradikki mihttomearri lea gádjut norgga bargosajiid ja fuolahit bargiide sihkkaris dietnasa dán duođalaš dilis mas mii leat. Olbmuin galgá bargu masa sáhttet máhccat go roassu lea nohkan, ja sis galgá maid ruhta vai birgejit dál, dadjá bargo- ja sosiálaministtar Torbjørn Røe Isaksen.

– NAV bargá buot maid sáhttá vai nagoda meannudit ohcamušaid ja oažžut sadjái ođđa njuolggadusaid. Buohkat galget oažžut ruhtaveahki masa sis lea vuoigatvuohta, muhto sáhttá ádjánit ovdal go buot lea sajis, dadjá stáhtaráđđi.  

Bággoluopmo- ja beaiveruhtanjuolggadusaid rievdadusat

Beaiveruđat rehkenastojuvvojit maŋimuš 12 dahje 36 manu bruttoboađus, ja das galgá alimus dienas vuhtiiváldojuvvot.  

Sii geat leat gártan bággolupmui ožžot beaiveruđaid 26 vahku beaiveruhtaáigodagas mii lea 18 mánu, jos leat gaskaboddosaččat dahje olles áigái gártan bággolupmui. Departemeanta sáhttá láhkaásahusa bokte guhkidit beaiveruhtaáigodaga sin ektui geain lea vuoigatvuohta oažžut beaiveruđa.   

Olbmot geat juo leat gártan bággolupmui  

Rievdadusat mat gusket bargoaddiidáigodahkii váikkuhit maid álggahuvvon bággoluomuide, mii mearkkaša ahte bargoaddit geat leat máksán luopmobálkká unnimus guokte beaivvi fápmuiboahtima rájes, eai dárbbaš máksit bálkká eanet beivviid ovddas.  

Njuolggadusrievdadusat