Aktiver Javascript i din nettleser for en bedre opplevelse på regjeringen.no

Guohtunroassu šattai váldofáddán čoahkkimis sámediggepresideanttain

Boazodoalu guohtunroassu, koronadilli ja bargu Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvnnain ledje fáttát, go eanandoallo- ja biebmoministtar Olaug Vervik Bollestad (KrÁ) ja sámediggepresideanta Aili Keskitalo deaivvadeigga.

Boazodoalus vásihit dál duođalaš guohtunroasu, mii čuohcá sullii 160 000 bohccui. Guohtunroasu sivvan ii leat menddo alla boazolohku, muhto hárvenaš stuorra muohtahivvodagat, maid geažil bohccot illá olahit guohtuma, eaige de birge dábálaš guohtumiin. Elliid buorredili ja boahttevaš buvttadeami geažil badjeolbmot fertejit dál biebmat bohccuid fuođđariiguin.

- Boazodoalu dilli lea dál ereliiggán lossat. Dat guoská sihke bohccuide ja badjeolbmuide, geat barget dál čađa gaskka vai bohccuide livččii doarvái fuođar. Dán váttis dilis lean movtta das, ahte mus lea konstruktiiva gulahallan sámediggepresideanttain, dadjala eanandoallo- ja biebmoministtar Olaug Vervik Bollestad.

Guohtunroasu geažil leat muhtun guovlluin earret eará ásahan ereliiggán gáibádusa, man mielde beatnagat galget leat báttis, ja árvvoštallet dađistaga galgetgo álggahit eará doaimmaid vel. Báikkálaš olbmuid bivdet váldit vuhtii váttis dili, ja dan láhkai leat mielde unnideamen duođalaš guohtunroasu čuovvumušaid.

- Boazodoalus álgá dál giđđajohtináigi, ja dilli lea ereliiggán lossat. Mii ávžžuhit danin buohkaid váldit vuhtii bohccuid, nu ahte dat ožžot ráfi. Dat mielddisbuktá, ahte sáhttet dihto áigodahkii mearridit ahte beatnagat galget leat báttis, giddet skohterluottaid dahje soaitit oaidnit bohccuid dakkár guovlluin, main dat dábálaččat eai láve leat. Bivddán buohkaid, geaidda dat guoská, čájehit áddejumi, ja ahte buohkat čuvvot eiseválddiid mearrádusaid ja gohččumiid. Dan láhkai sáhttit buohkat bargat dan ovdii, ahte dilli ii čuoza nu sakka bohccuide ja badjeolbmuide, dadjá eanandoallo- ja biebmoministtar Olaug Vervik Bollestad.

Fuođđarat bures olámuttus

Guohtunroasu geažil lea fuođđariid stuorát jearru dagahan ahte eambbosat bohtet gávppašit Felleskjøpa dihto ossodagaide. Eai dárbbaš liikká ballat, ahte Felleskjøpet nohkkošii fuođđariin, dahje ahte livčče váttisvuođat doaimmahit fuođđariid gávppiide. 

Preassadieđáhusas Felleskjøpet čállá, ahte sis leat buorit návccat doaimmahit fuođđariid badjeolbmuide, geat daid dárbbašit dán gáibideaddji dilis. Sis leat nana buvttadeaddjit, geat buktet roavaávdnasiid, eaige fabrihkain leat hástalusat buvttadannávccaiguin.

Felleskjøpet ávžžuha dattetge buot badjeolbmuid diŋgot fuođđariid ovddalgihtii, danin go jearru lea dan mađe stuoris, ahte sii eai sáhte dáhkidit ahte sis leat fuođđarat vuorkkás, jos dat eai leat ovddalgihtii diŋgojuvvon. 

Bajás